[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit

-aara Ls eera-aara

aera1 `aera ablas kui [lehmal] karva jagam all madalas, siis‿o `aera, `rohke söömaga; see on `aera loom Khk Vrd aere1

aera2 `aera Khk Mus liighapu, tilgastanud piim läheb `aeraks; ölut läheb ka kilakaks, viimaks läheb `aeraks ka; see (supp) on `umbest `aeraks läind Khk; [taaril] o `aera mekk sehes, kui tä kaua `seisand oo Mus Vrd aere2

ara1 ara Rei Var KJn; g ara Hää, gpl arade Rõn = haru1 Isa pani vigadi puuarade vahele; Sönniguorgi ara on loudaukse vahel `katki vaet Rei; Einaang `oĺli - - kolmearalene ~ kaks ara ja peial kolmas Hää; [Kaevuposti] arade `vaele `pańti lingupuu `käimä Rõn || aradest saadik (kubemeni) märg KJn

ara2 ara rehaVai Vrd aru3

era1 era Jõh Jür Trm Äks Ksi; erä Kod Hel spor T, V; p jerra Lei
1. (hrl partitiivis) kodupoolis; eritoit Tegi omale era, ta nüid `sööma ei tule Jür; kui `teisi ei ole kodu, siss teeme era Äks; naese teevä erä, küd́sävä kotu `ku̬u̬ke Nõo; errä tetäss, maḱa˛ust `aetass Urv; ma ti̬i̬ `indäle errä, `ti̬i̬ndrile anna `lõśsi Plv; `ku̬u̬kõ `naatass küdsämä, ku errä `peetäss. tu om eräpidäminõ Se; alõ vajag jerra pita Lei
2. lisa(tulu)Trm Kod Vas Se Vanakarjus tegi jälle karjamual omale nuarimuad. Kiideti - - oolikas vanamees, mõistab omale era teha Trm; ti̬i̬b õmale erä nüid, linu maha, ehk muud `viĺjä maha [eraldi põllutükil] Kod; tegevä erälina, `hindäle erä `perrest Se
3. eraldi (mõõdetud) maatükk [arvati] et ega `meie jälle ei `jõua ikke `ninda pali `niitada - - siis `anneti `meile üks era Jõh; [sulasel] alate õli kilimit `õtre muan, siis õli erä; erä `aitab natuke, kost tubaka raha suab Kod
4. pidäväʔ `ińdäst errä (enesest lugu) Urv
era2 era Hlj Jür eraldi; oma tarbeks kalitsad olid era, `naistel Hlj; Teen einagi veel era oma `lammale; Ulgub aina era `metsa `kaudu Jür Vrd eri3
era- era- spor R, Muh Hag Amb KuuK Sim spor TaPõ; erä- Kuu Lüg Kod KJn spor M, T V; ära- Sa Hi spor L Ha , Kad Plt, ärä- KJn; (hv käändub) in eras, -äs Lüg, pl erad Jõh, ppl eräid Lüg
1. eraldi olev egä vasikas tuli kõhe [pärast sündimist] juo erä `aida `kõrvaldada ja; [põrsad olid] eräs `aias; [lehmad ja lambad] `laudas kuos ikke, iga luom õli ikke eräs `sahtlis; tailiha ja `kondilihad `jälle `pandi era`astja [pekist lahku]; noh, [särk] `kaula `juurest õli siis era `riidega `pallistattud Lüg; `kõikil (lehmadel, sigadel, lammastel) olid erad `karjatsed; `mõõdeti kõhe era tükk ja `pandi siis `niitama [alaealised] Jõh; kõiḱ seivä˽tuda raband `leibä, ega erä`lauda es olõ Ote; olõkiʔ es pühäpäivä `hammit, erä `hammit pühäpäivä jaoss Kan; `ku̬u̬ĺja oĺl iks `kohnki erä `hu̬u̬nõhn, küĺmembähn `hu̬u̬nõhn; nu̬u̬ʔ (lapsega tüdrukud) pidi minemä nii erä `pińki `istma, kerikuhn; ma lät́si erä `tarrõ (eraldi tuppa) Rõu; Lämmi jäŕv sai iks erä jäŕv olõma mis `jõega ühendet oĺl Räp; Ko umadsõ˽t́saarakol ar˽käveväʔ, siss `vi̬i̬d́e nu̬u̬ŕpaaŕ kohe erä`hu̬u̬nõhe Se
2. eraviisiline; isiklik meie ajame era juttu Rei; ega `amma arstil ära telehvoni ei ole Kul; erä õdrad [sulasel] Kod; ma ole ületü̬ü̬ tennu, selle i̬i̬st saa erä`palka Hel; lehmäst sai erä `piimä, jälle raha; ega ma talu `leibä ei sü̬ü̬, ma‿le erä leevän Nõo; tu̬u̬l ka oĺl erä lihm Har; kel oĺl eräteo`päivi nuu˽kah lät́sivä hainalõ. kel ei olõʔ `muutku `mõisast hainamaad, vai kes puit `saiõvaʔ, noil oĺliva eräteopääväʔ Räp; mul oĺl jo kotost kuuś `ruublet erärahha Se
3. eriline; eriotstarbeline `ammetmehed elasid `mõisa `juures, sääl õlid `jällä eramajad; ja siis viel takkud [ketra mõisale] era `niiti ja linad era `niiti Jõh; sial (treipingil) on üks era kehr selle jauks (voki rattarummu treimiseks) `jälle KuuK; ahjul `seisis [uriini]pot́t erakorvis, muidu on pot́t terav, lähäb `ümber Sim; `sahkamine see oli üks era sõna [kui kündmine] Trm; talvõl [mesipuu] suu ette pandass erä laud Har; mõ̭ni tege latsõlõ erä `putro, manna `putro Räp
4. isesugune, imelik igasugusi `piltisi, inimiste üles`võetuid ja siis ka noh eräid `piltisi; kui kanal lähäb õga kõri, akkab erä ääld tegemä Lüg; `õiged `arvo ei õle, tämä aab kõhe eräjuttu kua Kod
Vrd eri-
igra igra Kod; ikr, iger Võn
1. toit kalamarjast a.  kaaviarKod Võn avi maŕjass `testi igrada. süädässe leevä piäl `tu̬u̬rvelt. tambitasse ja süädässe; riäbisse marjass tehässe igrada, `tu̬u̬rvelt peksetässe sualaga ärä, javetut pipart kua panevad; siia marjass tehässe kua igrada Kod b.  kook (kalamarjast ja nisujahust) igra o kalamaŕjass sü̬ü̬k, kuagid Kod
2. hakklihatoit igrada tehässe sia karbonadiss, liha läbi masina, `su̬u̬la, pipart, `vürtsi `ulka, klopitasse, nõnna et vahul one - - süädässe `tu̬u̬rvelt leevägä Kod
ira ira Hää M T
I. a
1. ihar, himur; tiiraneM T temä pidäsi `ausest oma `neitsi`põlve, temä es oole ira poiste `pääle; märä om ira ku täkku `ot́sme akkass; Siul ei või paĺlu liha anda, sis läät liiga irass Krk; puĺl om alati ira - - üits om laesemb, tõene om iramb Ran; küll om ira inime, täl ki̬i̬b tu̬u̬ taguots ku `erne li̬i̬m; irmuss ira naesterahvass Nõo; ira täkk, ku `tõisi obesit [näeb] siss ta rü̬ü̬ḱ ku tulen ki̬i̬ss Ote; emä `olli ira, nii om latse ka takast `perrä Rõn
2. erk; peru si̬i̬ (täkk) om `siande va ira, kes `väege elav om Trv; ira olli seantsama, mis iu oben Krk
II. s naer, lärm, müra Ira on kõik `seuke naerukõla ja `rääkimine `ühtekokku, vana inimene ei kannata änam suurt ira; Lapsed iravad, ira paneb kõrvad lukku Hää
jora jora IisR Kos Lai tüütu jutt, loba ää aa `tühja jora Kos; joodiku jora Lai Vrd joru, jura
jura jura IisR Pöi Hää
1. nurin, torin; loba ü̬ü̬d `ilma ku `päeva tema jura; Ajab oma jura edesi, ei lase teist `suudki `lahti tiha Hää Vrd jora
2. tugev tuul, torm Üks jura tuleb `jälle, kullid `karjuvad ja tulavad merelt ää `maale Pöi
3. vusserdus Tegi `selle `pienra nigu kamara jura IisR
jõra jõra Kod Vas põrin; sumin, (jutu)kõmin, tume müra kuulin jõrada. esin sua sõnadess `arvo; `vankri jõra kuulusse. ku mito tükki sõedavad, siis one suur si̬i̬ jõra Kod; mul um taad mürrä ja jõrra viländ Vas
kara1 kara R S L Nis Hag ViK KLõ I M(-ŕ- Trv) spor T, Krl Lut
1. a. looma, peam härja suguliige `ärjäl kara `vinnas Lüg; sel mehel on suur kara Vai; pullil kara, sellega ta sigitab Krj; `olter o sehike kaha, kust tupest täku kara `välja keib Jaa; kara koebatasse ää, tehässe karast piitsäd Vig; küll sel mehel on ia kara Ksi; ärjä karadega olli `ussi `kinni pant Hls; ärjä karadest tetäss `ru̬u̬ske Krk; ärjal on kara või puĺlil, aga obusel on soor Lut b. härja kuivatatud suguliikmest valmistatud nuut või kantsik sai karaga tulise naha Lüg; ma anna `soole ärja karaga `vihtu Muh; kui poisid läksid küla `piale `taplema, siis `ańtsid ärja karaga Lai; ärjä karage `anti valu Krk
2. kella või krapi tila küll sa `kella kara `kuuled, ei sa `päivä `tousu nää (virk sööma minema, laisk üles tõusma) Kuu; `kella sies on kara Vai; eks `kelladel on karad sies, nied tievad jäält kui ta liigutab VMr; kara on kella sies ja koliseb Rak; kelläl one kara siden Kod
Vrd karakantsik2, kõra
kara2 fig pii kara, pista kara, nä kara naiste kara, tuli vasta mieste kara, nabast kinni jälle naiste kara = kangaspuud VJg
kera1 n, g kera VNg Jõh eP, ḱera Lei, kerä R Rid Vig Tõs Juu Kod KJn eL/ḱerä, ḱeŕä Se/
1. palli kujuline keha a.  lõnga-, nööri- vm kera Kass `mängis sen kerägä, `tiie `kusse sen `vieret Kuu; `tohto kerin keräle Lüg; kes tahi, keris [lõnga] keradelle; lõng keriti kera Jõh; suga `vardad pane kerä sise Vai; siidilöŋŋa kera ning seitse `ouku pεεl = inimese pea Jäm; `peenine nöör keritässe kera Khk; Suur koti täis `viltsid kerasi oli Pöi; Kera kikid (põhjad) saeda ümargese puu otsast Emm; nõel turgatasse kera `sesse Mar; kerä `põhja paned mättä tüki, teed ümmärguses Vig; [lõngad] `pańdi `keri`laude `peale, keriti nad keradesse Mih; kerib lõnga keräse Tõs; ma kerisi talve suure kera `lõnga Hää; mul on nii paĺlu kerasi Ris; keräd `veeresid vakkas Juu; viiul lõngale `sisse ja siis keriti kerasse Ann; ema käis ikke `uastas korra villa`veskil, lasi villad keradesse VMr; kera akati kerima `sõrmede `piale, ehk `pańdi paberi tükk `alla Trm; kerad on ära `mässanuvad Pal; iga `lõnga keritasse kerasse, olgu linane või villane Plt; lõngal om kerä, aga kangas om latakun ja rullin Krk; tõi kolm kerä okass`traati Ran; mia lase keriden keräl peon kävvä Nõo; ma keri langa kerrä Krl; kerä um, kohõ lang keritäss Lut b.  kerakujuline ese, kogum; fig olend moni (vasikas) on pisukene kera vaid, aga `suure kohuga VNg; eest ora, `keskelt kera, tagant tambi lasn = kana Jäm; koer nii nobe minema, nda‿t kera leheb Khk; Pisike `pörsa ing, pisike lühike kut kera Pöi; tuul aas võrgod `ühte kerasse, `ühte krutti kokku Mar; jumala `salgaea oo see, kis `ütleb, et jumalad põlegi, maa`i·lma kerad oo muidu õhu peal Mär; Aĺl kera, `ambud täis = siil Han; võt́tis sieliku üle pea ja korraga lüönd `pikse kerad rüppe (keravälk) Jür; tulima kaŕjass, viisukerä seĺjän Kod; vanast om ollu punane kerä, ku putud või nimeted, jääd `aigess; `panti kerä (juuksekrunn) `kukruss või `panti pää lae pääl `kerrä Hls; `lamba leive `kerrä kokku, lääve mütsäkuss üit‿tõiste `kuhja kokku Krk; siss läits `taiva all nigu üits sinine kerä, nigu tule tüḱk `olli, üteldi et pisuand Puh; vahel `oĺli suur kauśs täis noid tömbi `keŕri (oatambi pallikesi) Nõo; kerä i̬i̬h, haro takah, keskpaigah hiire`keldre = kass Vas; vanass `loeti taivaśs, keräst es tiiä siss `kiäki midägiʔ Se || teene `jälle venis nõnna et, jüst nagu kera persses, ei soa moast üless Juu; tal kerä `persen, ei kurda üleven (imikust, kes ei istu) Krk c.  munand kerad `miestel, sada nime neil keradel; sie just minu isändä `muodi, sedä `muodi kerätki `onvad taga Lüg; Nouga vεεda kassilgid kerad maha Emm; `ruunaja `tõmmas kerad takka maha [hobusel] Kei; oinal koa kerad Trm
2. rull, rõngas `võrke - - `aeti `trulli vai `kerrä, võrgu keräd vi̬i̬l üteldi Ran; mia `mõt́li et päälindi kerä, aga `oĺli suur uśs Nõo; tsia teokaŕp nigu luu, ots `kerrä kerit, veśke sulu veerehn oĺl. noid kutsuti kunnakarbess Rõu; timäl um mitu `rõiva kerrä; sääl oĺl `hammõ`rõiva keŕri ja ṕugsi`rõiva keŕri Vas; tu̬u̬ saań oĺl kerä `pääga jalastõga Räp; rõivaśs mähitäss `kerrä; võrgu keerotat kerä pääle; aŕmi püḱsiʔ - - `tuĺti ar ḱüläst, sis `pańti jalʔ `kerrä ja `paika Se; `ümbre `tsõ̭iri sõglal um kerä, tuu um säet haaba puust Lut; kerra, keras(se) kõveras(se), rõngas(se) `ussi oli keräs Vai; koer `tömbas eese kerase; siili siga tömmab ennast kaa kera Khk; siil `tõmmab enese kerasse Mar; kui `öövlega `lükkad, siis loastud lähvad kerasse Juu; uśs `tõmmab ennäss keräje, on ilosass keran nagu ki̬i̬rd Kod; `üüvle `laastud joosevad kerässe KJn; kaśs om `kerrä `kiskun; uisk oo kerän Krk; siug `oĺli mättä pääl kerän; [tuul] keerut kõik prahi ja liiva nigu `kerrä kõik Nõo; kui ussi omma kerän, ei ole põllu tegemine ää Kam; tu̬u̬l oĺli˽`sääntse suurõ˽kerähn sarvõʔ (oinal) Rõu; [laast] `kerrä `juusknu Plv; siug um keräh Vas; siil - - ku vihanõss, kisk `hindä `kerrä Se
kera2kära
kura1 kura Vll Muh spor L, Kod MMg hv Ksi, Kõp Vil eL(kora); kuura Kul Mär Rap Pai Koe Plt
1. vasak kui vassak käsi, siis oo kura käpp Muh; kuura `kääga inimene; läks kuura kätt Kul; `Mihkel on kura `kääga ja tegi `tisleri pingi kura käe `järgi Tor; kura käsi ja `õige käsi Hää; tema lombas kura `jalga Saa; Vaadake, et te pahemat kätt enne ei pane [särgikäisesse], siis laps jääb kuura (kura) käpaga Rap; `ü̬ü̬ssi akas mul üks kura jala `veike su̬u̬n kokku `kiskma; Esimalt `kääna kurakätt, siss juba paestabki ärä Vil; mõni inime teeb tüüd kura `käega; koralt pu̬u̬ld ärä rabat Trv; kura käsi ei mõista midägi tetä; kaugass oo kural pu̬u̬l, `paklise `ammel Krk; vist kora jalaga sängist maha `astnu Ran; ku kora suupu̬u̬l sü̬ü̬däp, saap külä `leibä; ääpoolitse siĺmäga ma näe, kora siĺmäga ei näe midägi Nõo; Ku˽kedrätäss, siss `aetass [vokiratast] alasi `hääle poolõ, `iśkmise `aigu aiass kuralõ poolõ Kan; käänäʔ kuralõ poolõʔ; Kurra kätt `peetäss iks halvõmbass, kae˽tiä iks om kah sääne jõvvõtukõnõ Urv; käänäʔ korra kätt minemõ Krl; niku kõŕdsist `mü̬ü̬dä saat, nii kääna kurra kätt, siss olõt `õkva man Har; ku näed tuulispääd, siss `tõmba väits kolm `kõrda kura kundsa alt läbi Rõu; mul üt́s kõ̭iḱ, kas luits saa `häähä kätte vai `kurra kätte Plv; lamass om `algmin püḱä kurast `puolõst Lei
2. pahem (pool) `Rõõval om kura pu̬u̬ĺ tunda ik Hls
Vrd kuri2
kura2 kura Kuramaa päritoluga kura `valged, väike `tuhli selts, siled ümarused, kollakas `valge öitse Khk
kura3 kura Jõe Krk Se kurat sie ei taha `üelde kurat, siis `ütleb kura Jõe; oh sa kura küll Krk || kuri täl tu kura śeeh, süä: ka‿ma är lä su mant Se
kura4 kura aedadega piiratud karjatee `poiga `linnas kui `ärga kural VNg Vrd kuja
-kura Ls reekura
kõra kõra L spor Ha, Amb JMd Pee Koe Plt KJn, köra Käi Ris
1. kella või krapi tila kellal oo jo, mis `jälle `loome `kaelas oo, nendel oo kõra sees mis sis kõliseb Mar; rõksod olid puust, kaks kõra sees Vig; rõksu kõra tolgub rõka rõka Tõs; kui köra ää kaob, siis kell ei kölise änam `ühte Ris; krapid [lehmadel] `kaeles, niuke puust oli `tehtud, kaks kõra oli sees Juu; kella tila või kella kõra KJn || fig mis krõpe kõra sa mol järel oled Mar Vrd kõras
2. pej kõra oo kella`lööja sõemunimi Tõs
3. härjasoorMar Vrd kara1
kära1 kära VNg u IisR, eP, kärä R Mar Tõs Khn Juu Kod KJn eL kisa, lärm `tieväd suurt kärä Lüg; keib nii suur meeste kära Khk; põle kisa kära midagid Muh; `teitel oo nii suur kärä säl tuas Mar; mürä ja kärä kõik kohjad täis Tõs; Koerdõ kärä‿mte maksa tähele `panna Khn; `terve ilm kära täis JMd; lapsed tievad `irmset kära VJg; õllud kärä (jutt) üleväl et `upnud Kod; siin muud ei oole, iki nurin ja kisa ja kärä Krk; kui om latse majan, siss om kõik kammer kärä ja mürä täis Puh; is olõ üttegi mürrä is kärrä kuuldaʔ Har; Paĺlo kärrä, veidü˽`villa Rõu || riid, tülitsemine `Sõuke kära oli sihes, poisil oli kaigas käe, akkas vanale `vastu Pöi; kärä pidämine ~ tülü tegemine. vana pidävä kärrä, tüllü; `jätke `maahha tsuvvakärä, `taivah omma `tohvle `valmeʔ Se
kära2 kära Jäm Krj KuuK Kad, kera Phl kobar, salk, hunnik `lambad on nii käras täna koos Jäm; sie küla oli käras kuos KuuK; üelda küla käras, kui küla on uńnikus Kad Vrd kärajas, käram, käru5, käräk1
lara lara spor R S L, JMd Koe Trm Lai KJn Hls Krk Ran Puh Rõn Plv
1. s, a a. loba, lora, plära oh seda lara küll Hlj; no sie on taas lara juttu, midägi ei ole väärt Vai; tühi lara keik Rei; ajab `tühja lara suust `väĺla Mär; Täma lara ei joua keegi ää kuulata Han; aab lara suust `väĺla Hää; kisse jõuab seda lara kuulata JMd; sinu lara vai `aśja Trm; ia lara on, iast `oskab `riakida; põle sel laral `otsa ega jäärt; laseme lara `käia Lai; aab igavest lara Hls; istub ja `latrab, sina mugu `kulle temä lara Ran; mis tah larra ti̬i̬t Plv b. lobiseja, tühja jutu ajaja lara larab `palju VNg; va lara tä ikke oo, ei tia mis suust `väĺla aab Aud; lara eided ulgakeisi koos Lai; ah si̬i̬ om üits lara inimen, aap loba juttu Krk || vähese aruga va lara on teene KJn
Vrd lära, plara
2. (millestki väga rohkest) Kõik see tänav oli laras `põhku täis, lara läks ikka edasi suure tee `peale Pöi; si̬i̬ olli [vihma]u̬u̬g - - `rästse olli joosnu nõndagu lara Krk Vrd laram
lira lira Mar Mih Tõs PJg Kei Koe Puh
1. õhuke, hõre (riie) Mis see ühe`piilene [kangas] on, nagu üks va lira Mih; va lira riie, mis aruke oo, läbi paistab Tõs; õhuke ja arb lira PJg Vrd lirakas1, lirt
2. lahja toit, lurr tea mis supp see koa on, va lira. tehasse üks supp `valmis, ei `panda jaho peale Mar Vrd lirp, lirr
3. a. loba sa ajad lira suust väĺla, sie on ju tühi lira Koe Vrd lira-lara b. lobiseja, keelepeksja va lira naesterahvass, kõ̭ik jutukse ärä liristäp Puh Vrd liralõug, lirand, lirat
Vrd lire, liri, lirts, liru
lora n, g lora R spor eP, M Krl Rõu/g lorra/, lorra San
1. loba, lori mes lora sie on Kuu; üks tühi jutt on lora Lüg; aag mette `tühja lora Vll; ää aa lora suust `välja Muh; `tühja lora mina äi rεεgi Käi; Lora ajamine pole kunst Mar; aad `sohkest lora, mes põle mette kedägi Tõs; see pole muud kui vanainimeste lora Saa; aab niisukest lora `väĺja, et tia ise mis ta reagib Hag; jätame nüid selle lora järälä, akkame teist juttu `peale VJg; ärä aja lora suuss `väĺjä Kod; vana naiste lorra San Vrd lorbõ, löra
2. lobiseja üks va lora inimene, paeatab nii pailu Khk; ta on üks va lora, tieb peal `tühja juttusi Ris; on üks va lora inimene Plt; lora suuga (lobisejast) va lora `suuga inimene Mar
3. (kulunud asjast) asi on loraks jäänu - - ära on kulunu Hää
Vrd lara, lira, lori1, loru
lura lura Juu Plt lurr teeb piima lahjaks nagu va lura, paneb vett `ulka Juu; apu piima lura `söödi Plt Vrd luri

lära lära IisR Khk Pöi, lärä Jõh Kod Har

1. lärm, kära `Pilli ei `mäŋŋitud ja `ninda suurt lärä ka ei `tehtud Jõh; one üks lärä, kõnelevad kõik `üstläisi kõrraga Kod
2. tühi jutt, plära `Armastab igavest lära ajada, `teine päev ise ka enamb ei tia mis `latras IisR; va külanaiste lära Khk; kõik one üks ilma lärä, mes tä kõneleb Kod Vrd lärt1
3. lobiseja [ta] one üvä mi̬i̬s, aga naene one lärä Kod; vana lärä inemine Har
Vrd läru1

löra1 löra IisR, lörä Ran Nõo lora Ah `käigu sie oma `lolli löraga kus kurat IisR; vana`aigse `rahva lörä Ran; ma‿i taha kulleldagi seräst lörä Nõo Vrd löri2, lörr, löru

löra2 löra lurr üks vastane asi, põle moka järele `ühti, va löra Nis

mara-marra-

mara mara mõra mara seina sies Kad

mõra mõra Pee Kod Lai SJn Trv/-ŕ-/ Nõo Võn Ote Har(mõrra) Vas lõhe, pragu kaasil (kausil) one mõra siden, rõõsk piim on kõege rutem mõrass läbi minemä Kod; tassil om mõŕa sehen Trv; [kausil] mitu mõra sehen, `kuiva `sü̬ü̬ki võib `sisse panna, aga leeme joosep kõ̭ik maha Nõo; potil iki mõra sehen, ega ta enämb `kinni es pia Ote; pańd podõli taha kumma truuba pääle, no‿m mõrra `sisse tõmmanu Har; Saina mõra om suurõss lännü Vas Vrd mara, mõre, mõri, mõru2

mära1 mära Lüg IisR Muh Hi Kul Mär Kse Aud Tor Hää Saa hajusalt KPõ, TaPõ Plt, märä Kuu VNg Lüg Jõh Vai Rid Mar Vig Tõs Khn Kod KJn Vil M hajusalt T V(-ŕ- Rõu Se), määra Sa; p märrä hajusalt T, V emane hobune mära on täkkul käind, sie tuob `varsti `varsa Lüg; `tarvis `viiä märä tägöle Vai; Söitas oma valge määraga kirgule Jäm; määra oo paes `tiine, sellega ep vöi `rasked tööd tehja Khk; kui määra täkku tahab, siis ta ingub Jaa; See Lauri määra tuleb ühtelugu üle aa meite otra Pöi; mine too vana mära karjasmaalt ää; mis sa irnud kui mõni vana mära Mär; `ostis uie märä Tõs; märal [on] ilus vars Hää; märade eest maksetse vähem, täkud oĺlid `kaĺlemad Saa; mära taab täkku `saada Ris; Meie märal oli kaks varssa korraga Jür; meil on aĺl mära JMd; mära ot́sib täkku Kad; meil on kaks märada, kaks `veiket märada Iis; minu mära on ramm - - täku juures käis ära Lai; `inkur mära, ei lase ligi Plt; varsaga märä - - sii ajas `uńti taga, tagumeste `jalgega lõi et uńt `surnuss kohe Vil; me oben täkkisi `varsu‿i tu̬u̬, temäl‿o `puhte märäse Krk; [tal] olli küll ilus kõŕb märä Hel; ennemb `rüipä märä kust, ku toda `lahja `viina Puh; küll `oĺli iluss märä, `õkva nigu kätega tettu; ta‿m jo suvikonnaline vars, vaja ärä võõrutada märä mant, muedu kisup märä `väega kõhnass; `tüt́rigu olliva suure nigu märäse, tugeva, pikä ja paksu Nõo; mitu märrä oĺl ja mitu `varsa kah Ote; Karaśs mustalõ märäle `säĺgä - - ja˽nakaśs nii`mu̬u̬du kodu poolõ˽kihutamma Rõu; ku suuŕ tuuĺ oĺl ja mõts `väega˽habisi, siss tu̬u̬ märä peläśs armõtohe; märä oĺl nurmõ veere all kooluʔ, jalakõsõ˽`pistü Vas || (võrdlustes halv naisterahvast) magab kui märä (laisast) Lüg; Tüdruk sihes kut suur määra, mingu `tööle Pöi; jusku va mära sõidad müeda `ilmad (kergemeelsest) VJg; lohakad naisterahvast `öeldi, kes kasimata, et nigu mära Lai

mära2 mära Iis, märä San kära õli suur mära Iis

müra müra Hlj VNg Vai hajusalt S, Kse Tor Hää Saa Ris HJn JMd Koe VJg Iis Trm Plt, mürä Kuu Lüg Jõh Mar Tõs Khn Juu Kod KJn Trv Hls Puh San hajusalt V(p mürrä)

1. mürin; lärm ku `vanker `sõidab, siis on mürä, kui inimine tuleb, siis ei `kuulu midagi Lüg; rihepeksu `massin teeb suurt müra Khk; Laste müra on tuba täis, seal `tehta midagi Pöi; mis müra se seal oo Muh; mere müra Rei; `kange mürä, kui `joonund mehed `lärmi `lööväd Mar; Masina mürä nda suur, et kuulõ‿mtõ kedägi Khn; müra, kära kõik kohad täis, kui `talgused koos Tor; lapsed teevad ka müra, lõhuvad nõnda kui seinad värisevad Saa; üks mürä-kärä alati siäl `lahti Juu; küll kuolimajas oli suur müra JMd; ei taha teie müra `kuulda Iis; üks mürä ja `tõmmamine, ei `õtsa, ei perä Kod; teeve suurt mürä ja kõla Hls; kõik kammer kärä ja mürä täis Puh; kõrdsi man oĺl suur mürä Krl; mis ti nakat tanh mürrä tegemä Har; tu̬u̬d mürrä ei jõvvaʔ joht kullõlda Plv || (tormist) jo Vikkuri meri kohise, `kuulu `kaugele `maale, `varsti on müra `lahti VNg
2. Suursaar, seda `sünnib `vaatada, sie on `selge `kalju müra Hlj

nura nura Urv Plv a. vana, kulunud ese Igävene väidse nura Urv; `kirvõ nura Plv b. vana inimene mehe nura; naase nura Plv

odra- odra- `keideti `otra`taŋŋu`putru Hlj; `andas `otrajahu `kuoki `katridelle; `tiema `otrakäkkisi `kapsasuppi `sisse, et küll nied on iad VNg; `õtrajahudest tehässe `putru, vanast `keideti `körti Lüg; odra`lustjad jälle kasuvad odra`pöldus Jäm; odrakesi läind `kurku Khk; peetsilevad, odrajahust tehasse, kes tahab, teeb nisujahust ka Mus; läksid odrapäid noppima Pha; odravili oli küll nii lühike, et köige juurdega sai koogitsetud Jaa; See oli ea, ku odrakaraskid sai ja odrajahuleent `lörpida; Nii pisike odrakärbis oli, mees võis korraga selga võtta Pöi; odra`lõikuse `aegas, siis `köidi `pähkil; odramügamad tehasse `pandade `peale - - siis rotid ep aa ää mitte Muh; kel rukijahu vähe oli, see pani odrajahu leiva `sesse koa Rid; `kõlkad olid söömäpõhud, kisse odra`põhku alla pani Vig; rukilennase kali oo param, odralennas oo vali Kir; odrarehe sai ää kuevatud ja siis ää peksetud Vän; odrakaraskid päris ea `süia pühapää Tor; odra`kõlkad paremad ku alvad eenad Hää; kiedeti klimbisuppi, odrajahu klimbid sies Ris; meid `pańdi ikka korviga `korjama nied odrapiad ära, mis vikat oli otsast ära vött HMd; sepikuks `üiti ennemalt odrakakku Kei; [joobnud] olivad kõik laua `ümber nagu `murtud odrapiad JJn; vanast `tehti odratangupudru ja `viidi titepudru Kad; `Erned `tehti vahest rukki`kõrde, vahest odra`kõrde Sim; nävad `õśtivad kot́i seda `tangu ja‿s tegid õdra sõelajahu, said õdrasepikut Iis; odraokas pani loomad magama (tappis ära) kua, jäid sada`kõrdsesse `kińni Trm; õdrakuarik õli parem, nõnna üvä süädä, kui `tehti kala piirakad Kod; aned on odrapõllul Ksi; kui odraküĺvipääv tuli, siis perenaine pidi see pääv siasaba `keetma, siis pidi nii pikad odrapiad `kasvama kui siasaba Lai; nüid on käo kukkumene läbi, odraokas minema `kurku Plt Vrd ohra-

ohra- odra- ohra pahmast olen `ärgadega `talland; ohra rehed, need said obusega tallatud; Ohra sepik oli [karjas] `seĺtsis, küll oli mehine `pista Kei; tänabu on ea ohra `oasta; ohraibad on pugus Rap; `kapsa supi `sisse tegime ohrajahu käkki; kui `suuri värävaid põld `üht, siis `enne `tehti pisikesed - - ohra kärbised; pet́i piim oli eä küll - - pandi pudru `peäle ehk `tehti ohra `leiba; ohra okas kägel `kurkus Juu; tieme ohra jahust potukaid Jür

oira `oira Kuu; p `oira Rõu (tants) Tandsiti `polkat - - `oiraʔ, nadi`nuńnadi Rõu

ora ora Kuu Vai hajusalt S, L Ris Juu Amb JMd Koe VJg Sim Iis Plt KJn M TLä Võn Kam San V(p orra), õra Lüg Jõh Iis Trm Kod varras, ritv, latt õra on üks raud `varras, õts `tehti tulisest, siis senega põledetti puu `sisse `aukusi Lüg; piibu varre `sisse `aetase oraga auk; ora ees, kera `keskel, tambi labi taga = kana Khk; tüiri ora keib tüiri `kääridest läbi Mus; ora sisse soab `räimid pistetud, kui pliida all `küpsma `pandakse Vll; Pitk peenike torn oli [kirikul] naagu ora `taeva `poole; Aava malgad ja kadaka orad, siis on tääda, et [katusehari] seisab mehe ea Pöi; Vεhene ora näidab tundisi (kellaosutist) Emm; Sööstipuul oli ora sees, selle pääle panti kanga pool jooksma; Teravad orad `kasvast `lehtede vaheld `välja (roosi ogadest) Rei; kus ta külbi poolele on jätnd - - `sõnna turgatse üks ora `püsti Mar; põletas tulise oraga, `pańdi tulesse ja `laśti augud `sisse Mär; ilma orata kuhi akkab värisema Kse; Ora ees, käärid taga, kera `keskel = pääsuke Han; tubaka kot́tis enne `oĺli piibu ora Tor; oraga sorgitse, ora on vana`aigne `soŕkimise riist Saa; emapuu `küĺges peenike raud ora, rool jooseb selle vahel Ris; raud pulk, ots oli teräv, `üiti põletse ora, `tehti tuliseks ja põletati `auku puu `sesse Juu; peenikene nägo õra Trm; pissäd terävä õra `kapsa `sisse, et suad [veest] `väĺjä võtta; tü̬ü̬d one kõik ripakille, õra tulen, tõene `persen (väga kiire on) Kod; palava oraga tehäss `auku `siśse KJn; orage `lasti kerip̀ul pulga `auke `sissi Krk; pojal esigi ora `persen, tõene tulen, kolmandaga susitass takast piltl Nõo; Kääneti ńää (linad) kokku ja˽tsusati oragõ˽`ku̬u̬t́sli lauva `küĺge Har; säks kükäśs havva pääle, poiśs tougaśs oraga˽timäle Vas; lõstol ommaʔ oragaʔ palotõduʔ mulguʔ siseh Se || keśv `tõmbas `orra (tõmbub kokku põua ajal) Krl

para1 para Hää Pal Plt Hls padrik parast ei pääse läbi Hää; kõik üks metsa para õli Tõrma `pu̬u̬le `minna Pal; eläje lätsive para `sisse Hls

para2 para Lüg Kad Iis Trv

1. loba, vada mõni on ia paraga inimene Kad; ajab oma para edesi Iis; aab seast `tühjä para suust `väĺlä Trv
2. lärm sääl on aga üks para, kaht `kõrva ka ei `kuule mitte Lüg

pira1 pira pragu laud `vasta `päivä, võtab pirad `siśse Ran

pira2 pira tilgastanud Pira `piima ei `süödud Jõh

pira3 pira kärsitu, rahutuHlj

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur