[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

ahatlema ahatl|ema Mus Kaa Krj Vll Pöi Rei Var, -õma Khn ahvatlema mis sa sest va teisepere poisist `eese `seltsi ahatled, see va sańt Kaa; teise ahatlemise `järge ma midagid äi tee Vll; Nii kaua sa ahatled, kut jäära so kallal on Pöi; mis nad miust ahatlõvad Khn

ahelema ahelema Jür HJn JMd Iis Lai Plt Pil, -mma VNg; (ta) aheleb Lüg

1. a. vedelema, voodis aelema sie on `ninda laisk, et muud ei tie, kui aheleb VNg; aheleb `laiskuse pärast Iis; mis sa sial (sängis) aheled Lai b. püherdama mis nad ahelegu siin maas Iis; kaśs aheleb, keerutab ennast; siga aheleb poris Lai c. vintsklema Tämä ramutu aheles`kauva, `enne ku lõpp tuli Lüg
2. (rahutult) edasi-tagasi liikuma, nihelema mis sa aheled laua `eares kui, sa iluste ei süö Jür; obune aheleb ennast, kui rangid `kaela aeab omale Lai; lehm akas ahelema. aheleb, püiab vaia küĺlest `lahti `kiskuda Pil
3. ringi tõmbama tüdruk aheleb poistega `ringi Lai
Vrd ähälema

ahtlema `ahtlema Tõs PJg ahvatlema `ahtleb teese ää, annab `kurja nõu; poiss `tahtis tüdrekud `ahtelda Tõs

kahklema `kahkle|ma, da-inf -da Kuu Lüg IisR Muh Kse Han Var Hää Juu JMd Koe Trm Äks, da-inf kahelda Saa Kei Lai Plt KJn TLä, -me M, da-inf kahelta Hls
1. kahtlema, kõhklema midä sa `nindä `kavva `kahkled ja `mõtled Lüg; mis sa muidu `kahkled `peale Muh; see paneb mu üsna `kahklema Kse; Küll ma `kahklesi, kas `osta punane või sinine rätik Han; `kahkled ja `mõtled kaksipidi Var; laevamehed `kahklevad kas `minna mere pääl Hää; ma akkasin `kahklema, kas‿se on nii Kei; `kohkleb ja `kahkleb `pialegi, ei temast sua `asja JMd; sie paneb kohe inimese `kahklema Koe; `mustlane jäi pärast `kahklema kah Äks; mina küll `kahklen, et se tõsi võib `olla Lai; missa `kihkled ja `kahkled, tii ärä, siiś on `tehtud KJn; ma esi akasi `kahkleme Krk; `kahkleb siiäpoole ja sinnapoole; `kahkleja ei tiiä `kumba tetä Ran
2. aasimaKse
Vrd kihklema
kahtlema `kahtlema RId(-mma Vai) eP(-ä KJn) M(-e Hls) TLä(kahtel- Puh), -e San, -õma Vas, -õmõ Krl; da-inf kahelda Rei Mär Kse Aud Juu Kos Trm KJn TLä Vas, -de San, `kahtleda RId Sa JMd VJg, -de Hls kõhklema, kahevahel olema; midagi ebakindlaks pidama `Andas kohe `võlga, ei `kahtlend midagi IisR; midä siu südä `motle, et `kahtled Vai; pole sääl `kahtleda midagid Jäm; selle `juures ma pole `kahtlendki Khk; ma akkasi koa `kahtlema Muh; `kahtlesin kaua, kas `minna või mitte Mär; mis sa peass iga aśsa `juurdes `kahtlema Tor; ei ole sii änam `kahtlemest kedagi Hää; ma `kahtlen, kas sie tõsi on Amb; mes seal kahelda, kui `minna siis `minna Trm; nagu `kahtleb, ei taha kõnelda Kod; `kahtlep selle asja man; lüüb `kahtlema Trv; kes siu peräst `kahtleb Hls; lei joba `kahtlema, sis ma julgusti tedä Ran; ma `kahtlesi üte tüki `aiga San Vrd kaaklema, kahklema
kehadlema kehadlema maadlema, rabelema mol `kange külm, akkame kehadlema Mar
kehitlema kehitle|ma, -da kiitlema mis sa `pääle ennast kehitled ja kiidad; ära kehitle nii palju Rei Vrd kehitama
kehklema `kehkle|ma, -da Vll L spor K, Trm, kehkel|da Mar, -de San; `kehkle|, -dä Kuu Juu, keheldä Ran; `kehkle|me, -de M; `kehklõma, kehkõlda Ote
1. kiitlema, hooplema `kehkled `peale, mis sa arvad enese olavad Kse; `mis sa `kehkled mud́u, omal põle midägi, `kehklemise `piäle `meister Juu; küll ta `kehkleb oma aśsadega VJg; kes `seande keks om, `kehkless pääle Trv; mis temä ka `kehklõss, omal näĺg majan Ote
2. rahutult sagima, kekslema tal põle raho üht, mes sa `kehkled paegal, see üks va `kehkleja Mar; kekätsi poolõ om, ütele ja tõõsõlõ poolõ `kehkleb, ei olõ `kińdlät aru pään Ran; mis sa `kehklet kaitsi päidi San
Vrd kehkendama
kihelema kihele|ma R(- Kuu, -mma Jõh Vai, -mmä Jõh) eP(- LNg Vig Juu Kod KJn Vil) TMr, -m(e) Hls Krk Hel San, -mä Ran Nõo; kehele|ma Khk Käi LNg Rid Mar Saa hv Puh, -m(e) Hls Krk; kihilema Tõs Aud Hää; kihelama Kõp Trv; kihõlõma Räp; kehilõmõ hv Krl
1. sügelema `kisked on `pienikesed `vistrikud ja kihelevad Jõe; Nogulased `poldid kaik `sääred ärä, nüüd `ninda kiheleväd et `kraabi puruks Kuu; keha kiheleb palavaga VNg; kui püu pesa kiheleb, siis saab raha ehk tere Jäm; karp kiheleb nii valjusti, kas kisu kondid `välja Khk; teeb ihu kihelema kui soe on Vll; Köht kiheleb, Rootsis on ea vöisoak Pöi; kui nina kiheleb, siis kuuleb `titsid oln Muh; nina ots keheleb, sorma sönomed kuuleb Käi; nädala pεεvad se muhk kiheleb Phl; obose nahal oo kehelemese veha sees Mar; jalad kihilevad, nõgesed oo kõrvetan Tõs; maa-alust ajast kihilema Aud; parmadel nendel on teravad nokad, preśsib `sulle `sisse ja siis ta kipetab ja kiheleb Ris; `kuśkil `ilmas `olla ei või, nii `irmsasti [sääsemuhud] kihelevad HMd; noore kuu viht aab ihu kihelema HJn; sügeles naa et aiva kiheles kohe VJg; obesel võtab kaela kihelema Trm; palav one, ihu igine, siis kiheleb Kod; kihelemine on nii, et võib kannatada, aga sügelemine, et piab küined `küĺge `aama Lai; ammass kihelap, nakkap valutama Trv; kirbu sööve, nüid võtab õige kehelem Hls; ku aab kasume akkass, siss akkass keheleme ja `süütme Krk; pää kehelep, kui om `täie pään Puh; nigu tuhat `kirpu `oĺli säĺlän, ihu kiheli nigu kusi`kuklase pesä, aga mitte es `julge `süitä Nõo; kiha niguʔ kehilõss `õkvõ Krl; kihelemise haigus sügelised kihelemise `aiguss sie on üks sene `kärna `aigussega Lüg; kihelemise `aiguse `aegas nahk kangesti kiheleb Kos
Vrd kihklema1, kihlema, kihtlema, kihulema, kihuma1
2. rahutu olema, kibelema, nihelema Kiheleb `nindagu kirp `kuera `perses; midäss kiheled siin et rahu ei saa Kuu; `ühte `puhku kiheleb, on menos Lüg; mis te sii kihelete ja `kargate `kiili (öeld lastele) Muh; ma üsna kihile, et saass `linnes ära `käia Hää; keheleb siin tüdrikide `ümmer nigu kut́sirat́sikud püksis Saa; `mutkui kiheleb aga, kus sa lähäd, kes sind `ootab Juu; kui kaua sa ikka sin kiheled, akka minema JMd; eläjäd akasid kihelema, es seesä paegal Kod; mis sa‿ńd kiheled, seisa ometi paigal Plt; ta kiheless sinna minnä Hel; ma kihelesi kodu tulekid San; hoijõtass külealotse rõõvast päävä i̬i̬h, et süĺlem kihõlõma `väega es nakassõʔ Räp Vrd kiherdamma
3. fig a. (rääkimisest, lobisemisest) see söna kiheles ning valutas su suus et sa seda `rääkisid Jäm; kas su keel kiheles, et sa pidid sedasi teisele `ütlema Khk; see üsna kiheleb mu keele peal Muh; ku naśte keeled kehelevad, siss lähvad kisuma Saa b. Küll oma `kärnäd kihelevad `kaige magusamine (oma häda tunneb igaüks hästi) Kuu; Ah su nahk kiheleb ka peksi järge Kaa; Perse kiheleb taga, äi vöi kodu `olla, katsub aga et minema soab, külase, teiste seas löbusam, kari koos Pöi; ing kiheles sihes (mingi mõte ei andnud rahu) Muh
Vrd kõhelema
kihklema1 `kihklema Kse Var
1. sügelema jala`varvad akkavad vahelt `kihklema Kse; `kihklemise `aigus, nahk sügeleb ja võtab `korpa; ma oli sügelikka täis, `irmsasti sügelesid, `kihklesid Var Vrd kihelema
2. tuikama, hooti valutama `ambad akkavad valutama, `kihklevad üsna suus Kse Vrd kihkama
kihklema2 `kihklema VJg Trm Plt KJn/-/ kõhklema, kahtlema missa `kihkled-`kõhkled nii kaua et sa tulema ei akka VJg; `kihkleb ja `kahkleb sial juures Trm; mis sa `kihkled ja `kahkled, tii ärä siiś on `tehtud KJn
kihlema `kihlema Hi kihelema vana inimisel ikka ihu tahab `kihlema akkada; Nina kihleb, varsti saab surmasönumid Emm; Kui parema kää püu pösa `kihleb, saab tere, kui pahema, saab raha Rei Vrd kihtlema
kihtlema `kihtlema sügelema pää `kihtleb; söölised `kihtlevad `kangesti; Nii kaŋŋesti mu püupesa kihtleb – täna saab tere Rei Vrd kihelema, kihlema
kihulema kihulema sügelema üks asi kihuleb, on ned `vistred vöi; sääred kihulesid nii `kangesti Khk Vrd kihelema
kohklema1 `kohklema kohkuma; kartma hakkama aka `kartma ehk `kohklema; `kohklevad ärä et kuda sa `seie suad Kod
kohklema2 `kohk|lema Hlj Kod, -lõme San, kohkõlõma Kan/-llõ-/ Plv
1. kõhelema, kõhklema `enne `kohkleb kui vottab Hlj; ärä `kohkle kedägi, võta `riided seĺjass ärä, ei õle vaja kohegi `minnä Kod
2. viivitama, jorutama, kohmerdama `kohkõllõss, ei tahaʔ `õigõhe tetäʔ, ei tegemädä, sais ja kaess Kan; mi `kohkõlimi˽tu minegigaʔ Plv
kohmlema kohom|lema, kõhõm-, kõhm- elevil olles rabelema, rahutult tammuma eläjäd kõhõmlevad ja seesäväd, et suas kodo; kõhõmles ja käis `kamrin; lapsed tańtsivad ja kohomlevad; it́sitäväd ja `kõhmlevad nagu udrid Kod Vrd kõõmlõma
kohomlemakohmlema
kohtlema kohtama laglad on ka ülelinnul, neid sa pöllu pääl `kohtle mette Khk
kõhelema1 kõhelema RId(-mma Lüg) Mar Han Var Tor Juu Jür JMd Plt
1. kõhklema; viivitama midä sa kõheled sääl `ninda `kaua, kui et saa `mendost Lüg; seisad ja kõheled muidu, põle tööd käe Var; kõheles ja kõheles, ei saand tast minejad Tor; mis sa viel kõheled, akka `piale JMd
2. rahutu olema, nihelema; kibelema kõheleb menemä; midä sa kõheled `ühte `puhku, paigal et õle Lüg; Ära kõhele `süöma `lauva taga IisR; mõni va laps kõheleb peal, tääl põle aso `kuskil Mar; kui ma ka lähän `sõnna asemele, ma mud́u seal kõhelen, ega ma siis maga Juu; kõheleb, ei seisa paigal Plt
Vrd kõhvlema
kõhelema2 kõhelema Kse Var Tõs JJn
1. sügelema kerbud kallal, ihu üsna kõheleb Kse; kirbud `võtvad ko vahel kõhelema Var; Kõheleb siit-sealt, justkui oleks `kirpa täis Tõs; küĺg kõheleb ja kiheleb, nigu oleks `lahtine aav JJn || fig aas üsna kõrvatagused kõhelema (pani mõtlema) Var || kihama õlut aeab pea kõhelema Kse
2. kirvendama küĺm aab ihu kõhelema Kse
kõhklema `kõhklema Mar Kei JMd Trm KJn, kõhelda Kse Ran, `kõhkleda Lüg; `kõhklem(e), kõhelte M kahevahel olema, kahtlema; viivitama Midä sa `kõhkled viel, `aara `asjast `kinni Lüg; mes sa `kõhkled mudu, võta ja mene, tee see töö ää ja Mar; mis sa `kõhkled, osta ära JMd; `kõhkless `pääle, ei saa tegijet kedägi Krk; mis sa `kõhklet sääl, aluste asjale `pääle Hel; mes säl iki kõhelda; niikavva kõhel, kui `jäigi teǵemädä Ran Vrd kahklema, kihklema2, kohklema2, kõhelema1
kõhvlema `kõhvlema VJg Ran/-lõ-/, -me Krk; (sa) `kõhvlet Võn; `kõhvõlõma Räp; pr (ta) `kõhvõlõss Se
1. nihelema, vähkrema uni ärä, `kõhvlõ sängin, käänä iki tõist `küĺge ja tõist `küĺge Ran; `ü̬ü̬se lätt uni ärʔ, kõhvõlõt niisama sängüh Räp
2. sügama Mi‿sa kõhvlet, kas kirbu jooseva Võn; kõõ `kõhvõllõss pääle, nüüst kui t́siga Se
3. kohmitsema sii miu tüdruk, egä ta kunagi tuleme ei saa, `kõhvleb ja `kõhvleb Krk; mis sä `kõhvõlõt, naka jo rutõmbuise `rõiveh́e `panma Räp
Vrd kõhelema1, kõhvitsema
*köhatlema frekv < köhatama see on tiisikus (in), köhatleb Kaa
lehitlema lehitlema Pöi Muh Han; (ta) lehetleb Tõs lehvi(ta)ma aned lehitlevad ennast, kui nad veest `välja tulavad Muh; Põllepaelad lehitlesid tuule kää Han; kana lehetleb `tiivu Tõs Vrd lehitama
*lehklema `lehklemä Puh, -eme Hel San, `lehkelema VNg võbelema tuli `lehkeleb lies VNg; lepä lehe `lehklevä tuule käen Puh || lidumaHel Vrd lehelemä
lohelema lohelema laisklema, logelemaPlt
luhtlema `luhtlema voogama, lainetama suur rohe `kangeste, tuule käe üsä `luhtleb kohe Tõs Vrd luhtama1

mohalema muhalema

muhalema muhal|ema Nõo Kam San, -õmma Plv Räp/muhha-/; mohalema Nõo San(-me) muhelema mia mugu muhali `naaru, et sina olet pühä, mia ole patane ja mia pia paremb olema ku sina; Ega ma es naara, ma pallalt mohali veedike Nõo; `õigede `naarda ei taha, siss nigu muhaless veidikese moodu peräst Kam; timä muhaĺ tollõ aśa `pääle Plv; mis tal viga muhhalõda om, tal kõ̭kkõ viländ Räp

muhelema muhelema hajusalt R(-mma Lüg Jõh), Jür JõeK KJn Puh(mo-), muhelõmma Vas, mohõlõmma Rõu; pr (ta) muhõlõss Krl

1. mõnusalt, rahulolevalt omaette naeratama `muudku muheleb `vaide, aga mitte midägi ei `ütle Lüg; Taat `armastas omaette muheleda Jõh; muheleb `enne, kui akkab `reakima Jür; muheleb aga `peale JõeK; egä asja üle ta muhelep Puh; Ku naanõ murõlõ väha muhõlõss, sõs mehele kodu kullatsõss saa Krl || mõnusalt aega veetma siis `pieti igä üks tund ehk paar videlikku, kas siis muheletti kodu oma perega vai `aeleti `vuodess vai `mendi `naaburisse Kuu Vrd muhalema
2. õhetama Noorõʔ meheʔ tulli, Kati nakass nii muhelõmma Vas

mühklema `mühklema Rõu/-mmä/, da-inf müheldä Puh tõuklema eläjä nakassiva üits ütega `mühklema Puh

nihelema nihelema Jõh Mar Tõs Lai Plt Pst, -mä Khn KJn end rahutult liigutama `Poisid nihelesivad `tunnis Jõh; Söögi laua ääres ei niheleta Mar; Olga ühekorra niheltüd kua, võiks juba vagavast `jäädä Khn; obune niheleb niikaua, kui aeab rangid `kaela omale Lai; `aeleb ja niheleb toolil, ei istu paegal Plt; Mis ta - - niheleb Pst

nuhklema `nuhklema Hel/-me/, da-inf nuhelda, no- Ran Nõo TMr Võn Ote; `nuhklõm(m)a, da-inf nuheldaʔ, no- Urv Har Rõu Plv Vas Räp Se; `nuhklõmõ San, da-inf nuhõldõ Krl nuhtlema, karistama; peksma saeva iki nohelda inimese küll, sinu es `peetägi inimesess Ran; `nuhkle nooren, siss kui vits `paindub; tedä sai kõvaste nohelduss, ega ta enämb seräst tükki ei ti̬i̬ Nõo; emä võt́s ańds plaḱs ja plaḱs luvvaga mödä perset, nuheĺ TMr; ma `nuhkli `kassi Ote; es `jäete tuda `nuhklõmõdõ - - `aigõss jäi San; Taa lat́s tahasi `õkva - - nuheldaʔ, väǵüsi tüḱiss üle pää kasuma Urv; eka ütte `nuhklõss jummal umma `mu̬u̬du: tõist rassõ `haigusõga, tõist muu õnnõtusõga Har; küll ma su `nuhklõ Rõu; kes `kuŕja teǵe meelega, tu̬u̬d nuheldass ilmarmuta Plv; poiss timä kottalõ halvastõ üteĺ, sõ̭ss `poiśsi oĺl noheld Vas; tiḿmä jo niku jummaĺ `nuhklõs patta iist, õt elo lää äi imät `kuigi `kõrda Se || raiuma ma võta `kirvõ kätte ja lähä naka muudku [puid] maha `nuhklõmma ennedä Har

nuhtlema `nuhtlema Hlj Lüg, da-inf nuhelda S Mar Kul Mär LäLõ HaLä JMd Tür VJg TaPõ/ma-inf `nustle|ma, -mä Kod/ VlPõ Trv Ran Puh(no-) San, nuhella Kuu VNg, `nuhtleda Jõh Vai Iis; `nuhtlema, da-inf nuheldaʔ, no- Vas; `nuhtlem(e) San, da-inf nuhelde, nohelte Hls Krk; `nuhtlõma hrv Rõu/-mma/ Plv Räp, da-inf nuhelda Khn, nohõldaʔ Vas

1. karistust täide viima `Lapsedki said vahel nuhella pia`aigu `ilma `asjata Kuu; Isa ei `tahtend `poiga `nuhtleda Jõh; kohus `nuhtleb kurjategijad Vll; poiss saab emä käest nuhelda Mar; alam rahvas `viidi `talli ja nuheldi kere läbi Mär; Ää lase oma lastest undi kutsikud kasuda, õpeta ja `nuhtle neid Han; `mõisas said vanaste keppega nuhelda, selg oli päris sinine ja verine Tõs; kes varastab, seda nuheldase Tor; ta `nuhtleb ise ennast Ris; piima oled sa ikka ää joond, nüid sa soad nuhelda Hag; [ta on] nuhelda saand mitu `kõrda Iis; nuheldasse sinuda, ku õled kuritegu tehnud Kod; iga keriku juures on õllud `sambad - - kis maja põletand ehk `tapnud, nuheldud sial Pal; poiśs peab `suama nuhelda Plt; nohelti `mõisan - - mea‿i ole küll nohelte saanu Krk; tüdrukit nuheldu kiriku tulban, tulp ollu kiriku turu pääl Hel; [koolis] vahel nuheldi kah, kui `koerust teevä Ran; kubijas - - mis kõvõrust (eksimust) nägi, es jätäʔ `nuhtlõmadaʔ Räp
2. häda, katsumusi osaks saada laskma tämäle nuheldi sie kätte, et tä `luodust `tiutas; jumal `nuhtleb vanematte pattud `laste kätte Lüg; mis nee inimesed teind on, et jumal neid sii nuka pεεl nönda `nuhtleb Khk; jumal‿o põllu üsna ää nuheln see `aasta Muh; jumal äi jäta `nuhtlemata Rei; nende patod nuheldakse nendele kätte Kul; jumal `nuhtleb `põldu, ei anna `vihma Tõs; Mia olõ mere käest küll nuhelda suan; Tiä, mis pattu mia tein olõ, et mjõnd sedäsi nuheldaksõ Khn; jumal `nuhtleb tedä nüid, eks ta ole küll `kurja teind Juu; põld `nuhtleb mind tänavu JMd; jumal `nustleb kätte kõlmandasse ja neĺjändäss `põlve, ku ülekohot õled tehnud Kod; jumal `nuhtles mind - - jäin nõnda `vaesesse Vil; kas siss jummal nüid rahvast nõnda `nuhtlema nakap, külläld om inimesi joba noheldu Puh
3. peksma; kolkima `tõine `nuhtleb tõist Lüg; Lähme `sauna ja `nuhtleme patuse ihu `pehmeks Pöi; `nuhtles võid putku sihes Muh; [rukki] laed `pandi maha ja siss akati vardaga `nuhtlema Kse; selle pial oli siis üks mees, kes näid (pulle) siis `nuhtles seal Tõs; vinnid, arjase nupud `võeti `väĺla, pärmiga `määrsid ää ja siis vihaga nuheldi Vän; mis sa `nuhtled seda `koera Saa; obust nuheldasse Lai; puĺl oĺl ärʔ noheldu, tu̬u̬ oĺl vaga nigu vu̬u̬n Vas || te olete täna üsna `easti seda karet nuhelnd (niitmisest) Vll
4. rassima, pingutama mis ma vana inimene surma ees enam `nuhtle Mus; `andis nuhelda, et `öhtaks vastale soaks Jaa; `nuhtle päe läbi `kaarida, kõht tühe koa Mih
Vrd nuhklema

ohatlema ohatlema Khk Vll Pöi Muh Emm Käi PäLo, uhatlema Khk SaId Muh Käi Mar Kse Var Tõs

1. ohutama millega sa seda `aigut uhatlesid, et ta `terveks sai Khk; mu isa ema ikka `rääkis neid uhatlemisi Kaa; Nad ju kuldsörmusega uhatlevad, kui uss nöölab Krj; see oli `paisid uhatlend Pha; Poisil olid kääd soolatüügastega korpas, ema ohatles puukasvajaga ää Pöi; ullemini akkavad vel `sööma, kui sa neid palju uhatled (lutikatest) Muh; ohatle seda last, see nii `vääti so kääs Emm; ohatles, lõi vasaku jala kannaga looma küĺle `pihta Rid; ma uhatle, kas ta saab paremaks Mar; `enne ohatleti või arstiti `kuńtsidega Aud
2. ohatama suu ohatlend `katki külmä päräst Vig; pea oo lastel uhatlend katti tuulega Kse; mo suu akkas ohatlema, nüid oo päris valos Mih

ohklema `ohklema, da-inf ohelda KJn Trv TLä; `ohklõm(m)a, da-inf oheldaʔ Rõu ohkima küll `ohkleb, ei tiä, mis tal viga KJn; kui magamast tulen, edimäld nii `kange kõik, tüḱk `aiga `ohkle ja `puhkle; lehm ka `ohkleb, kui täis söönu Ran; ma vaogelsi `mü̬ü̬dä `sängi nigu ussike ja `rü̬ü̬ksi ja ohelsi Nõo; kõ̭iḱ ü̬ü̬ timä oheĺ ja˽puheĺ Rõu

*ohutlema ohotlema Tõs, uha- Khk ohutama maa`tohtrid uhatlevad Khk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur