[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

neet neet́ Saa, neet Rei Jür, ni̬i̬t́ M Har Vas, ni̬i̬t Ran Nõo Võn Krl Har Rõu Plv, g needi; niet g `niedi Kuu RId/n `nieti Vai/; need Muh, g needi Pöi; nied Ris, g niedi Iis; n, g nee Jäm Kaa Krj Vll Pöi Rei hajusalt L(ni̬i̬ Hää), Juu KJn, nie Ris Hag Koe VJg; ni̬i̬t, p `ni̬i̬ti Kod kinnitusvahend [tõrrevõru] õli `nieditud kahe `niediga `kinni Jõh; puu varol on `ambad, `raudasel varol on `niedid Vai; Siie jätkule peab köva nee sisse panema Kaa; Obuse raotamise järge korjati kõik needid maast ää Pöi; kääri neet Rei; `needega oo lauad `kinni, igal neel oo kolm `toĺli vahet Tõs; needi ots taotse laias, siss jäävad rauad kokku Saa; nie käib tangi mokade ja `varte vahekohast läbi Hag; nied on `kat́ki lähnud Iis; `neegä `neetsin `kinni KJn; pane kate neediga `kinni, küll sõss avitap Trv; nuga om lõpuste vahel `kinni, lõpuste `sissi pannas ni̬i̬t́ Pst; `väikse traat needi `olliva, nondega `panti klaas `kinni Ran; kääri om neediga `kińni `pantu Nõo; taal tõrikõsõ raudvitsal omma needi `kat́ski `lännüʔ Har; neediʔ ummaʔ jo `otsa saanuʔ Plv Vrd nii3, niäde

peet1 peet (-t́) Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Rei hajusalt , Tõs Tor Saa Juu Sim Trm Pal Lai Plt, pi̬i̬t (-t́) Hää Kod/g piädi/ KJn SJn Vil M Puh Nõo Kam Ote hajusalt V, g peedi; piet (-t́) g piedi Ris Tür Koe IisK Iis, `piedi Lüg IisR Vai/n `pieti/

1. juurvili; selle söödav juurikas `suhkru`piedid, `kellest `siirupi `keidäväd, `tõised on punased `piedid vai `süömä `piedid Lüg; meil `piedagi `luoma `pietisi `paljo maas Vai; peedid `kasvavad pali pεεl Khk; `meitel koa `peetisi moas Vll; piigu (põrsas) akkas peedi `lehti nosima Muh; peab arvendama `peeta Mar; `peetisi tehasse liha `kõrva Mär; peediga söödetse sigu Saa; inimese `peetisi [lehmad] ei taha, aga looma `peetisi, nende `lehti nad pistavad Juu; piab `pieti minema Tür; tegime paĺju `pietisi maha IisK; siäl one näid mädu `pi̬i̬tä Kod; neid `peetisi kasvatatasse `suhkrust Pal; suurt `peeti keeda nigu uńdi liha (kaua) Lai; `pi̬i̬ta on parem korista kui porgandid Vil; kas teil tänavu `pi̬i̬te mahan om kah Trv; peedi ka alle `kündmede Krk; vahi, kos sa vahid, a memmel om iki kõige ilusamba peedi Puh; `väimiss toona `endä esä emä pu̬u̬ld `pi̬i̬test `aetut siirupit Nõo; peedi om `sääntse `väikse, vesiaina ai `pääle nigu `kaska Ote; meil omma˽suurõ˽peediʔ, nu̬u̬˽päiv`aigu `ki̬i̬seʔ Krl; mõ̭nõl lehmäl ollõv `hamba arʔ `murdunu˽`pi̬i̬tegaʔ, `pi̬i̬te jürreh Rõu; `valgõ omaʔ eläjä peediʔ, verevä oma `hińdäle süvväʔ Räp; kaŕuss laśk kaŕa `pi̬i̬t́e Se
2. peedivein, peedikas Saad sa mulle rubla anda, tahaks pudeli peeti osta Kaa; Võtaksime - - öhe pisikse peedi ka ää Pöi

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur