[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

esiness ?eriti [õunapuud] Paĺlu kannava ja esiness mis na (õunad) om ää süvvä Trv
hingüsshingus
kinmäss kinmäss g `kinmä Võn Kan/kińmäss/; kińmäss g `kińdmä Urv Har Räp; n, g `kinmä T(-ń-, -nd-; -a Kam) Räp, `kińdmä V(-nd-, -nt- Har)
1. tugev, kõva, vastupidav loogast `panti ka kruuv läbi, et siss om regi `kinmä, võib veerest `tõsta; täl om `kinmä ussaid, ega kana `väĺlä ei saa sääld Nõo; ratta trehv olguʔ õigõʔ kõvast ja `kinmäst ravvast; ilma `klambrida ei saaʔ tare nukk `kuigi `kinmäss Kan; sõss `pańti [jüvä] ütte `kinmähe `nõvvo, kaasõ all kõvastõ Plv || kui `siibri om `valla, siss `liibuva ärä üdse, kui `siibri ei ole nii `kinmä Kam
2. (otsuse)kindel, usaldusväärne, sõnapidaja annap `perrä kõegile, ei ole `kińdmä aruga Ran; mina olli `kinmä inimene, mia es kõnele mitte üits pu̬u̬l sõna Nõo; kae kui kinmäss mi̬i̬ss ei kõnõlõ midägi `vällä Võn; `kińmä usuga mi̬i̬ss - - ta pidäss `kinni omma sõnna, es lirgata `väĺlä Kam; looʔ mullõ puhass südä ja anna mullõ vastan `kintmä vaim Har; olõ `kindmä sõna `annu Plv; kes alate naard ja heboskõlõss, kes ei ole `kińmä inemine; kes kõva, kińmä meelega om, tu̬u̬ olõ ei `heit́lik Räp b. kindel, veendunud ta lubass küll, aga ei või `kinmä olla tolle `pääle Nõo; olõt sa uman aśan `kińdmä Rõu c. otsustatud, lõplik karjakahjal tetti küläkarjusse kaup `kinmäss Ran; um `kindmä kaup tett Plv d. karm serände `kinmä käsk `tulli, es saa jättä minemädä Nõo
3. tugev, toitev temä [lihaga kapsas] om serände `kinmä sü̬ü̬k, ega kõtt tühjäss ei lää Puh; `erne töḿp `oĺli `kinmä sü̬ü̬k, kui sa ike tüki vai paar ärä seit, siss `oĺli südä säpun Nõo; leib om `kinmamb, leevä üvä om kõva, kaara kisla om nõrgemb Kam; kirbupuder olli vi̬i̬l `jaksamp või `kińmäp kui piim Ote; ku˽liha `süüte, siss ei˽`peĺgä nii `küĺmä, kae˽tiä om sääne `kindmä sü̬ü̬ḱ San; Ojoh toonu˽no˽mullõ kah taha˽lavva pääle midägi iks kinmämpä [toitu] Urv
4. kindlaksmääratud `Kinmät `aigo ja `kõrda pudru ki̬i̬tmiseh kunage es olõʔ Räp
Vrd kimmäss
kintüsskinnitus
linass1 linass g Har Rõu = linask2 linass hopõń om nigu kattõ `karva Har
linass2 linnass
linnass linnass g -e Nõo San, `linna Krl Har(n linaśs) VId(n -śs Se Lut); lina|ss g -sõ Urv linask linnass om `väega ää kala Nõo; `arva sai linnassit, enämb iks `augi ja `särgi ja ahunit San; linass om laǵa `nilbõ kala Urv; `linnaʔ, nu̬u̬˽kasusõ muda `jäŕvi sisen, neil armõdu makuss liha Har; rüä`häitsämise `aigu saimi `lińnit, siss oĺl `linna kudõmise aig Rõu; vele˽teiʔ `lińnit ja `lutsa Vas; linnass `nilbõ kala ilm `su̬u̬mõldaʔ Se Vrd linohk
lint|uss paeluss minä kui õlin `silmidega `ospidalis, siis alastaja õde `näitäs lint`ussi pääd Lüg; lińtuśs sööb inimest seest nii `kaugele ää, et sureb Vän; lińtuśs on sihis [inimesel] - - ku‿sa neid kalu sü̬ü̬d, tekkib sul lińt`uśsa Vil; lińtuisk aets sibule ja eerikuge `vällä Krk Vrd lint1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur