[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 55 artiklit

aega1 `aega Sa Mih Hää Kad Vil, `ai- Kuu Lüg Jõh Vai Kam Rõu Vas Se; -`aega VNg Juu Amb ajal, aegu minugi `pulma `aiga õli `niisuke mies, kedä `õitsiti Lüg; sönnigu vädamise `aega `tehti ölut; mis sa öö `aega `konnad Ans; kis `ristimise `aega vaderiks on, see on riste ema Khk; see oli isa ema `aega Kaa; sis nad tulid `õhta ämariku `aega Jaa; limbi suppi keedeti pulma `aega Pöi; laaritsapää `aega oli `kange toŕm Kad; minu `aiga olliva raud vigla Kam; täl es olõ˽tu̬u̬d `aiga hobõst es midägi Rõu; tu̬u̬l`aiga, ku ma lat́s oĺli; vanal`aiga oĺl sussõ paĺlo; ma˽ka‿i˽tiiäʔ, kual`aiga ma saa mennäʔ Vas; varahitsi kartohkit või jo `piitrepääväl`aiga süvväʔ; rehelisõʔ tuliʔ jo poolõü̬ü̬l`aiga üless; pühil `aiga Se; seda aega 1. sel ajal, siis kodu old sidä `aiga `kennegi laps `ouess Kuu; ma tulen tagasi sedä `aiga Lüg; Eile me olime seda `aega juba kodu Pöi; kas ma olen seda `aega jo surd VMr 2. selleks ajaks ju seda `aega jövad `valmis Khk 3. seni, selle aja jooksul veri mage ei seeśa, `su̬u̬la `ulka, seda `aega seeśab küll [kuni vorsti tehakse] Pal Vrd aegu1

aega2 aeglaselt ää tule nii `aega Mar

haga1 aga Rap Lai, g aa Kuu/h-/ Sa Hi(h- Phl) L Juu SJn Kõp Vil M Ran Rõn; n, g aga hajusalt S, Kse Han Var Tõs Ris Kei

1. hagu; oks, vits, kepp labu - - kasest aad ala, agadega sai vädada Jäm; `seaste läks vara kevadeks, `rookisid juba jüribe oomiku agu (puhastasid okstest heinamaad) Khk; aad raiuti ala, `tehti kuhja suga Mus; sügise `tahtvad lammaste agasi (lehiseid) teha Pha; `türnis `juused, mis nii `püsti on justku agad Pöi; mul suur aga, sellega `pühkisi kõik õue ää Muh; Kulmuaad oidvad et einad [küüni] kulmupuu ja lauseina vaheld alla äi vau Emm; `erne aad; Pane möni aga veel tule Rei; `saele (saole) `pańdi neli aga `alla ja obusel oli köis järel, siis `pańdi [vedamisel] agade `otste `küĺge `kińni Rid; puu aad pannasse [linade leotamisel] kõige `vasto lenasid ja siis pannasse kibid; lõin `aaga last Mar; agadega sai [reheahju] `köötud Kul; `põõsad raiutasse ää, tehasse aku Vig; [sõstrad] agadega (rootsudega) koos Kse; agadest aed; tee aad `vihku Aud; mõrra `peale pannakse `oksi, kas kuuse aga Vän; Aad on pikad peeniksed oksad, `aadest `teh́ti enne `aida ja mõned keedavad `aadega, võsast saab agu Hää; agad said `kinni `siutud, `talve sai ää `küötud Ris; vanemal ajal mättad `piale `pańti, aad `alla, sai ia suur küt́is SJn; [me] ei saa `kuśkilt aa vidajad Vil; tulep kuhja lava ase valmiss tetä, kuhjatiku ümmer`ki̬i̬ru lüüvvä ja `aada (haod) keset panna Trv; kuiva ja iluse aa ku kõdra; väits olli ärä kadunu agade `sissi Krk; sääl muud aga es olegi ku lepä Ran; Pikä aa `raoti - - [mättad] `pańti sinna agadele `pääle `ümbre `tsõõri, et akku `väĺlä es näe, siss `pańti katsipäedi tuli sinna agadele `sisse Rõn || piltl (kergest einest) sool oli ikka agu all, et sa‿s söö `ühtid Jäm; eks me võta agu `alla, enne kut suur sööm akkab Muh; mia anna agu ala, [siis] pere ei sü̬ü̬ paĺlu Pst
2. kaera pööris, ripse kui kaira ogad nönda laiali egase `poole `oidvad, see on aga Vll; üiges on `elbe ähk aga sihes; kaira agad - - `pandi `patjade `sisse Jaa; kaera haga juba `väljas Phl; rukil oo pea, kaeral oo aga Mar; `lusted nagu suured kaera aad rukkis Vig; kaer - - kasvab, lööb `mitmesse agasse `väĺja Kse; tänabi naa elus kaer, suured aad `otsas Mih; muist [kaeru] on laia `aaga, test on ühe küĺlega SJn
3. kiudpilv aad o peenised `püsti pilvekiud Mus; siis kui `söuksed pilve`rünkad ning aad on, siis pidi `vihma tulema Pha; tormi agad on ikka `valkjad Pöi; `valged agad `taeva peal Muh; teeb tuult, agad ülevel; ää ilma aga Var; kus aa tüi on, säält akkab tuul puhuma; ku kaks aa tüid `vastamisi, siis kolmanda pääva tuleb suur torm ja vihmasadu Hää; `kõrgen kuiva aa pilve Krk Vrd aha1, häga
4. kriips, jutt ühekorra `tehti kihadele raavaga `sitmesugused aad `sönna `sisse Khk; tähel oli aga järel Kul; `aage täh́t (komeedist) Krk

aga1 aga üld

I. vastandav sidesõna; kuid, ent 1. a. (lausete või lauseliikmete vahel) neid `siivusi inimesi one ikke vähä `ilmas, aga `siivutumi, neid one pali VNg; ta õleks `vielgi `jäätud `nuori õppetamma, aga jalad jäid `aigest Lüg; `ihmine oli, aga mia en `tundend Vai; nii `kange ilm oli, aga me saime ikka `öhta tagasi Ans; vahus - - sedasama nägu kut luts, aga roheline roog Khk; puhumine oli suu sehes, sörmed olid aga `kinni Mus; Kala on meres küll, aga ta tuleb öles `otsida Pöi; pöial on ka sörm, aga tal on ise oma nimi Rei; ei tä sure ega elä, aga ing oo ikke sees Mar; ma pidasin sind ikke eaks lapseks, aga nüid sa oled nii vallatu et Mär; Oli kua `inge `vaakmas, aga sai omiti `jälle `terveks Han; Isi vana metsavahi obune, aga igat `kändu kardab (öeld inimesele, kes ei tule toime jõukohase tööga) Hää; ega `enne saand puhata `ühtigi inimesed, aga nüid on neil `kulne põli Kei; isa üteld: sina ei `soagi naist, aga poiss üteld: ma võtan kümme tükki Hag; meie `lammal oli koa tall, aga põld utt `ühti Juu; vallatust tegi ta küll, aga ia õppija oli Amb; oleks ta nüid lage maa olema - - aga vat sinna `metsa meie ei tule Tür; jõgi oli `lahti jah, aga luht oli kõik jääs Koe; ta lugend küll raha ilusti üle, aga‿i tia, kust sie viga tuli VMr; tue`seĺga aed on nagu püst aed, aga ta on madalamb; pidin iljast `jääma, sain aga kiisakibadi minema Kad; teda `üiti `okmańn, tema nimi aga oli `Elba Sim; `tütred õlid täl ilma ilosad - - aga üks jäe vanass tüd́rikuss Kod; olema olnud siin, aga ega ma sedä ei tia Pal; `pilpad on `jälle `sindli `moodi, aga ei ole `sooni sehes Äks; meie räägime siin ike mõjal, aga mõni `ütleb majal koa Pil; poiss võis ka külida, aga eks iki külimene ole änamaste pereme asi SJn; `tu̬u̬relt `sü̬ü̬di [naereid], aga õige maguse ollive Pst; ilus nägu, aga sita tegu Krk; mul kana muneve küll nüid `talve, aga sööve esi mune Hel; ilm olna oṕpi, aga mitte elädä Ran; tü̬ü̬d om külländ, aga `leibä om kasinde Nõo; mina kudasin küll, aga jalad es küini lavvakide `pääle TMr; tuule käen `äĺlüsi ää vili, aga kõhn olli nigu soldat püssi all Kam; küĺl esä vi̬i̬l `uhtsõ `poiga, agaʔ midägi es avita Kan; `varblaisi kül˽ta‿s saĺli, aga muid `lindõ ta `väega `hoise Plv b. (alustab iseseisvat lauset) paarsada kilo mehele sai [lõhet]. aga kolm `kruoni ka `maksas `ostaja Lüg; `peale [mehe] matuste - - ei jäänd mool muud järel ku `ainult üks sinine eesti kroon. aga siis me akkasime ise [kala] püidma ja Rid; sis naene küsind: aga kust sina minu `võt́sid Juu; meil ei ole `kaugel einamaad, siin oma juures ja. aga `siiski oli ennemal aeal sie mood́, et ei old `aega `lõunelle ega keskommikulle eenamaalt `tulla Amb; nelikümmend miest tegivad talve läbi metsatüed. aga ega `sinna sis `kõiki ei `võetud VJg; egäl käis ta (pruut) kosi `viinä viimän. aga igaüits ańd, mis kellekil siss anda olli Pst; `pruuni `väŕvi iks sait `väŕviʔ. aga ega na‿s kulõhtu kah, mis iks `sääntsega oĺl väŕmit Plv c. (muud juhud) peris tasane [ilm] oli ja, ühe `kerra aga jää hakkas - - `liikuma Kuu; siis olid aga `kueranahast torupiĺlid ja sie kua `mäńgis VMr; rehepapp aga pannud minekid siält rehe juuress Kod; eks aga ollud suur u̬u̬l ka selle rehegi küt́iga Äks
2. ega Kiviparand oli ikka parand, äi seda‿s vöta vamm aga pole `kartand `märga Kaa; Ega koti pealt `võtke kaks `toopi, mitte `rohkem aga vähem; Äi ta ooli oma riietest aga midagi Pöi
3. vaid egass `persel midägi ei ole viga, aga `jalgul; `päivä ei `uika mõts `vasta, aga õdagu Nõo
II. adv 1. muudkui, vaid uss oli kihutand aga järel, nii`palju kui `joudand Kuu; lähevad aga `jälle `pienarte `pääle siblima Hlj; laisk, `põõnatab aga magada Jõh; ma‿p tule, üüa aga teda Jäm; pistab aga lapsele nisa suhe Vll; Pöksub aga `pääle ühest päävast `teise, pole `surma, pole elu Pöi; ole aga ea laps Muh; anna aga kätte, olgo siis külm toit või Mar; Kül‿se laps oo igavene joośt, `mutku jooseb aga Han; laseme aga käed `köia Aud; Muud sa ei tee, ku sirgeldad aga Tor; nii märg maa oln, kardoled ojon aga vie peal Ris; [rukist lõigati] sirbiga ikka, muudku aga sirbiga Hag; `tõmma aga takka, mis sa `kuulad Jür; arakas sagatab, raga-raga-raga aga tieb KuuK; akka aga karjas `käima Amb; `rüepasin aga `küĺma vett Ann; mine aga `pialegi Koe; kõik ahnitseb aga omale VMr; piim on apu, aina kihiseb aga; `kondab aga `piale ühest tuast `teisi Sim; suńd aga minuda Kod; tükib aga `vankri MMg; lase aga `tulla Lai; ot́sime aga `istmid, `toolisi on meil küll Pil; pane aga mulla `sisse, küll ta `tärkäp Krk; anna aga `siiä, küll ma ärä sü̬ü̬ Nõo; et las(e) aga käia ~ olla (kinnitav, rõhutav väljend) Sie on üks sala koi, et lase aga `käia Jõh; tantsib nenda `poĺkad, et las aga `kεia Khk; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; Vana Tiiu `siokõ kõrõ, et lasõ aga `olla Khn; nõnna oma `jõmmi täis, et lase aga `olla Kad
2. a. ainult, üksnes `hieringe `laevass - - `oldi noh siis aga suvel ja‿s `talvel `oldi kodu Kuu; inimene nääb `silmaga ja `tahtoses omale `saada, aga et task ei `kuule sõna Lüg; Süö `teine `suurema kedagi, vähe mekkitab aga IisR; ta suu oli muiul, `muigas aga paljast Muh; kui aga saaks, ma öpiks ikka Käi; nahk oli olnd aga `kontide peal Mar; Kjõrs oli, et aga (vaevalt) `kańdis lod́ja piäl Khn; mutku oleks aga viel oleks kududa, viel koeoks Kei; ropsitakud olid juo jämedad, neistsai aga kardulikot́i kuet KuuK; Eĺvil aga üks poisikene JJn; mina olen nagu üks inimese vari aga Ann; kui aga raha, lähen poest saan `siidi ja `sit́si kõik omal Pee; teśtel `viĺjadel ei old libli, kaeral üksi aga VMr; nüüd kannavad jua säŕgist soadik kõik `siidi, enne õli aga `sakstel Kad; anna aga `aega, eks siis nää, mis saab Iis; `kiissel one `kerge toit, et üle aia karata aga Kod; `enne on vähä kuma aga, et koit akkab Äks; looderdab aga `ringi `ümber Ksi; [särgil] põle käist `otses, kaela auk aga Pil b. iganes karuohakas - - kasvab lina `seltsis, ku tä aga vähä saab PJg; kis aga eenamuas oli, kõik `niit́sid Pai; nii `kaugelt kui silm aga ulatab, kõik üks vie luam Kad; [kiikusid] kõik, kes aga `suovis ja kelle pia kannatas Rak; jooma ulguss ulgub ühest kohast `teise, `vaatab kust aga [viina] saab Plt; võhnitseb - - kost aga kätte saab Ran
3. a. alles, ikka õleta te aga `siivusad Lüg; on aga vana kell küll Phl; küll see on aga elm rekas inimene Mar; küll sel‿o aga nośu Aud; on aga töbras küll Ris; ned on aga ühed `luodred Jür; vaest oli kuus seetse kangast, no sie `ańdis aga `nühkida koa, `enne kui sa said lõpule VMr; küll aga satass Rõu; tu̬u̬ oĺl aga üt́s `kimmäss mi̬i̬ss Se b. just, nüüdsama `köster sai aga `issa`meie `luetud, kui orilad akkasivad `üidma Kad; ma tulin aga aast (aiast) Pal
4. (ebamäärase tähendusega) a. (sissejuhatava sõnana) aga küll se ilm läks siis kolejaks Kuu; aga sain täna `ommiku pali kalu Lüg; aga nüüd `lämmetab lund maha Jõh; aga sie tuba `kaia (kajab), kui müö `räägimö Vai; aga `kiuhkab täna (paisest) Muh; aga laps magab täna eloste Kul; aga se `vanker on ea `kerge Juu; aga sie läks ia `vaardiga JõeK; aga ta võis jutustada JJn; aga ma `eĺpisin seda `kiisli `köŕti `süia Kad; aga tuhveldasin tedä KJn; aga `oĺli küll muru pääl sükäv lumi Ote b. (koos verbi kordamisega) `kõrda aga `kõrda mittu `kõrda, ikka ei `kuule Lüg c. (muud juhud) kui sul aga iad `asja tiada või midagid on Hag; üks `surnud valvand sis - - pärast aga akkab liigutamma viel KuuK; põldpüid lähvad kohe vudinal üle lume - - tedrest aga pisem Amb
Vrd a2, äga

aga2 aga agu `Käiti ukse pääl `vaatamas, kas koidu aga akkab; Ku kukk ärä `oĺli `laulnu, siiś vaadati - - koidu aga Hää

haga2 aga kidaVai

auga auga Kaa Muh = auguline Sulaga oo suure tee nii auga peksand Kaa; puu `aanate sihes sai kena piim, kena auga Muh

ega1 ega üld(egaʔ San Krl Har Rõu Vas; jega Aud); egä Kuu Lüg Mar Vig Khn Juu Kod KJn Vil hrv M Ran Puh; äga hajusalt Sa, Hi Rid Han Aud, εga Khk Emm; õga, õka Se

I. konj 1. (eitavas lauses) ei ka, samuti mitte; ja ei tämäl ei ole old midägi `luome ei siga ega veist ega `lehma `lammast ega naist Kuu; tämä (kägu) pesä ei tie ega `poigi ei `toida Lüg; ää tehk `liiga jooma ega söömaga Muh; ei ea mena egä tea sena egä tea `keegi Mar; Mia üsä üksi, põlõ `vendi egä õdõsi `ühti Khn; pisi`tassa elab, põle `puudu ega põle `külla ka mette Aud; `Aśja i̬i̬s ega teist taga, muudkui räägib Hää; ma põle seda näind ega kuuld Hag; tal (lapsel) ei old mokka ega tal ei old iget, `kumbagi JJn; `uota justkui `surma, ei tule ega tule VMr; kardivad ka et ei sure ega sure Iis; kõneleb ja malab, ei `õtsa egä perä Kod; inime ei mõistnd elädä egä `olla egä arvata kedägi KJn; püdel puder om siante `taoline, ei ole paks ega ei ole vedel Pst; tu̬u̬ inimene ei tiiä tu̬u̬st ü̬ü̬d ega `ilma Hel; ega magamist ega `puhkamist es ole olema·nnegi Ran || (eelmist väidet kinnitav) mitte `ühte `kirja ega `miski ei saand Jõh; sel `kervel polnd nägu ega kedad Khk; nüid pole änam karja `törvesed ära medaged Phl; kanad puha sulil, mune ega kedagi Vän; nüid nuored inimised tea tüöst ega kedagi HJn; põld pad́ja ega kedagi Amb; ei sü̬ü̬ egä kedägi, mugu närvitäb aga Kod; nii küĺm, kõik alasti, `kińdid egä kedägi KJn
2. (lause või pooleli jääva mõttekäigu lõpul) ei ole [hunt] siis `naise `kallale tuld ega last ka terind ega Jõe; külm ep lase matakumi `õunbude `peale ega Muh; ühnä jala järele põle se (saabas) suur egä Mar; lapi kiŋŋad - - ega sel old `talda all ega old apsatit ega `kontsa ega KuuK; tuha`karva põle ta `valge ega aĺl ega VJg; kas te‿i ole kudund kinnast egä KJn; eläten inimene, ei mõista eläde ega Krk
II. adv 1. (eitust tugevdav) ega kalal `kella `kaelas ole ega `ülge `sängi tule Jõe; täna on tuuline ka, äga täna väga soe ilm (e)p ole Khn; änamasti need (pluusid) olid linasest `riidest, ega poeriiet polnd paĺlu Rid; kadrid olid vanasti `uhked, ega nemad ei `aandki `piale kedagi Ann; ta `tietas `mulle seda `ammugi juba ette, aga ega mina `uskund Kad; sa ise suad `arvo, egä sa loĺl et õle Kod; ega nevä es käi `kolme `talve koolin Pst; ah, ega tast tühjäst elu `lu̬u̬ma ei saa Krk; ega mul es ole leevä`puuduss, ei raha`puuduss, `kõ̭iki `olli Nõo; ega orrav midägi `kurja ei ti̬i̬ Ote; ega˽tu̬u̬ no enämb vällä ei koolõʔ, tu̬u̬ joba nakass paranõmma Har; ma lät́si `leh́miga˽kotost arʔ, et ega˽mi inäp palamada ei jääʔ Rõu
2. (küsilause algul) kas, kas ei; kas siis, kas tõesti äga nad täna tule?; Rihalas ämber kolises, mine vaata, äga talikas pole lahti pääsnd Pöi; egä sa põle mõnel aal `nεindki tetta Mar; ega te põle suitsu `oones old? Ann; egä sa Uhekille et lähä Kod
3. (järgneb jaatav lause) ja, jah, no, küllap tema, ega tema on ikke ia vanames küll IisR; olin karjas - - ega, tüö oli viel mul juures Amb; kas sis neist `e·ktaàridest saab juba või tahad viel lisa et ega meil on `anda küll Pee; egä siis minu‿al on alati olnd [pulmas taldrikud] KJn; ega süüvvä võisit `ausast Pst; `vastse laalatuss-siidi panni pähä, ega ma‿lli `väĺlä ehitu kah Nõo; ega me oĺlime ni ärä irmutedu jo latset `tońtega TMr; ega tu `põimmine ka `olli ikäv tü̬ü̬ Ote; ega mul oĺl veli kuri ka‿ks (ka ikka) Urv; ega˽siss `poiskõsõlõ piat `hirmu (peksa) `andma Rõu || mis siis ikka, olgu peale ega muud `ühti kui akame minema Ris; ega kedagi, las aga `olla JMd; ega kedagist `ühti, akka ka ise `jälle otst `piale Kad; ega muud midagi ku akkame `piale Plt || kui lehm kevade `lüpsma tuleb, siis jätan vasika alles. ega (juhul) kui tuleb JJn
Vrd ea, eiga, iga3

ega2 n, g ega Sa(εga, äga) Hi hrv Rid Mih, Saa Trv Pst hrv Puh Nõo Kam, Har VId(õga), egä Khn Kod MMg Äks eL(j- Lei; eǵä Urv Krl Rõu Vas); seesü egäs hrv Vai

1. a. üks mitme omataolise hulgast, ükskõik milline kuuli su kisa äga jumala pää `aasta `otsa Ans; kes ägaba `äästi, see aru sandist (inimesest, kes kannab argi- ja pidupäeval samu riideid) Khk; ägase `kohta teeb tuulesega aŋŋed Mus; Täna keivad tee ääled ette egast kandist käde Kaa; pagidega tuleb `vihma ega `öösse Krj; egas `kordas (iga kord) Pha; mia mäletä neli-viis `põlvõ inimesi siit egä talust Khn; mine egäle neĺjäle tuulele aga minu majass `väĺjä; paŕgid on egän linnaden Kod; vana peremehe poeg `ju̬u̬nud õma kõha ära. nüid käi kos soad egä `päivi `leibä MMg; Egä tõine-kolmass oless sedasi tennu; `keträt ega `õhtu iki kellä öhessamani; egät `kanti neli `jalga Trv; ütte`puhku pidi mia egät tü̬ü̬d juhateme Pst; egän talun esi taaŕ, egän vallan esi kõne Hls; ta va inimen egäss päeväss `u̬u̬ta (sünnitab varsti) Krk; egäl `oinal om oma `mihklipäiv Ran; egän külän om esi`mu̬u̬du kõne, egäl asjal esi nimi; vene `saapa ja naeste rahvass `paśnava egäle mehele; vanast pidi nu pruut mehekotun panema egäde `paika vü̬ü̬; vana irmuss inime, vannub egäld sõnald; t‿`olli mul ega`aastane tü̬ü̬; teomehe olliva egäpäevi väĺlän Nõo; Egä veidikese aopärast lätt jäl˽ja kumbatass, kaess kas esä iks maka Urv; o˽hata`rõipõʔ, mia na ommaʔ, `poissõga˽`mülläse ega öie; siin om eka `kańti abarust küländ Har; tu käve sagõhõ pia õga päiv õga õdagide tu̬u̬ luu`paińja; Naa˽`vańkri likõrdasõʔ egast `kot́silt Rõu; ekka `mõisahe tet́ivä˽kõŕtsiʔ Plv; ega päiv pääväst `päivä mõtsah Räp; niidi kapudaʔ oĺli `valgõʔ, noid õgapäivi `saaki is `jalga aiaʔ Se; mõnõl süä egävuori `närbe Lut; egal(e) pool(e) , egasse poole , egas pool(e) , egas pooles ~ poolis , egast pool kõikjal(e) käib egäspuol Vai; keige vanam moed oli sai `nuiadega peksetud ~ nuiatud [rukkireht] egas `pooldes Ans; ma ole esimine ägasse `poole minema Khk; egas `pooles `olle `vihma olnd Kär; löötsa piĺl seda `mänktakse moal egal pool Vll; ägas `poolis Pöi; egä emädä egäle puale ei sua Kod; lü̬ü̬ egäss poole `vakju `seinä Krk; Timä ańd egalõ poolõ tiidäʔ, et timä om üt́s tark `tohtre Räp; egalt ~ egast poolt , egast poolest ~ poolist kõikjalt meele `εεga saab ägast poolest `öigu Khk; Egast poolist polnd `söuksi kivisi leida mette mis oleks tuulingukiviks `aitand Pöi; `pood́a oli `tihti tee `ääres. egast poolt saab, mis `tarbis oo Mih; kui mia joba `iälisess sai, siss `tulli abilisi egäld pu̬u̬ld Nõo
2. adj üks mitme erineva hulgast, mitmesugune, eri nisudest ja egast teradest tetas `pü̬ü̬gelt Pst; ma osti egät `sorti raamatit Krk; pennärde pääl kasvap ekkä `liĺli, kullerkuppu, küpar`liĺli Kam; ekka `mu̬u̬du om ilman olõman, ilusat ja inetut; ta kaes ekä`viisi, ku parembadõ saa ärä elläʔ Har; vanast olõvat `olnu eka kalla sääl järveh Vas; mesi om hüä rohi, egalõ `haigusõlõ Räp
3. subst igaüks; kõik nüüd egal oma rihalne Rid; tõesed tämävanadused kääväd egän (kõikjal), aga tämä nõnnagu nohik Kod; egäl om kiire aig nüid Pst; urva om egädel, kase, lepä, aava urva Hls; obestel ja egädel `anti `leiba jõulu ommugu; sinu `amba salvave egät, sa olet oma ammastege egäde küĺlen `kinni; temäl olli egädek tegemist, egädek `kaklemist Krk; egäl `õnnõ ei olõ Ran; ega egäga kõnelda ei saa, tõene `latrap tagasi Nõo; kae `pi̬i̬te tulep arvendada, nii et vahet jääp egäle Rõn; timä näge meid õka Se; jegäl om kaŕuss Lei
Vrd iga2

eiga `eiga R() Jäm, eigä KJn; eika Se; äiga Jäm Rei

I. 1. (eitavas lauses) ei ka, samuti mitte; ja ei ega siis `üksi `kaksi ei `tohtind juo kuhugi `toise külässe `mennä ei `kiigale `eiga `tantsu Kuu; [sa] et ole süönd `eigä `süömätä; ei tämä‿i `tunne enemb valu `eigä `vaiva (surnust) Vai; Ma `üütsi sinigu, et ääl kääst ää, aga lehem äi tule äiga tule kuju Rei; liigahhuda‿i midägi eika helähhüdäʔ Se || (eelmist väidet kinnitav) sie one alasti ja `paljas inimine ei sel ole `riiet `eiga kedagi; `eiga siis sest `einast saand lehm `eiga kedagi VNg; ei pidänd kived `kinni [rüsa] `eiga midagi Vai
2. (lause või pooleli jääva mõttekäigu lõpul) `eiga [niidu-, lõikus] `massina old `kuski puol, ei `einamaal `eiga, `eiga `leikamass VNg; `lapsed `onvad `vallatumad `eiväd `kuule vanembi sana `eigä Vai
II. 1. (eitust tugevdav) ärä sure (hädalda), `eiga sa nii hädäss ole Kuu; kääd `teeväd südäme järele, `eigä südä tie `kässi järele, `eigä südä tie `kässi järele Vai; äiga se pole tösi Jäm; See räägib ja klädrab nii palju, äiga see pole üks jütt Rei; nuu ja vanast `oĺli tare ja eigä sääl kammert kõrval ei olnd KJn; eika tiiä‿i tu̬u̬d, kas tä tulõ vai ta‿i tulõʔ Se
2. (järgneb jaatav lause) jah, no aga `eigä ku `terva `paljo paned‿s ei piä [saapad] `suoja enämb Vai
Vrd ega1

iga1 iga g ea (ia) R eP Trv Krk TMr; igä Khn, g ia Mar spor M, Kuu Lüg Vai KJn T V(g ijä; jigä g jiä Lut), igä Kod; iǵä g Ran spor V; iǵa g d́ia, d́iä, ǵia, in jean Lei; ad igal VNg, iäl Kod; abl iält Kod; transl igast Lei; g -iga Var KuuK
1. eluiga, (eksistentsi) kestus; vastupidavus Nääd nenä`otsa, eit nää iä `otsa Kuu; ei sel `ollu iga `kuigi `kauast, sie loppes juo `puole `aastaseld VNg; riist läks `katki usina, siis õli lühükese `iägä Lüg; vanuse poolest küll vel elaks aga iga `otsas; see (päikese) paiste vötab vilja enne iga εε; sellega läheb kunni ia `latva Khk; see (katus) on mütu iga läbi eland Pöi; räimvõrgud olid penedega `enni vanasti - - sellega `oiti võrgu iga; esimese ilma sõa järel `ööti koa, et üks kuke iga pidi rahu`aega olema Rid; Aia iga kolm `aastat, koer elab kolm aia iga, obune kolm koera iga Hää; kaks ehk kolm [inimese] iga `aega tagasi Kos; ega mul pikka iga änam ole JMd; kasuk oo õma igä ärä elänud; tämäl one vanaduss küll ja igä `persen, aga ise veikene; kui paĺju igäsid ja mitu `põlve lähäb edesi Kod; juudi `sindle iga om nelikümmend `aastat Krk; Suvva au ja viisu igä saagu sul olema (sajatades) Hel; sa `raiskat nii `irmsade, sa näet küll viśt iä `otsa Nõo; nõna `otsa näet aga eä `otsa ei näe Võn; ma‿lõ tu̬u̬ uma iä sisen vällä nännüʔ, et `piḱse om kattõ sugumanõ; ma olõ see pikä ijäga küländ nännüʔ sedä ilma ellu Har; Hääl olõ õiʔ iḱä, kuŕal `otsa; piḱk igä `pesmädä ei päseʔ, lühü löömäldä ei jääʔ Rõu; viiś kuuś rahha om külʔ mu iäh olnuʔ; tiiä äiʔ inemine umma iḱä; ma˽ka tiiä äi˽ku vana tiä om `iäle Vas; tii˽mullõ sääńtse˽`saapa˽mis umast iäst saa pit́äʔ; mul tu̬u̬ iä meeleh om; mu iäst saa rahha viĺänd, nii mu lastõ iäst; umma iḱä jo om paĺlo elänüʔ; ma `iägi `eĺli ärʔ, olõ õs `akna `rõivit; iätäht́ (eluea pikkust ennustav joon peopesas); tuńniss päset, iä elät (õnnestunud põgenemisest) Se; ĺäüĺa iǵa om olnu; d́ummal `andaga `t́errüst un öüä ikä Lei; ma uma iä päält (eluajal) näe es; ma uma `iäga mälehhä‿iʔ setä; leebä ää˽süüt üle nädäli a naist üle jiä juvva‿iʔ ärʔ jelläʔ; igä jelläʔ olõ‿iʔ `hamba hińds; iäl või ollaʔ kol `vuuri tühälene ni kol `vuuri rikkan Lut; iän ja õnnen innukalt, lootusrikkalt taht `saada iän ja õnnõn, aga jäi ilma; mõni loodab iän ja õnnen ää koha `pääle `saada Ran || (vastupidavast asjast, hästi tehtud tööst jne) Sis tä `anda igädä isä iäks, poja `polveks, tüttärelle viel tügüks ajaks Kuu; Seda (varandust) `jätkub isa iast ja poja `päevist IisR; Kivikatus on isa eaks ja puja pölveks Emm; see oo isa eaks ja poja põlveks, `tütrelegi tükiks ajaks Mär; Sie käib isa eaks ja poja põlveks, `tütre`tütrel tükiks aaks Koe; see kestab isa iast ja poja põlvest Lai; toost saab esä iäss ja poja põlvess Ran; esä ijäss, poja põlvõss, `tütrele tüküss aoss Har Vrd iätüss
2. teat elujärk, periood sääl `mõisas sai ikke `nuore ia sies `õldud Jõh; tüdrugu east `väĺjas (vanatüdrukust); ta on pooliga (keskealine) inimene Jäm; mis tööd‿nd vanu iga änam tihaste Ans; sel veel kirgu sead `söötamatta (leeris käimata), pole veel `öige poisi vöi tüdrugu ea sees veel mette Khk; Eks nooriiga sai jah ikka üsna eemeelega neid emaseid lapsi käpustatud küll Kaa; see sai pisikse lapse ühna vanas eas veel Muh; se on `alla iga, seda `kohtunek äi karista ka end Emm; poiss oli teise ea `teenija vöi oli ta kolmandama ea `teenija [sõjaväes] Rei; kui ma meheikka sain Kul; ta `jõudis juba vanasse `easse Mär; pooles eas (keskealine) inimene; poolest east juba läbi Hää; vana ikka akkab `vaeva tegema, kus oled noore `põlves põrutada saan HMd; tema jo inimese east väilas Koe; `tütrid olivad mõlemad mehele minemise ias VMr; eks minu lapsed surenud mõlemad nuarel iäl ärä; suri nuarelt iält Kod; kui vana igast läheb, sis ta (värv) ikka pleegib teenekord pialt ära Lai; temä vana ia sehen võt́s naise Krk; temäl `olli joba noorest iäst `lastu ni̬i̬ sure`rõiva `valmiss tettä Puh; Ma‿lõ õigõ˽mitu `aśja nännü˽ja `oṕnu˽vi̬i̬l vanutsõl iäl Urv; vanan ijän lõpõss kõ̭iḱ `otsa, śilmäńägu ja kõrva`kuulmine; vanast kis alt ijä oĺl, toolõ `paśsi enne is annaʔ, ku esä lubasi Har; jaʔ `kahvlid väist olõ õs olõmahkiʔ [minu] noorõh ijähn Rõu; nakass üle ijä (üle 30) minemä; maailma sõa `aigu oĺli ma joba [sõjaväeteenistuse] iäst väläh Räp; `iäldä vi̬i̬l om, las saa ar iḱkä, vi̬i̬l olõ õi iäh, alt iä vi̬i̬l om (alaealisest); päält iä ineminõ om Se; üle puolõ d́iä (üle 40 aasta) jelanu Lei Vt igi3
3. vanus [looma kastreerimisel ei ole tähtsust] tämä igal, `milla tädä `leigata VNg; tamal oli jo niipali igä – kas `seitse`kümme vai kaheksa`kümme Vai; sellel on iga küll pεεl juba, mis see änam rabab Ans; sellel oli iga küll seljas Khk; nende ia vahe pole nii suur et nee‿p vöi `paari `minna Kär; iä pualest nuar mies Iis; selle iä `perrä kõ̭iḱ asja enämb ei või ollaki meelen Võn; taa om suuŕ küländ uma ijä `perrä Har; muʔ ikä (vanused), kiä oĺliʔ; `iäle ni karvalõ ni `suurusõlõ, kõ̭gõlõ uma hopõń, a olõ õi uma; iḱä om ka‿ks `väega˽paĺlo Vas; miʔ üteh iäh Lut
iga2 n, g iga hv R Sa, Muh Hi L K I, igä R(ige Kuu) Rid Mar Vig Juu Pal spor VlPõ, Hel Ote San Urv Krl, iǵä San Urv Krl; psg ikka Kam; igä- hv Pst; ind-pron
1. a üks mitme omataolise hulgast, ükskõik milline vanemad olite igä üöd ära Jõe; oma siad `pieti igess taluss, ige `aesta `jouluks tabeti siga; Kes igäpäiv `tahtub ilus `olla, ei saa `arvagi ilus `oldud; igäss peress oma viis, igäss taluss oma taba Kuu; Igas peres ise leib, igas talus ise taar; `rohkemb neli`kümmend samu igä tahu (igast küljest) `niitasin maha Lüg; `Atsalama laat, iga `enne `jõuluid õli Jõh; iga kahe `virsta pääl oli taas kabaka; igä `uomiko `katsosivad ja imestäsiväd Vai; `keidi `törva `müimas igas `kantis Mus; igase `nurka `pandi üks suur mei `püsti; iga `aegu (igal ajal) Muh; igasse `kohta nüüd send `tarbis oo Mar; kaks `sülda igad `kańti Mär; sii `paergugi kiba veel nii paelu, et võid iga sammu peal kibi `peale `astuda Mih; Isi vana metsavahi obune, aga igat `kändu kardab (öeld sellele, kes ei tule toime jõukohase tegevusega) Hää; iga pühadeks sai teha tegu peen`leiba HMd; iga perest `ańti raha Kei; see on se iga`oastane võeras, iga `oasta käib meil Juu; igap̀ä just `peksta sai Ann; kisub igast asjast `riidu VJg; igal ajal võib `saada Iis; ega igad naised ei kaasitandki Ksi; temä muud ametit es taha kui igä sügise noore jää aal vi̬i̬ all `sõita Hel; laits oṕp ~ opip ikka sõnna Kam; kahrutandsutaja käünü igän talun; tolm om jo jälle ull, `tüḱmä iḱkä `paika San; vana `vu̬u̬stri om, ulguss igä öie Urv; kis süvvä˽taht, tu̬u̬ saa iǵäst paigast kätte; kat́s `pańgi iǵäpäivi `ki̬i̬ti `kartold Krl; igal(e) pool(e), igalt poolt Vai Noa Mär spor K, Pal, igasse poole Jäm Kaa Tor Plt, igas poole Kse Aud Amb, igas pool VNg Vai Muh spor L, Äks KJn, igas poolt Kuu VNg Muh Lih, igas pooles Jäm Kär Kaa(poolis), igast poolest Kaa ~ poolist Pöi kõikjal(e); kõikjalt igas puold ei saand `vankriga kätte [heinu] Kuu; mul oli igaspuol `kuolis, igaspuol paha `olla VNg; edevä `poiga, tämä igäle `puole toppi kuhu `tarvis ei ole Vai; [putukad] lodivad igas `pooles Kär; aga `vaata igal `poole, aga - - ära `vaata ta `silma Noa; tahab igas`poole ronida Kse; kahmakas vanainime oo tugev jõuab `minna igasse `poole Tor; tema `kuhjab raha igalt poolt; teda sai igale `poole Kos; oled ikka va edev igass `puole sa joksed Amb; igass pool on oma kuńts Äks; eks nüid püilitä igäl pu̬u̬l KJn Vrd igane3
2. a üks mitme erineva hulgast, mitmesugune iga puude `ulgas `juhtub olema näsusi ehk näsulisi Jõe; siis sai neist (männikäbadest) igä igäd `muotisi `paatisi `vestetüd Kuu; no ku tuli pue`värvid, minu ajal on old igat `seltsi `värvi küll; oli igat `karva neid (lehmi) VNg; eks tema küttis iga puudega oma tua `ahju ikka Ris; ega sie lina iga muas ei kasva; ma siis karistasin iga`muodi teda JJn; kõik kohad olid täis iga `seĺtsi `lõnga; lammas iga `eina ei süe VMr; igät `sorti; igät `mu̬u̬du `tuĺli ette [heina kuivatamist] Kõp
3. s igaüks; kõik isä jagas liha igale kätte Lüg; nõiutab enne kebade loomad ää kui `väĺla saadab: annab igale vitsaga patsu `persse Mär; `Räimedest ikka keedetakse [suppi]. Tast süńnib igat teha Kei; `vaesed `istusid siis kiriku sees - - igal oli oma iste Juu; sääl (külakõrtsis) `oĺli igat, `oĺli õlut, `viina ja `veini Vil; igäl om igatsuss kodu `järgi; saada tedä kohe taht, igage [iga tööga] saa ta valmiss Hel; tel oĺl üit́s kõ̭ik, kes poiss oĺl enne, tiä oĺl iǵäle sõbõŕ San; mul om suuŕ kaśt, neli jakku. ikkä lätt neli vakka `sisse [jahu, tangu vm] Har
Vrd ega2
iga3 iga Pha Käi Rei
1. konj (eitavas lauses) ega Äi oja puhtust iga pese ka parandad Pha; `Nove·mbris äi olnd änam `ühtegid poola`marja iga seenest Rei
2. adv (eitust tugevdav) Iga ma suurt käija‿p saa Pha; Iga ma pole änam laps Käi; Köik käkastavad, iga `öösse magada `saagid Rei
ilga küll siä tied neid `temposi, et `ilgä ja imet on näha Vai; tä teeb `sooga nõnna `ilga et LNg Vrd ilgu2, ilka
joga1 joga püdel vedelik, löga kaevul rakked `kat́ki, muda joga jokseb et kolinal `sisse, tõi `uaptiigist üht `paksu rohu joga kua; muna läks pihus `katki, jalad ja `riided puhas joga täis Kad
joga2 joga IisR Lai
1. kogelev, kokutav ökitaja on kogeleja keelega, kes öieti ei saa `riakida - - joga keelega Lai
2. tühi jutt, loba Kas sel jogal lõppu ei tule ükskord IisR
joga3 joga Hls Krk juga, joon `Õhtult mõni `johtuś nägeme ku läits `taeva-alust `mü̬ü̬dä ku tuline joga, sinine tuli, änd olli perän Hls; pilve joga läit́s üle `taeva; läit́s nõndagu sita joga olli taga Krk Vrd juga
joga4 joga igaüks, iga Junkurid joga talussa; Joga `viimane `porgand oli maast ottajess `hussitand; Sel igä raha `jatkub, joga jumalane päiv `silmäd `krillis Kuu
juga juga Mus Kse Var Tõs PJg Ris HJn Kad Trm Äks KJn Krk Kam Plv, g joa Mär Aud Vän Hää Kei Kos Plt Puh Ote, jua Khk IisR Iis Nõo Rõu; n, g juga R Tor Tür VMr Kod, joa JMd, jua Kad; n jüga Käi
1. pikk kitsas riba, nire, soru; viirg, jälg, joom; vööt `liiva `tuiska siis one jugad maa pääl; küns nind `kiirest et kohe juga oli taga; `lähte `ninda, et juga taga VNg; `linnutie, `pieni `tähti pali, `niiske juga `taivas Lüg; vee juga oli `järges kut ta loigust läbi `joosis Khk; vidajad vidasid varandust, suur sinine juga taga Mus; suured `pilve joad jooksevad üle `taeva Mär; täht läks nii et `valge juga jäi järele Kse; raba säär, kui tiäb teist `ilma, siis `taeva `alla kolab ülesse, suur juga paistab Var; `väike vee juga, `väike soon mis suvel ära kuevab PJg; linnu tie - - käib üle `taeva nihuke `valge juga Ris; `tuhkur [hobune] on suitsu `karva, must juga käis üle seĺla lakast kuni sabani HJn; vedäd `rasked `aśja perän, on juga taga; nagu välk lü̬ü̬b, muko juga õli taga; kos soetso juga üleväl, siäl oo linn Kod; poolõni `taivani tuĺl tu kõllanõ juga üless, `veŕpjass kõllanõ Rõu || laeva, paadi jne jälg veel Juga on kover, perämies ei `ruuli `sirgest Kuu; kui sõuad, siis jääb juga järele Vän; motur `sõitis merel, juga olli järel Hää; kuer ujus et juga järel Kad
Vrd joga3, juda, jutt2
2. pikalt kokkuriisutud hein, vili; vaal `ända `riisusime, suur eina juga, suur pikk soru PJg; vanast `aeti `kõlka kokku, tetti juga; kait́s juga iki sai üte `tapne `pääle Krk Vrd jugadik
3. a. järsk veelangus; järsakust allalangev jõgi tõkked `tehti [kaladele] jugade `peale, kus vesi kõbast kukub Vän; Narva joa; vesi juokseb nagu jua JMd; kui se vesi tuli sialt `alla üsku üks jua kohinal Kad b.  koole, madal koht jões madal jõgi, võtab kinni jugade pääl; `vankrega sai joast läbi; Suurejõe `veski on vanal aal olnd `Valma joa peal Vän Vrd joapealne, joats c.  veeloik laps teind põrandalle igavese suure jua Kad
4. äkiline, lühike hoog, värin, võbin Mul käis külm juga südame alt läbi IisR; üits külmä juga läits üle Ote
-jüga Ls õunajüga Vrd jügra
-kaga Ls koga-kaga
kegakeka
kiga kiga KuuK JJn Kad Lai kisa, kilkamine laste kiga on kõik kohad täis Kad; kiga `kośtis juba, noored juba kiige juures Lai
koga koga hv juhm, rumal (inimene) üks vana koga, kes kedägi ei tiädä Kod Vrd koga-kaga
kuga kuga lstk nugaEmm Vrd kugu
köga köga IisR Vai, kögä Jõh Hls
1. väike (heina)hunnik Ei saand sest `kuigi suurt `kuhja, ühä pisikese kögä `leima `püsti Jõh; `eina köga Vai Vrd köge, kögelik1,
2. armetu, kössis olend kõhn ja küüräk ku üit́s kögä kogusen; istup ku üit́s kögä kunagi Hls
Vrd kögaras, kögerik, kögu, kökk1
laga1 n, g laga S(g laa SaLä Hi) L Rap Juu Kei Jür JMd JJn Kad Kod Pil KJn Vil Trv Hls Krk Rõu
1. soolvesi tuhlistele natine liha laga `pεεle kut `keeta; loom joob `jälle laa ära Jäm; pane laa kauss renni `pεεle Khk; sooladud räimeste peelt `vöötse laga ja kastetse run`tuhlid `sönna `sisse Mus; `kastis laa `sisse, tipidi laga `tuhliga Emm; Keige parem toit on tuhlid kala lagaga, kui veel laa sisse sibulaid on leigat, siis on eite mihine; tee `vöile laga `pääle Rei; silgu laga Kod
2. lahja, vedel (ka riknenud) toit või jook taari laga, see põle änam asi mette Muh; mis supp see koa oo, va laga, üks tang aab teist taga; õlle laga Mar; leem `jüstku va laga Mär; piima laga, alvase läind Tõs; Mis nuõr mies sest supi lagast `seüä suab Khn; sa oled ju koeral palast laga annud, `paksu polegi Saa; aa seda va kalja laga `sisse et ägise; `anti aga supi laga, ega sellega tüed `jäksa teha Kad; `jälle va õlle laga seal `toopis Pil; ma ei tahagi sedä va apu laga KJn; Päräst `sü̬ü̬di tali `otsa lõsiga kardula supi laga Vil; `justku laga, `tange ei oole sehen, üis vi̬i̬ laga Krk; Sü̬ü̬k vai asi, üts laga ol Rõu || väriseb naa kut tarredat laga (vasikalihasüldist) Emm
3. (muu vedelik või vedel aine) pajas vere laga oli `järges Khk; [okse] Laga kõik parand täis Pöi; sopa laga Mar; üks vee laga oli seal nõu sees, tä `apnes nii`moodi ära, vana imal löga (leivatainast) Kul; torm oli magasiini maha löön, mee laga maas Var; laga oo `sohke sok, `sohke vee laga Tõs; sai `tehtud laga (värvimisvedelikku), `sõnna `sisse kasteti lõngad Rap
4. sodi, risu, rämps vella laga kõik kohad täis; palo eina laga jättis maha, lodinal `riisond; palo puu laga maas; Kus see mees tööd teeb, seal on alati laga taga Mar; ma˛ilma laga taga, kui `metsa maha võtt Jür || (lohakalt tehtud tööst) `Sõuke pole töö, muidu üks laga Pöi
5. pej suur maa-ala metsalaga oli paĺlu, `põldu vähä JJn
laga3plaga
-lagaloga-laga
liga1 liga Mus Han märg mustus, kõnts obu oo löuel, tatistab, ninast tuleb tatti, kollast liga tuleb `väĺja Mus
liga2 liga lipuke võrgumärgil pisukaine lippu `üeldi liga, oli nahast, `musta Vai Vrd ligarka
liga3 liga (nakkav haigus) ta am särän liga, ku nakkas munu, kollõr vai Lei
loga1 loga VNg Vai Khk Kse Koe KJn Hls San logu; kola vana loga - - vana lagond `riista Vai; see vana loga veel, nönda εε kulund Khk; vana loga kõik koehad täis Kse; värät́ om är `viltu vajonu, igäven loga iki Hls; loga kõik kotussa täüs San Vrd logadis, logats, loge2
loga2 loga Pöi Hää JMd Sim Pil Hls Krk Puh lohakas, laisk (inimene) sie tüdruk on koa üks loga JMd; sie on üks vana loga inime, `vaata kud́as ta aśsad kõik segi on Sim; loga, logerdab `peale Pil; ta om `seante suur loga, `pehme `tü̬ü̬ge Krk; väega loga inime Puh || halb, kehv On ikka loga töö; teeb nii loga tööd Pöi Vrd loge1
loga3 loga Khk Vig Jür lokulaud kui loga `löödi, siis teu vaimud said `sööma Khk; mõesadel logad olid õues, laud oli üläbel, aamerdega `taoti `pihta, sis kõlas Vig Vrd lokk2
loga4 loga Hls Krk
1. lopsakas, lihav; tugev lina kui loga kasun, lääb maha pikäli; loga kasuge, `õige `jõutsest kasvab; loga `końtege vasik; lu̬u̬m om suuŕ ja loga ihuge; ää ein nõnda `pehme ja loga kasun Hls; loga orass, kasvass ku lokents; `äste loga kapuste om; paistetsel panni raudnõgesit pääle, olli `ästi loga ja vesitse küll; vili om täo tihvane ja peenik, ei ole loga egä kedägi; mõni oben om suure `luuge, ütelts loga `luuge oben Krk Vrd loge3
2. kore sänest loga puud nevä ei pane, ku na esi nõud teeve Hls; jalajit `tu̬u̬di mõtsast `loime päält, mis sikke ja tehe olli, mis loga olli, si̬i̬ läit́s katik; tüvi om sikke, ladva pu̬u̬lt lääp logapess Krk
loga5 loga porine sie on loga vesi Jõh
luga luga g lua (luga, loa) Äks KJn Trv Hel T; luga g lua p luka Rõn San V(g luga Krl) rohttaim (Juncus) luad kasvavad järves ja jões KJn; ja kui illuss mõts `olli, ku sa all `kõnsit, siss ta nigu luga `kasvi Puh; lugasist tetti `puńte, `panti tõene tõesele `pääle, siss `minti ojole, siss es lähä `põhja Nõo; vi̬i̬ sihen om kah kõige sugumast `aina, sääl om lukka ja pilli`ru̬u̬gu ja lõmme`lehte Ote; paunaʔ tetässeʔ luast Krl; lua˽kasusõ järve veeren vii sisen, lua ja˽kalmusõʔ; toolitegijä käävä ega suvõ mi järven lukõ `ot́sman Har; illuss `sirge piḱk mi̬i̬ss nigu luga Plv; nurmõ `kraave siseh kasussõʔ `peeńkeseʔ luaʔ, `minkest koetass `peŕge Räp; ar `kasvi lukõga kõ̭iḱ haud kińni; lehm om ar söönüʔ kõ̭iḱ luaʔ Se || luht, jõeäärne heinamaa luga pääl vedäsime [noota suurvee ajal] Trv Vrd luda3, lugassed
lõga lõga hõõguv süsi `õõgab ja `õõgab, suur lõga; siss põle ju änam `ilma ja majasi, ku lõgasi paelu on Hää

läga n, g läga Rid Hää Juu, lägä Tõs KJn San(läkä); lägä (-ǵ-) g lää V(ĺ- Se)

1. löga, lima; pori lägä kõik kohjad täis Tõs; ei tiia˽mis latsõl viga om, köhi ja aja säänest kõllast läḱä suust Kan; ubina omma nii puruss `ki̬i̬nüʔ, noʔ om nigu lägä Har; ki̮i̮t́ `lääle Vas Vrd liga1, lädi, lägu2, läkk1, pläga
2. konnakudu lägä kikk loḿp täus San; meil oĺl keväde loḿp täüś läkä; sinna tegevä konnaʔ poja `sisse, tu̬u̬ lää `sisse Har Vrd lädü

löga löga Jõe VNg IisR S hajusalt L, Ha Amb ViK Iis Ksi Lai Pil, lögä Lüg Vai Var, hajusalt , Juu Kod KJn M T(p löḱkä Kam)

1. pori, sopp `konna pill oli sie rohi, mis `saima `niitada, suos `kasvab, lögas ja, ja kus on sie vesi keik ja muda VNg; `Rüöpad löga täis, rattad vajuvad `rummuni `sisse IisR; põld sünni [künda] `ühti, päris löga alles Kse; Ei sua `jalgu ää pühitüd, vädavad paranda lögä `täüde Khn; löga on `pehme vesine muda Nis; ärä määri ennäst lögäge Hls; kik koha om seda lögä täüs Pst; jalg sai `irmsa lögäga kokku Kam Vrd lödi, lögi
2. püdel aine, mäda, lima kui üks mädänd asi lähäb `katki, siis on lögä kõik kõhad täis Lüg; kala kidade löga; looma soolte löga Jäm; korvi täis mune läheb `katki, koŕv va paĺjast löga täis Khk; `aige inimene aab koa löga suust `väĺja Vll; vana imal löga (hapnemata leivataignast) Kul; sie supp on justkui löga Ris; või oli nii tümä ja `pehme kui lögä Juu; [mahla] tila `korjab löga või seda oksed täis, siis `üeldaksegi et kaśk oksendab Amb; kardulid tõmmanuvad kuhjas kua nii lögast Kad; lina siäme lähäb ouru ku lögä; tigu one ku lögä Kod; liha kees lögast kohe, kui panid kapsastega `auduma Lai; lögäle sodiks, plägaks [ploomid] Olliva joba üle valminu, aga nüid om kõik lögäle lännuva Nõo || seebipära, soop [mees] `seisi saana ukse piäl, [naine] tu̬u̬ lögä, lögä sae `õtsa Kod || konnakudu lögäst `argnese nu̬u̬ poja `vällä Ote Vrd löma1
Vrd läga, plöga

miga miga Vai Ote, migä Kuu Lüg Vai Ote mis ei tea, migä lind se on; migä inimene sinä omite oled; vahedid [kalad] `vilja `vasta siel, said rugi ehk `ohri ehk migä siis oli; `Täüdüb merele `mennä, `olgu ilm migä taht Kuu; mikä sene `Mihkli `Antoniga [lahti] on Lüg; migaga voŕstele aeti `su̬u̬rmid `sisse; koodi olli, migaga `lü̬ü̬di Ote || kes mul `vennäd - - `mängisid `palli `oues. ja‿s `kaige `nuoremb, migä viel ei `mängind, sie `istus `toiste `juuress Kuu Vrd migäs(s)

muga1 muga Sa Muh Phl Rid Kse Khn

1. mõni, osa, muist muga inimes̀si oli sääl juba Jäm; mugadel oli üks, mugadel oli kaks Ans; muist tulid koju, muga jähi einamale Khk; tä oli `pörssud müind, mugade eest saand seitse, mugade eest kaheksa Mus; muga `peetisi igavesed suured jurakad Vll; õberahad olid [naistel] `kaelas, muga olid ristiga rublad ja muga olid `näoga Pöi; muga jätab noppimata `jälle Muh; muedu rahvas vägä paks, mahu mua `piäle, siis riigid sõdivad, muga `tapvad vähemäks Khn
2. (saarlaste hüüdnimi) [kui ma] söjaväge läksi, ma `kuultsi, [öeldi] et Saarema mugad tulevad Kär; nεε, mugad juba sii Phl; muga on `saarlane Rid

muga2 muga Kuu VNg Vai KuuK

1. järele, -mööda se on kätt muga VNg
2. moodi, plaani sie piĺl - - oli `täpselt sie pajupiĺli muga KuuK

möga möga Lüg IisR Vai Kaa Pöi Emm LNg Mär Hää Saa Hag JMd Koe Kad VJg Sim Iis Trm Lai, mögä VNg Tõs Juu Kod KJn Trv Krk Hel Rõu

1. tühi jutt, lora; loba älä aja möga juttu Vai; Ah, see pole muud kut paljas möga Kaa; εε ae sii jälle oma möga Emm; mis sa `tühja mögad, ajad peale möga suust `väĺla Mär; aab `tühjä mögä Tõs; siu (sinu) jutt on möga puha Saa; aab oma möga `väĺla Hag; selle inimese möga sina usud JMd; sie on mud́u‿ks möga, aga mitte mehejutt Sim; mögä on ku puŕjun inimene kõneleb, ei `õtsa, ei perä Trm; Tema aab mudu mögä, kis sest aru saab, paelu sial õigust ja paelu mudu möga on KJn; si̮i̮ om üits mögä jutt, sel ei ole midägi `põhja Trv Vrd mügä
2. halv mögaja, möga ajaja `Purjus `peaga ta on `sõuke möga, et taha teist mitte näha Pöi; üks kuradi möga on teene Trm
3. püdel mass, mögin supp `jüśku mögä, põle vedeläd enäm `ühti Juu

naga1 n, g naga R Sa Rei Phl L hajusalt K, Trm Kod Trv Pst Krk Kam/-ǵ-/; naga VMr Pal Vil, g naa Jõe Kuu Hlj VNg hajusalt S, Rid Mar Juu Amb Kad VJg Sim Iis Kod(na˛a) Lai Plt KJn Hls

1. puust prunt, punn vedelikunõu sulgemiseks `tembas naa iest ärä, kali tuli Jõe; võtta naga iest `välla, siis `juokseb kali `välla Lüg; törrel oo naga, kui vanad `katki, siis peab uied naad tegema Vll; naga tõstetse vähe `kõrgemase, siis nõrgutatse [õlut] Muh; Kui `kalja `lasta, siis kergidata vähe seda naga Rei; ma ei saa kaĺla`aśta naga `lahti Rid; [kaljaastja] põhal oli auk sees ehk küĺle laual - - naga oli ees Mär; kaĺla `aśtal on naga - - lased oma kaĺla `väĺla, lööd ta `kinni `jälle Kir; Ää `tõmbag naga iest ää, tuär juõsõb sedäsi maha Khn; tünnil naga i̬i̬st ära tulnu Hää; kaĺla `aśtal on naga, auk `lastakse `põhja, naga pannakse `sõnna ette Juu; tien uue naga `astjale ette JMd; tõrrel all auk ja naga. naga `kiänsima `lahti ja laśkima lehelise `väĺjä Kod; nagast nad `kutsusivad `pruńni, mis [augu] ees oli Äks; ära sa naga `väĺja `tõmba Lai; Taari`aśtal oli auk põhjas, `sinna piśteti pikk naga `sisse SJn
2. (midagi ühendav või kinnitav) puupulk, -tikk keri`kanna naga sies `käiväd keri`lavvad `risti Jõh; nagadega saab elu (maja) kogu `pandud Jäm; ing oli nagadega pööna all ukse küljes `kinni; raadiga kiŋŋad, mis es ole nagadega `tehtud Khk; tamme naad ja nakid `täitsid ennistel `aegadel naelde asent Kaa; Nagadega `pandi palgid `kinni Krj; `naale tehakse auk ede Pöi; kerilaua juures oli pulk - - sie `üiti kerilaua naga, sie pulk, kis sialt `kinni `oidis keri`laudasi Amb || puupulk nagina pane sinnä naǵa `otsa riha; ei saa naḱka `saina `lüvvä, sain om kõva Kam
3. toru, auk, avaus vee vm vedeliku väljalaskmiseks naga neh oli sen jaoks, et migä `paadiss vesi oli, siis sie juoks ise sield `väljä Kuu; naga on sie, kust `kalja `lassa VNg; all õli püttil sie naga siis, sääld naast - - `võeti sie [vesi] `vällä Lüg; `taari lastase läbi naga `välla Tor; `enne oli naga, kust kali `väĺla `juoksis Kad; naga [on] lüpsiku toro, kos piim `väljä tuleb; lüpsikite naad õlid ärä aĺlitanud, panin `kruusa `sisse ja `õõrsin `pustass Kod; naga pisteti tõrre `sisse ja siss `lasti nagast õlut `alla joosta Pst
4. nolk, nagamann mis te `veikesed nagad `juoksete `suuremitte järele Lüg; Ise just kut naga alles, aga pane teist `naisi taga ajama Kaa; Siin kεib igasugu nagasi Krj; On üks nagade kari, `ulkvad küla kauda ja teevad pahandust Pöi; Anna sellele nagale näppude peale Mar; poisikese naga VJg

naga2 naga g naa pulmalaulik pulma naga oli `kangest laulumees, ega muidu oleks naaks valitud Mus

naga3 naga (ühes suunas keritud) lõngakiht keral Suured nagad ti̬i̬d, si̬i̬ kukub kera päält maha; `Lõnga vanaśti iḱki sedavisi nagas keriti, sis `oĺli sańt `käärida, `lossus maha Hää

nuga nuga g noa, nua eP uus Trv Pst Puh, nua R

1. terariist käsitsi lõikamiseks nuga nüri, kovista nuga VNg; `lapsed `tärgivad nugidega `lauva `servi Lüg; Kui `nende `otsust `kuulsin, lõi nigu `nuaga südame IisR; nua lehel on lövid Jäm; see nuga akab `umbast palava pudru `pεεle (on nüri) Khk; nuad ja puunuad ja kostad on rahnupis Mus; `meitel pöle sööma nuge pailu, ikka tuleb `puudus käde Vll; let́s on liha akkimise nuga Pöi; ma `köia noa vaheks Muh; Jütt kut noaga leiget Emm; mool oli küll liigendega nuga, aga kadus εε Käi; noal oo koa koli, et pea `lõhki ei lähes Rid; nuga `löödi kõberaks ja sellega tõmmati siis `aśtale `uurded `sesse Mar; kaŕm kare tera nual, see `lõikab `easti Mär; lõpustega nuge oo nüid vähä, nüid oo pussid Var; kes vanal aeal `tundis pahandust pulma peal, polnd kunagi nugadega `löömist ega midagi Mih; Laps ei tohe `nuaga `mängä Khn; peksate piad `lõhki, annate nuga kah Hää; Abjas on puha väitsad, Saartes oĺlid nuad Saa; `enne olid änämäste kõik puu peägä nuad Juu; nua tera läks `löśsi iest Jür; `pastlanõel oli `müt́sis ja nuga `taskus Ann; lase ma kõhutan natukene seda nuga Kad; suur nuga‿o sea`tapmise jaust Trm; kui nuga kukub maha `sü̬ü̬mise ajal, tuleb naesse võõras; mes `lahke puu, suab `nuaga `kisku `pi̬i̬rgu Kod; kas nuad ja `kahvred on lauva piäl KJn; liigetege nuga `ütleve noorepe, vanast olli käänäp̀ääge nuga Pst
2. tööriista, seadme lõikav osa vikkasti nuga sai ihutud teravast Jõh; Nuga `kruuviti [hõlmadra] `tiisli `külge, kui oli `raske ja `rohtund maa IisR; Saha nuga oli saha ees, mis `karge läbi `lõikas Pöi; oli nihukene nugadega pink, kus viisteistkümme nuga külles olid, siis saivad nied lina `kuprad sial nugade vahel ära kaabitud Koe; nuga õli [hõlmadra] `tiisli kõrval, keerati kruuviga `kińni Trm; [kapsa] `ü̬ü̬vel oli, kolm nuga, säält vahelt `joosivad siis `alla riista `sisse need ribad Äks

nõga1 nõga Tõs Aud, nöga Khk Vll nõgu, lohk laud `vaibub nögase Khk; nögas seĺlaga obu Vll; moa oo tükäti nõgas; kui sa `tihli vagusi ajad, siss põld läheb nõgase, nõgas põld Tõs

nõga2 nõga Kul Vig Lih nõgi `korstna nõga Vig

nöga nöga Jõh JJn Kad vilets, kehv Sie nuga on `ninda nöga, et `sellega ei tie `miski Jõh; silmanägemine põle enam ia, silmad on nögad JJn; va nöga inime, ei saa midagi kätte, niisuke koperdis Kad

oga n, g oga Kuu VNg Vai Sa Rei Phl Kse Var Tõs Khn VMr, õga Lüg; oga g oa Jäm Khk Emm Rei okas kas on `ohra oga `kurgus VNg; `siilil `onvad `nõnda teräväd õgad, et ärä mene `kääga `katsumaie; `kuuse õga on `aasta läbi `nõnda ilus `aljas Lüg; kutsudaste ogadega nisu ning ilma ogita nisu Jäm; metssiga vaheda ogadega; siilil on karused oad `püsti Khk; odra oga `kurkus on, kui kukulind [ei] kuku änam Kaa; kairal on körre `otsas ogad ehk `elbad Vll; Pisike oga oli sõrme `sisse pistnd, akkand mädanema Pöi; Tallaalused läksd oge täis Emm; sui männi oad on `kangest `vaiku täis Rei; nakilesed (kalad) oo ogadega Var; puu ogade `järgi ennustati `ilma Tõs; ahuna ogad `lõhkvad käed kua otsast ää; Kjõbusõ oga `törkis sõrmõssõ Khn; roosil nied on nied ogad VMr

pega pega (paadi osa)Kuu

piga piga lestapüügivahend pigaga pigataks `lestasi Ris

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur