[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 532 artiklit, väljastan 100.

aader1 `aad|er g -ri R Jäm Khk Krj Pöi Muh hajusalt , Vän Hää Ris KuuK Amb Kad VJg Sim Trm TMr San, -re Hi hajusalt , Tõs Tor Ris Ann Koe Plt KJn M TLä; `oad|er g -ri Trm, -re Juu(`voa-) Kos; `uad|er g -ri JMd Kod, -re Koe; n, g `aadri Vai, `aad́ri Krl Har Vas, `aadre Nõo, `aad́re Plv; p `aadrit Urv Har Rõu Plv Lei

1. veresoon `juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni Lüg; teesed `öösse `vaatasid `jälle mind, et ma `aadred `lahti ei aja, niikaua kui ta ää `pahtus Ann; `aadrest tulli verd Krk; `aadre (aadriveri) tuleb soone sehest, aga kupp tuleb naha vaheld Nõo
2. aadrilaskmine `aader võtab ikka suure ulga verd `väĺla Ann; `aadre aab läit́s `valla Krk; aadrit laskma veresoonest verd välja laskma ei sie `aigus `muidu parane, kui pida`aadri `laskema VNg; Oli `aigus `miśki, paha veri tuli `suondesse, siis küla tark lasi `aadrid ~ `aadrit IisR; vanast oli neid `aadri`laskjud `rohkem Khk; Kui mõni koht seda`viiti `umbe valutama akkas, siis `mindi `aadri `laskja `juure Pöi; `tarvis `aaderd `lasta Käi; `enni `lasti `aadri rauaga `aadrid, kui jalg või käsi `aege oli või pea keis `ümber Mar; ma ole kord piävalu `vasta `aadert lasn Var; tegi öhö täkke, `laśti `oadert Juu; temal `laśti `aadrit, sel lapsel - - et siis pidi tulema sie - - ehmatand ja nisuke pahem veri `väĺja KuuK; minu ema `laskis `tihti `uadrid `lasta JMd; pihod valutavad, `tarvis `aadrid `lasta VJg; `ambad `valtasid, kiäle alt `laśti `uadrid Kod; obesel ka `aadert `lasti, ku oben `jalgest kõva olli Krk; ega vanast `tohtret es olegi, `aadret `lasti Nõo; [saunas] `Pańti kuppõ ja˽`laśti `aadrit Rõu; tä laśk `aadrit riśtildämisi (kordamööda ühelt ja teiselt käelt) Plv || piltl `Aadert laseb teisel, pügab teist Hää; vaea `aaderd `laske `uibule - - siss nakab [õunu] `kanma. lõegati paar jutti `siśse tüvele Ran; poisiʔ, läke `aadrit `laskma (ehale) Urv
Vrd aater

aader2 `aader puutoimVar

aakar `aakar g -i õgard o kuradi `aakar, ei sie kurat sua täis Sim

aar1 aar g aara külma- või valutundlik Ihu om `säänte aar, ei tää, ka‿ma `aigess jää või; Sääte kõhe ilm ti̬i̬p ihu aarass Krk

haar1 aar g aara Rid KuuK Amb JMd VMr Trm, `aara R(h- Kuu; n, g `aara VNg Vai), aaru Ris Amb ViK Iis Trm, `aaru hrv Hlj VNg Lüg; oar g oaru Amb Trm; uar g uaru Amb Kad Trm; vuar g vuaru Amb VJg

1. mingist tervikust hargnev iseseisev osa, haru Monel `männül on `oitegi jämejäd `haarad; `Vergu `ankuri kaks `köüe `haara, üks läks `vergurivi `külgi - - `toine tuld üles kuppu `mergiks Kuu; `niisukesed `aarad olivad kahel puol [noodal], `meie pidime vedama neist `aarudest Hlj; `päästa sie `ohja`aara`lahti; mine `uoda tie `aarude pääl VNg; Siu `paulaga `iukse`aarad (patsid) `kinni; Mõnel `amba `juure aar `risti, `raske `vällä `tõmmada; kerik on kahe jõe `aara vahel Lüg; `tehti `saksa `saani `kõrkjadest - - `aarad `jälle `murreti, siis jäi `lieni `muodi; köis agode `külge, `tõine aar läheb `ümber `saatu [heinaveol] Jõh; tie `lähtö `kahte `aara Vai; sel (põdral) oli kaksteist kümmend `aara [sarvel] KuuK; kuusel `paĺju `aarusid põle; keri`laudade all on kerijalg, kolme uaruga `kasvand puu Amb; köis - - `pańdi sia `sõrga [saadude vedamisel]. sie aar oli siinpuol rangi `ruoma ja teene aar oli teenepuol rangi `ruoma VMr; aarud on ikke päris jõest `kitsamad ja lühemad Kad; `tõmma ohja vuarust VJg; mut́il on aarad; püksid on `oarude vahelt `lõhki Trm || (jalast, reiest) `aarad on juo `töntsid, piab keppiga `käima; võttas obose `aarude vahele - - läks `selgä obosele Lüg; kukkus `aarudest saadik (kubemeni) vette Iis
2. (esemete osa) a. kida, kisk; eseme haraline ots `ankuri `haarad Kuu; ahukse `aŋŋu `aarad olivatta `puised, `metsas `kasvaned; lang `panna [võrgu] käbi `aarade vahelt läbi, käbil on kaks `aara taga `otsas; `kartuli `koprad - - pikkemad `aarad kui reha `pulgad VNg; kahe `aaraga `ahju ark õli, senega kõhendetti puid `ahjus Lüg; `kaivo ark - - kakas `aara, vinn käib `aarade vahel Jõh; `vindi (laevakruvi) `aara läks `katki Vai; õng on kahe aaruga Amb; kolme vuaruga ang VJg; tuuli angu aarud olid üks jalg [pikad], kolm `aaru oli Sim; `västrel on kahessa, ühessa `aaru Trm b. haspli tiib `Aspli`aarad, neli `aara, `aspli `aarade `otsas on `sorgad Lüg; `asvlid - - aarud pial Amb; `asplil - - iga aaru ots (otsad) on kiku, et lõngad `sinna `piale lähvad Sim c. kompassinõel `aarad `käivad `õhta `päiva `puole ja `ommiku `päiva `puole Lüg
3. suund; koht Mihed `tousite üles ja akkasitte igaüks menema ise `aarale Jõe; `läksite küll `mitme `paadiga, aga - - igaüks läks ise oma `aara, kus `kiegi `motles Kuu; `tuule `aarad: `põhja, ida, kesk`ommiku, `lõune; Mina õlen siin `aaral`kauva eländ, tulin `siie `aarale juo `viie`kümme `aasta iest Lüg; lähme igaüks oma `uaru siit menema Trm
4. piltl Egass näis `kuolit inimisist `toisina midägi suurt `haara (kasu, tolku) oleki Kuu

aar2 aar g `aaru Jõe Kuu; uar g uaru Kad aer künal või luotsikul - - käivad kahel‿pol ikke uarud Kad

haar2 aaŕ g aari Kam Ote San V(h- Urv Plv)

1. veskitiib `veśkil oĺliva - - neli `aari - - tuul aie `aare `ümbre Kam; tuuĺ `veśki aariʔ Kan; Ma koi pikä `kanga `veski `aarõ pääle `purjõ `rõivast Urv; maru tuuĺ om tuulõkivi mõlõmba aariʔ maha veenüʔ Krl; aariʔ kääväʔ Plv; tuuĺkivil om nelli `aari Se
2. (muu tiib, laba) Noid `aaŕõ oĺl [võimasinal] iks kuuś ja˽säidse jah Urv; vesirattal nu aariʔ võĺli śeeh Se
Vrd aer1

aar3 aar g aara ablas nii aar loom `sööma `keike; Meitel olid köik aarad lehmad Jäm Vrd aare2

aater `aat|er g -re JJn; `vuat|er g -ri Juu aader küll ta lasi `aatret nendele (hobustele tiirude ajal) JJn

abar1 abar g -a IisR Vai(n abara) Trm Kod Ksi Trv Ran Puh(-u) TMr Ote San; apaŕ (-r) g abara Võn V(g -u Se, Har) kolmekordne kalavõrk abar on `kolme `kerdane. kahel puol on `arvad `silmäd, `keskel tihid `silmäd Vai; liig`silmadega `võrku kutsutasse meie puol abar; abaral on ka kivid all ja pullud pääl Trm; abar `panti looga `mu̬u̬du vette, siss aena sehest tõogass loodsikut ja müt́t; lääme abarale (abaraga püüdma) Ran; abarude olli purik lännu Puh; apaŕ om kümme `süldä piḱk ja kat́stõist `süldä laǵa Võn; apar - - tõmmatass i̬i̬ kääru‿päle ette `sisse, siss pestäss tsääśtiga vette - - hirmutedass kalaʔ abarõdõ `sisse minemä Har; lat́ika apaŕ Räp; abaride man, sääl omaʔ tohoʔ sälüse kablast läbi Se || võrgunöör teen võrgu abarat Ksi

abar2 abar g abara Kod; apaŕ (-r) g abar|a Rõu Vas Se, Krl Har avar, lahe kasuk one nõnna abar seĺjän Kod; säŕk om `väega apar ummõld Har; apaŕ `istu; ku ńä˽kraavi ka är˽`täütväʔ, sõ̭ss saa meil ka abarap taa ussaid Vas; apaŕ om `maada [laias] sängüh Se

abar3 abar Var Ris; n, g abara Vai habras pöhästünd `riie on abara, `lähtö `katki Vai; abar nahk Ris Vrd apar1

ader ader Khk Juu Äks VlPõ M T, atr hajusalt Ha, Trm Krl Har Rõu Lei Lut, adr Muh Kse Plv Kra, ater Var /-õr Khn/ I, adõr, -ŕ hajusalt T, V, g adra, p `atra; ader g, p adra Sa/n adr Jaa Pöi/ Hi Mär Vig Kse; n, g, p adra Jäm Noa Var PJg Vän hajusalt Ha, ViK TaPõ Plt Pil, `atra R(n atr Kuu VNg Lüg)

1. künnivahend Ega sinu peräst atr `aiale jää (midagi tegemata) Kuu; Anna `aega `atra sääda (ettevalmistusi teha) Han; `piale `vihma on mua nii kõvast `paatund, adra ei võta kohe `sissegi Sim; kaheteist`kümne `aastane olin kui käisin adra taga Trm; Talvel säe atra, suvel tii rege Pst; maa olli kikk adra all (üles haritud); nemä om esi selle adra mehe (ühel nõul, ühel meelel) Krk; anna `aiga `atra `säädä, küll siss `kündi külläld saab Ran; vanast `ülti ku kaśsiʔ ravvõndõsõ, tõsõ kuu nakatõss `atru `sääd́mä Urv; pujaʔ jo adra peräh (juba töötegijad); olõ õiʔ ma˽vi̬i̬l nii jõvvõdu, maʔ olõ hobõstõga˽kõ̭igih paigoh, äglih ja adrah Plv; üt́s adraga, sääd́se luidsaga (põllumehest) Lut Vrd adur
2. (eri adratüübid) a. vannasader adraga `küntasse - - mis [maad] pöörab on sahk, sellega sahatasse; adra `kurku pannasse nuut `sisse kui vesi vagusid `aetasse Khk; küli `künti adraga `sisse; Oli `söuke puu, mis `ärgade `sarvede taga keis, see `seoti siis adra jöngi `otsa Jaa; Kevade `tuhlid tehakse veel maha, sui mullatakse ka adraga, muud `tehta nendega änam `miski; Ärjad olid adra ees iges, obu on aiste vahel; On adr põllal, siis on talised tööd jumalaga; saand suuremaks saand, siis akkasi adra taha (kündma); Odr ikka adra `alla maha (sisse künda), siis kasub ka Pöi; meitel on `vandaga adrad Emm; kot́t`perssiga atr (tehti kuusejuurikast, kasutati liivamaal kartulite muldamiseks) LNg; adraga sai seeme maha `tehtud, sahaga said kõrremaad `küntud Rid; ühe obuse atr oli, sellega sai `otra maha `küntud Kul; adraga `küńti ja `aeti vaud `sisse; siis paneb adra `umpses - - kui rohi akkab adra `kurku `kińni Lih; `mõisas olid ikka sahad, talu `poegadel olid adrad Kse; Adraga oli parem künda - - nagu kirikuline köis isi kõrbas, ühö `käega `oidis `kurge Mih; `Enne vanasti old atr, üks aru oli - - `persse `tehti auk `sisse, sialt käis rauabu läbi Kei b. harkader `kurgidega `atra VNg; `Atral õli ies kaks `putkega `sahka ja taga pikkad kured - - `Selle `atraga ajeti vau `laiussed `kriipsud `juuritud `maale; `Kartuli`muldamise `atra, sel õli kõver `sahkapuu ja kaks kõver`putke `õtsas Lüg; Karduleste `künmeseks `oĺli isi `väike `kerge ater, arkater ikki, aga `kergem, löhemate `aeratega Hää; adradega `aeti vaod `lahti VMr; adra kaśt, rauast `tehtud sõrmejämedused vitsad, mis adra rauabud `kinni oiab VJg; `kerge kui adra perse Sim; `sahkegä adrad õlid nagu nüid kartuli ater. edemält künneti kõik `sahkegä adraga Kod; köüdä ader `kinni ~ kokku, ku vaist är lakki Krk; ader om ärä ummistanu, ei saa edasi Ote; Tan mi˽pu̬u̬l oĺli˽naaʔ adra˽katõsugutsõʔ. Üte oĺli˽`kuŕgiga, tõsõʔ oĺli˽puiõ vai `vehmridegaʔ. Taa `kuŕgigaʔ adõr, taa `tükse niguʔ rasõmb olõma; Taa raudnabagaʔ adõr, taa es tulõ˽no˽väega ammuʔ. Innembä oĺl kabõĺ ja˽pulk, sõ̭ss tu̬u̬ pulgaga˽teĺliti ja˽`lü̬ü̬di nipaĺlu `ki̬i̬rdõ `sisse ku˽vaja oĺl Urv; sul omma na huulõ iŕvile nigu adra lohets Har; üte adra `köütjäʔ (ühel nõul, ühel meelel) Vas; Ku kurõmaŕaʔ `samblõ pääl `kaśvevaʔ, sõ̭ss `tahtsõ rügä õhukõist `küĺve - - ku `samblõ seeh, sõ̭ss sügävämpä, adra ala teǵemist; aadami adraʔ (harkadrad) Räp; `kardohkit istutõdõss maa `sisse, adragaʔ aiass takah kińniʔ; adõr vaä `köütäʔ `korgõpass vai madalapass Se; läti ader harkader lät́i adraga `aeti `kartuli vagusid, seemendati `viĺja `sisse kah; lät́i adral olid kured, kus obune vahel käis, rauapuu, kus sahad `otsa käisid Lai; vene ader harkaderTrm Lai võta va vene adra kiks, mine sellega lepa juurikid `kongima Trm c. (algul omatehtud) hõlmader `atra õli ikke `niisukene nagu `nüüdki aga nii, puu telg, `tiisel ja, raud tiib ja kõik Jõh; tiivaga adrad, εnam oli puud, muudkui see tiiv oli rauast. pärast `tehti üsna rauast neid Han; Adra õlm püeräb kamara `põhja Khn; adra osad - - tera ja õlm - - terasest või rauvast JõeK; Vanaste õlivad sepa juures rautatud puuõlmaga adrad Trm; adra tellraud one `tiisli all Kod; `õlmadega `atra ei old, seemendamene ja kõik `oĺli aŕkadra tü̬ü̬ SJn; adra kaal [vahe] adra terä mant seniss ku `tiisleni Krk; riia ader `oĺli raud ader piḱä siivaga - - kate obese jaoss - - ta Riiast `tu̬u̬di. noid - - riia `atru tet́ti perän muial kah; taani ader `oĺli `raske, täl `oĺli ratass i̬i̬n ja siib `riśti - - terä i̬i̬n kes lõegass kamara i̬i̬n `valla Ran; ja ku sitt ader om, ader ei lu̬u̬, jätäp mättä üless Nõo; meil oĺl sepäl tettü siivaga adõr Ote; vanast `oĺli˽kõ̭iḱ naa˽haŕkadraʔ, põrhõ·lla om katõhobõsõ atr Har; ravvanõ atr, timäl um innõ kat́s `puukõist Lut; saksamaa ader hõlmader puu `tiisliga õlivad nie `suured `atrad, `saksama `atrad, üks rattas õli ies Lüg; Ennemä `üeldi saksama atõr, nüüd `üeldässe sahk Khn; Siis akati ühe obuse saksamua adradega kündma. Mõne uasta pärast, siis läks juba üle kaheobuse adrade piale; saksama adrad olid `siivadega Trm; saksamaa adral ei ole `aerid, aga temäl käib terä. sääl om õlm tal ehen, talla ja õlma, mõni käib rattage Hls; sagsamaa `atra sääs iks sepp Nõo; edimält kui raudadra tulliva, üteldi saksamaa adõr, perän üteldi (pü̬ü̬r)siivaga adõr Kam; Saksamaa adra leht om arʔ kulunu Vas; suur ader hõlmader suurel adral on sahk ja siiv Kod; suur adõr `olli joba ravvast, kaits obõst i̬i̬n; kui edimäld ni raud adrad tulliva, ni suurõd adrad, siss mõned es tahagi neid Ran; Ammuss no˽tu̬u̬ oĺl, ku `kündmisess suurõʔ adra˽`tuĺli Rõu d. muud tüüpi ader nüid oo kahe ja kolme sahaga adrad koa, neid `üitasse `krimlid Mär; kolme`raudne ater oli, sellega sai seemet teha, seemendamese ater Aud; minu isa `ośtis kolme sahaga adra. kolm `sahka oli all raami sehes, peris maad ei `jõudnud `künda, ainult seemendata õhukeselt Äks; pialt`sahkadega adra on kole `raske Plt; `ku̬u̬ŕmise ader koorib maa ära Pst; vanast olliv lõikaertege adra, ni̬i̬ lõigasiv [rohu] juure katik Hls; servaer ader (harkader, mille sahkade välisservad on teritatud rohujuurte paremaks lõikamiseks); servaeradrage künneti `sü̬ü̬ti ja saadu maad; kütüse künnü adral om ahere esi `mu̬u̬du, `lõikamise kõrvu küllen Krk; väidse `mu̬u̬du atr (lõikader) Har; `lõikaja atr, üt́s innõ küńniraud um - - `lõikass turbast `kat́ski ni `juuri Lut
3. adramaa `atra järele `makseti maa `maksu Vai; poole adra `puuma (talu) Khk; viiskümmend sajandikku on pool adra Kos; mea ei tää mitu `atra vald olli Krk; ega adra pääle `loeti hopõń [tööle] Har
4. terava otsaga palk palgiparve pidurdamiseks ja tüürimiseks parvõ atr om `ankru asõmal. tõnõ piat liigatr olõma. ku˽tõnõ `kat́ski lätt, om vaĺmiss tõnõ võttaʔ Har
5. pl adraʔ (jooned peopesas) Se

adr ader

adur adur Kan Rõu, g adru Plv ader

haer haer g `haera Vas Räp(n haerass) Se; aer g `aere Pst Hls Krk; pl `aerad Hää, `aera Hel hrl pl sahkraud Karduleste `künmeseks `oĺli isi `väike `kerge ater - - löhemate `aeratega Hää; adra `aerid teritetse, ku na nüris om lännu Pst; adral kait́s aert otsan. tõise `aere olet katik aanu; nüri `aerege ei saa kündä Krk; haŕkadra haer lät́s `kat́ski, `murku‿ui· `haerit arʔ Se Vrd aher3

aer1 aer g aeru eP(g aero; g airu Sa) Trv Pst, `aeru R; n, g aeru Saa Hls, `aeru, -o VNg Vai; air Plt, g aeru Tõs Kod(-o) KJn Ran Puh Kam San, airu Lih Kad Pil Võn Räp/-o/ Lei, `airu VNg Lüg Jõh/-o/; n, g `airu, -o Vai; pl airaʔ Har, aaŕoʔ Räp

1. sõudevahend (ka tüürimiseks) lasin `aerud sise; mina olen nüd `keulas, `soudan `aerdega Kuu; `aerudega `soueti `aabjud Hlj; [paadi] `piidal kes olivad, neil oli `kummagil üks `aeru kääs; `aero käib `tullide vahele VNg; `aeruga pittä perä; `souasimo `airudega, üöd läbi Vai; lodja airud on lühemad kut paadi airud Khk; airud on rihmaga kää `külges, nii söuab Pha; Sülla pool`teismene vars, `otsas lai laba noagu lasn, kuuse puust oli `tehtud, `sõuke oli `õige aer Pöi; viie vaimu laeval `olli kolm `paari `aera peal; kes `ändas sõuab, sellel‿o lühemad aerud Muh; lodi - - pisine paat, üks mees `püste sees, aeruga ikka lükade Phl; paneme aerod `keima; prikatakse, kui ühö aeruga `sõutakse Rid; `istudes `sõutasse `aerudega ja `püsti mõladega Mar; ühü aeruga lükkad `paati, et sa `ankrusse saad `panna Var; Nda vaga, et piäb aerdõga kua `aitama; Pistä aeruga vett (mõõda veesügavust) Khn; aer olli ikka üks neli või viis `sülda pikk, ots laiaks tahutud ja parvel ollid aerud peal, et otseti `kaldasse ei lää Vän; lootsiku mõlad ja paadi aerud Tor; kui purje ei aidand, siis jälle aerud. nüid põle aerudest juttugi HMd; toĺlid `panna, kus aer vahel oli, mud́u aer seisa paigal JõeK; nüid on aerud, mõlad on vanast old Amb; mugu `tõmba aga aerodega nõnnagu piä märg Kod; mitu `paari `airusid pääl KJn; aeruge tõmmati [palgiparve], ännäst taga kääneti Hls; `aire tetti lavvust ja plangest ragusiva Ran; nelä aaŕoga veneh; ank, kat́s `pulka, kelle vahel air Räp Vrd aar2, ajor
2. eseme, seadme vm laiem osa, laba saha aer (käepide) LNg; `veśkil on aerud peal, neli `aeru; need on aerud, mida vesi `ümmer aab (vesiveskist) Juu; suur `airudega (aistega) kiik oli, aga mina `julgend küll sinna `piale `minna Pil; `veśki rattal oĺli aeru Kam; tuulõ `veśke airaʔ Har || (pilvedest) kui aerud `taeva löövad - - taevas pugaldab; aerud `taevas - - aĺlimad pilved Aud b. nalj (jalgadest) nii pikäld ku sul `aire `oĺli, nii pikäld ollit sa lume sehen Ran

aer2 aer Khk Kaa Pha ablas See lehm on küll nii aer `sööma, et kas sööb eese `luhki Kaa; aer inimene `sööma, see sööb suure ussi alt munad ka ära Pha Vrd aere1

aer3 aher1

hagar agar Tor, g -a Tõs, -e Hls; aga|ŕ g -ri Hel; hakar g hagara Lut lopsakas, kahar; haraline; tihe agarad kaerad; agar lina, tal oo mitu `oksa küĺles Tõs; Vanast olliv naśtel agare kördi seĺlän; vorsti rohi, kärbulise lehe, agare; tamme kasvave änämpest agare Hls; hakar mõts Lut Vrd hagaranõ, agarik1, ahar2

agar1 agar Hel, g -a Jõe VNg/n -a/ Lüg Vai Jäm Khk Vll Hi/h- Phl/ hajusalt L K I, Trv TLä, -e Krk; agaŕ Plv Räp; akar g agar|a Nõo San Vas, -e Krl, Har(h-); akaŕ Hel Se, g agara Rõu(h-)

1. kärmas, tragi, hakkaja mina olen agar mere pial, võttan `tüüri kätte ja `tüürin `randa Jõe; agara `tüöle VNg; üks nobede kätega, agar `akma igase `poole Jäm; nii agar `keiki `asjo `kinne `vetma ja aro `saama Käi; hagara (kiire) jütuga Phl; naesed olid agarad `niitmä; oleks aga agaraid inimesi, ei siis peaks töö `vastu `ühtigi Mär; tema oo agar, mina va nösu PJg; agarad inimest on ää vaadata Hää; lapsed olid agarad `ot́sima jõest vähi Kei; ega kubja kepp agarasse akka Juu; kaks agarad inimest, agarate inimeste lapsed JMd; oli agar nõu `andma Lai; on iga töö `piale agar Plt; mis tugeve ja agarep [vasikas] om, si̬i̬ võip jättä [üle talve] Krk; temä om `äśte akaŕ kikke tü̬ü̬d tegeme Hel; kos olliva agarambat mehed, kuivativa [pirde] ladu ja tarõ pääl Ran; temä om agar egäle asjale; `olli akar mi̬i̬s, `olli vi̬i̬`tunja toonu, kes vi̬i̬ `su̬u̬ni `tunnu Nõo; akar `tüühve Krl; ta om vana akar naistõrahvass, tu̬u̬d ei˽saa sõnnuga˽kińni˽pandaʔ Har; ta um hakaŕ tööle Rõu; akaŕ mi̬i̬śs, toolkulinõ mi̬i̬śs Se Vrd ager1, agrass
2. sõim ogar agara `pääga, ei tia kenestki; agar inimine ei õle `selge `mõistuse sies Lüg

agar2 agar g -a lant, vedel kala agar Räp

ager ager virk ager inimene, sie on `kange `käima Jõe

hagur agur g -i Kuu(h-) Vai Rid Tõs Aud Kod Ran

1. vahend veepõhjas olevate esemete otsimiseks ja ülestõstmiseks, tragi agur käüb joe `pohja `müödä Vai; agurid, kellega põh́ast otsitakse Rid; agur oo viie kuie konksiga; agurid kutsutse nüid tragise Tõs; aguriga `võetse `mõrdu ülese, raudkida puu varre `otsas Aud; si̬i̬ agur one näil (kaluritel) ühen nuadaga alate. agur one puuss testod, `niskene kuusik pandud köie `külge; aguril oksad küĺjen - - agur lastasse `järve, `sinna `kõsta kohe tuur `siśse läks põhõja Kod; kui iŕs läits kõrvale, siss aguriga `ot́set `väĺlä Ran Vrd agurits
2. okslik puu, pukkjalg püügivarustuse kuivatamiseks `köüed `kuivavad haguries Kuu

ahar1 ahar g -a ablas ahar `sööma; ahara söömaga Jäm

ahar2 ahar g -e kahar `äste ahar ja lihave puu, lopsak; ahare `oksege puu Krk Vrd hagar, aharik

aher1 aher g `ahtra RId(n `ahtra Vai) eP Puh Nõo Rõu Vas, `ahtre Kuu M TLä San Urv Lut, `ahtrõ Har Se, `ahtri Jäm, `astri Kod; aheŕ g `ahtr|a Rõu Lei Lut, Se; ahheŕ Plv/-r/ Lut, g `ahtre Räp(n ahhõr); ahõr Urv Lut Kra, ahir, -ŕ Krl, aiõr, ajõr Lei, g `ahtrõ

1. a. sigimatu, mittetiinestuv; antud aastal tiinestumata sidä ahert `lehmä `lüpsä, midas sest saab Kuu; `meie lehm jäi `ahtrast; meil `mullu jäi `linnubu `ahtrast, ei `andand `ühtegi peret (mesilastest) Lüg; meitel pole `ahtrid `lehmi Jäm; aher lammas, pole `talle Khk; Must [lehm] juba teist `aastad aher Pöi; `ahtraks on jäänd tänakond `aasta `jälle (lehmast) Mar; kui sa `villa tahad, siss peä `ahtrad [lammast] Vig; aher lehm, kui `poega ei too, aga ikke lüpsäb Tõs; Siĺmad märjad ku `ahtral kaśsil (öeld tihti nutvale lapsele) Hää; kaks `lehma, mölemad `ahtrad, pole `pulli vötn Ris; aher lehm annab vähem `piima; kanad jäid `ahtraks, ei akand munele Juu; no pailu sa tahad `saada neist `ahtrast `lehmadest Amb; vana lammas ja aher nüüd, eks ta oleks võind ikka talle `tuua JJn; lehm jäi `ahtrast. mul põle kohe `seie `maale ahert `lehma oldki VMr; `alla läheb aher, ülesse tuleb tiine = kaevuämber Trm; `astrass piäss lüpsäb, aher lehem annab ise üväss `piimä Kod; osteti sügise aher lehm Plt; lehm jäi `ahtrese; kaits aherd lammast Trv; si̬i̬ (lehm) nüssäp `ahtrest peräst, si̬i̬ es `tu̬u̬gi `poiga; kava si̬i̬ kaśs aher kurt, tu̬u̬p jäl üte pardi `poigi Krk; lehm nüssäp nüid `ahtrest, pańg saap `õkva alaveerde `piimä täis Puh; a‿ku lehm om ollu aher, siss om sarve pääl pügälä vahe pikemb; lammass es ole `oinil käenu, es tu̬u̬ `poiga, jäi `ahtrass Nõo; ku˽mõ̭nikõrd keväjält kõhn sü̬ü̬ḱ oĺl, siss es `lääki˽puĺli manuʔ, jäi `ahtrõss Har; ahheŕ lehem Räp; `ahtrõl lehmäl piim väḱev Se; ta `ahtrast lihmast är nüss piimä Lut b. (sigimatust naisest) Aher `naine, last ei õle ega tulegi Lüg; `sõuksed umb`ahtrad naised‿o kurjad Muh; vana aher asi mehel taga vidada, lapseta naene Rid; sihukesi `ahtraid `naisi tuli `arva ette Plt; mi̬i̬s tahass `latsi, aga naene om aher, üttegi last ei tu̬u̬ Nõo; kes ti̬i̬d, `kinkõ süüd om, õt naane aheŕ Se
2. piltl napp, kasin, kehv Ahermaa Vig; sie va aher (kuiv) pilves, ega sest `vihma tule JõeK; vana inimene on `ahtra aruga Plt; ma ole periss jutu aher Krk

aher2 aher kivihunnikKrk

aher3, aheras aher g -a Hää(-|as) M(g -e) hrl pl sahkraud puu ater ja raua aherad `otses Hää; aher om nüri, teride teräväss; om tal teräve küüdse ku vanapagane ahere Krk Vrd haer

ahher1 ahher jändrik ahher puu, säne um kõva puu Lut

ahher2 aher1

ahir aher1

ahker `ahker g -a Kuu Hlj agar, tragi, töökas Sie on `oite hüä, kui inimine `ahker on, ega siis `nälgä ole `kartada; iga `tüöle `ahker; `Ninda `ahker (tugev) tuul kohe, et ei tie himu merele `mennägi Kuu Vrd ahke1

ahter `aht|er Vai Mus Kad, g -ri Jõe Kuu VNg Hi Mar Khn/n -t|õr/, -re Hää Ris, -eri Hlj VNg(n `ahteri) laeva või paadi päraosa `ahteris on - - `tüüri raud; nisukese `laia `ahteriga [paat] Hlj; `sellel `laival `ahter `ninda `alle pitte (tagaosa on vees madalamal) VNg; paadi tohk, laeval o `ahter Mus; Möni laev aa nenda nobe, et muudkut näidab teiste laevdel ahterd Emm; Laenõ valas `ahtrist `sisse Khn; ku `ahter on kõvasti maha `laetu, siis on sańt pout́ teha Hää; läks `ahtres Ris || nalj tagumik `Paistus olema hüäst `laia `ahtriga eit Kuu; `Uata, kus allõs `ahtõr ond Khn

aidur `aidur g -i Kuu Sa üle aia tikkuv, aedu lõhkuv (loom) Selle `aidurille `lehmäle `täüdüb `laua `silmie ede `panna Kuu; `aidur obu; `aidur lennab üle aja Jäm; `aidur, pahur lehm, taarist kook `kaela `panna Khk; vana `aidur puĺl, kell `pandi `kaela, laud `silmi - - siis es näe `minna Mus; `Aidurid on `raske pidada, peavad vissid - - ajad olema Kaa

aisur `aisur haisutaja `aisur majast `ussõ Lei

aiver `aiver g `aivre Hää Ran haigur `Aiver on merelind - - mina olen `aivri näinu Hää

aiõr aher1

ajor ajo|ŕ g -ri aer ajori, kellega sõuvave; kaits ajorit om lootsikul; Ajori silmusse (tullid) Trv

alder `alder g `aldri pilak, peerupiht `alder, rouad `otsas, puu jalg all, vee vańn `pandi ala Jäm

altar `altar g -i R(`aldar Kuu, `altari VNg) eP(`alter Khk, g -e Ris) M/-ŕ Trv/ Ran, g `altre Rei Krk Ran Lei(-ŕ, g ), g `altri Hää; altar g -i Iis Kod; altaŕ San, `alter Puh, aĺter Krl, g `altri (`aĺtri); aldaŕ g altri, jaltaŕ g jaltaré Se; n, g `aĺtre Nõo, Urv, `altri, `aĺtri V; g `altri Rõn, Krl, `aĺtre Puh Har Plv altar; altarilaud oppetaja on `altaril; nüüd veda `altari taga `oige (veab jalgu järele) VNg; pappi `kutsus `pruuti ja `peigo miest `altari ette Vai; ennem oo öpetaja `altari ees, siis ta leheb `kantsli Khk; enne ristiti kojass, a nüid viiasse `altari ette Muh; `altari teḱk - - `altari ees. paastu `aegas oo mustad tekid Mar; õpetaja on `altaris, õnnistab ja võtab laua rahvast VJg; `altari pial on kaks küinald Pal; `altre laud om `altren sehen Krk; äbi peńk `oĺli `altari i̬i̬n, kõllane; `altren om suur laud, `lühtred pääl ja viina kannid Ran; opõtaja om jo `altrõ pääl Krl; kerigu hü̬ü̬l`meldri kuhuss om opõtajat `altrihe `laskõ ja `altrist ussõ `laskõ; peigmi̬i̬s `astõ `aĺtri ette, pruut́ `astõ ka˽kõrvalõ Har; paṕp om jaltaŕeh Se; `altri um gu˽śjonds pida `pallust `vasta `altrit, sial umma˽pühäʔ piĺdiʔ `altri pial, sais miśsi raamat `altri pial Lut; alatari ette minema abielluma ku juba `altri ette läävä, siis om `mõrsja, muidu om pruut Rõn; altari ette viima laulatada viima poiss vieb `tütriku `altari ette ja sääl `pannasse kokko, `lauladetta `vällä Lüg; `vuatame millal Muali `altari ette viiakse Juu

ambar amba|ŕ g -ri kuur, küün; ait ambaŕ, kohe haina sisse pandasõ; vili om aidah, salvõ śeeh aidal, a kual olõ õi `saĺvi, tu jo kutsutass ambariss Se

anar anar g anara Lüg Trm

1. puusse lõigatud soon, õnar, valts riista vitsa anarad; sarikatel raiutasse anarad õtstesse Trm
2. seinapalgi kitsam ots, mis käib jätkamisel teise palgi otsa raiutud õnarasse `tõisel `palgil on suon, `tõisel on anar. anar käib `suone sies, siis `ongi `jätketud `seina palk Lüg
3. kark, näsaLüg

ander andur

andur `andur Ans, g -i Jõe Kuu VNg(n -i), `and|er Käi, g -re Hää paadi või laeva kiil; hrv kiilu tagaosa; tääv laeva `andur Ans; laeval on `ander, see on laeva järel kõver paĺk Hää

angar `angar g -a ahnitseja; tingija aga sie on `angar, sie `aalab ja `püiäb ikka oma `puole; `angar `kauplema Lüg

anger anger g -i Ris Har/-õr/, -a Var; aŋŋer Emm Käi, -i Khk Phl, g -a Rei; `aŋŋer g `angeri VNg(n -i) Lüg Jõh Vai angerjas `suured `angerid kahe `kolme `naulased VNg; `aŋŋer on üks mere kala Lüg; se on pehme savi pöhi kus aŋŋer on Khk; Aŋŋer on va ussimoode kala ja ermus visa ingega, ta rapi εε ja soole εε ta elab ike Käi; eks anger oli iä kala. jah, ja angerad `piävad ka maal `kεima kellel `erne põllud mere `ääres on Var; `nahkanõ haŕuss `pihmest nahast, kas kasuka nahast vai anõgri nahast Har Vrd änger

ankur1 `ankur g `ankru Khk Kär Muh Hi L K I M Ran Puh, `ankuri R; n, g `ankru Nõo San Krl Rõu Vas; n `hankri, seestü `hankrost Plv erineva suurusega vaadikujuline puunõu (peam õlle hoidmiseks) Mene `ankurilla merd `täütäma (täitmatut aitama) Kuu; `ankur puust `nindagu `viina`vaatki kahe `põhjaga, raud`vitsad pääl, `külje`lauvas auk, suur prunt ies, kraan `põhjast läbi - - `Pulmaajast `tuodi `ankuriga `viina kodo Lüg; `terve `ankru jöid ää Kär; siis o õlut `valmis, kui `ankrute `sisse pannasse; `ankrumi põle mitte kodu `tehtud, nee `toodi ikka viinaga Saksamalt Muh; mine too taar εε, see `aitas `ankros Käi; `ankur on pitk, vitsad pääl, ise tegevad Rei; mago ees nao suur undiseta `ankror (suure kõhuga inimesest) Mar; õlut lõi `ankru põh́a alt ää Mär; `ankur on kahe põhjaga, koolutud `laudatest `tehtud - - nelja ja viie toobitsed ja `kümne toobitsed Var; Saksamalt `tuõdi `ankrutõga piiritust Khn; `ankrud, kolme neĺla toobised. `ankru pesemene, `väiksed kivid `sisse ja Aud; joani `lauba `õhta sis panid tõrva `ankruid põlema Kos; nüid on õlut käind, võib `ankrusse `panna Ann; ku eenamaale `minda sis `võeti vahest `ankruga vett ühes ja `piima Trm; `ankur o `umne lepä puuss, pangene ehk mõni o kahepangene; mõni veeke `ankur `testi suarepuuss: si̬i̬ pidi `meister õlema kes tegi `ankru Kod; `ankur om see mis kolmkümmet `toopi, mis vähepe, olli lassi Hls; `ankur, kesspagast jämmep, otsa `ahtebe Krk; `ankur om viis `pańgi, pu̬u̬l `vaati - - neid `ankrusi om `mitman `suurusen Ran; `ankru `sisse `panti piim - - otsan `olli tiĺluke mulk, sääl `olli pulk i̬i̬n, säält `lasti siss piim `vällä Nõo; ku kursetliseʔ tullivaʔ, siss oĺl iks kometska [millega viina pakuti], `hankrost laśk kometskahe Plv

ankur2 `ankur g `ankru uus R, eP(`ank|or, g -ro) M Ran, `ankuri Kuu VNg Lüg Vai; n, g `ankru Har Rõu, `ankro, `ankri Räp; ankur g `ankru Krl Har/n -ŕ/; sisseü `ankrude Ote, gpl `ankrute Võn laeva, paadi, kalapüünise vms kinnitusvahend kui laev on `kinni, siis `varbita ta `ankruga `välja, `ankur viia `eemale ja siis kisuta Jõe; `laeva `ankurisse panema; laev on `ankuris ~ `ankuri pääl; `Ankur imeb `pohjast `lahti Kuu; `panga `ankuri juo; peli `ankuri üles VNg; laiv `sõisab `ankuris; `ankur `juokseb järele, siis kui on vedeläst sääl mere `põhjas; `ankuril, sel on ka `aarad `küljes `jusku `ärjä `sarved Lüg; `kange `sääga rikkus `ankuri `ketjud `katki Vai; `ankur ep pia mette - - lae riivib Khk; olime `terve öö `ankru‿pel Köpu `ääres Mus; vörgu jäal on ikka `ankur `otsas Pha; Kaśt mõrd on `ankrutega sihes, `ankrud `küĺges, mõrra `ankrud; Ankur on raua jurakas, sepad tegid, ankrul on sirge säär ja kaks kõvert küünt; Paadi vanema võrk lasti ankru alla kõige esimeseks sisse Pöi; `ankur on `pöhjas ja tuul on `kange, siis `ankut jookseb järele nagu tuhli kook Emm; üks kõva maru - - võtab laeva `ankrud üles Rid; legoo· `ankur (lase ankur sisse) Hää; `spillivad (hiivavad) `ankurt Ris; mõrrad `oitasse kolme `ankruga `seitsme kahessa jala sügava vee pääl Trm; `ankru võru, säär, sarved, käpad Kod; lootsikumi̬i̬ss `tõmbap `ankru üless ja sõedap manu suurele `vennele Trv; üte `ankru pääld sai kuus loomust [mutipüügil] Ran; kesk `järve tuleb lootsik `ankrude panda Ote; viie käpäga `ankri nigu `pü̬ü̬rüss; viis `puuta oĺl `ankri Räp || piltl Paneme ennast siie ankru (jääme siia kohale) Kaa; Oled kaua ühe koha pääl, nägu sulane jäi peremehe `juure paigal, [öeld] ta on `senna `ankrus jäänu Hää

apar1 apar g `apra L

1. habras, rabe apar puu seest, ei saa ree sugarast tiha Kir; lenad o `aprad, kiu o apar, `lähtvad takule; `rooste `karva uśs, õige apar. kui lööd sis lähäb kohe purus; küll sa oled aga `apra suuga, küll sul oo aga apar suu (ei pea juttu kinni) Kse; piim üsna apar - - põle paks `ühti, oo `raisku läin Var; lemmergapaiu oo pehme apar puu Mih Vrd abar3, aper
2. hrv ”rumal, puudulik” see oo selle `apra inimese tegu Kse

apar2 abar1, abar2

aper aper Var Pär Hää = habras leib o na aper `paerste, just kui ruba Var; aeukse vill - - ere ja lühike - - nii aper, ei saa kedrata Hää Vrd apar1

ar ära

harr tu̬u̬ pu̬u̬ĺ oĺ sääne hurr ja harr, a siin saat˽õ̭ks vähäkäsege `arvo (segasest jutust ja küsimisest) Se

aster `aster Trv, g `astri Iis, `astre Emm Hää Kos Krl/-ś-/, `astra Tõs JMd Koe Hls; aster Plt, g `astri Plt, `astrõ Krl; n, g `astra, p astard Har; pl `astrid Lüg, `astrad Mar Mih Trm; `asser g `asre Trv; g `ahtra Kod uus aster ma toi `valge `astre `taimed Emm; puar astert meil on JMd; suured `valged ku `ahtra õied Kod; meil aian mõni `aser Trv; `astre ommaʔ ilusõ lilliʔ Krl

ater ader

hatr adru

atr ader

aur1 aur g auri järvekaur (Gavia arctica arctica); aul (Clangula hyemalis) aurid oo metspardi `suurdutsed, `lestas jalad, sügavas vees oeuvad. `aurisi oo `parves koos, neid süiasse - - aurid köia ei soa, jalad oo `perses; auridel oo mustad tiivad; aurid oo üleval sügava mere sees Tõs

aur2 aur g aur|u (-o) uus S(our g our|u Jäm Ans Rei, -o Emm), eP(g aoru Kos, aaru Trm Kod) uus eL(g aoru Ran Puh Kam), `auru uus R; auŕ g auri M(aur uus Trv) Se

1. veeaur a. aur, toss; leitse, leitsak; aurusegune õhk Nönda `auru ja `tossu täis ku püt́t Pöi; `mõisade sees tehässe `sõnna pliida `peale nihuke suur plekist [pliidikumm], kus aur ja suits `sõnna `alla lähäb Mar; Kõrva kibi tihatse sojas, lastatse tilk `piima piale, see aur teeb kõrva `terves Han; kiedan lehmale saunas, muidu ajab `ullu kartuli`aisu, `lämmi `sisse, `auru ja sodi JJn; kui pada `soemass lähäb, akab `auru `väĺjä ajama Kod; rehes mäŕg vili aas `auru; [kaljaleivad] `pańti `aśtnasse, keend vesi `piale. `valge lina `pańdi üle, et aur `väĺla ei tuld Lai; obesele `käśti eeńä pibre `auru lasta KJn; masin ajab `auri `väĺlä Trv; läät mineme ku auŕ taga; auridets pannass auri `sissi Krk; nigu rehi üless `panti, siss küteti, aur tulli `alla pande; keväde `laśti [laudaaken] `valla, et tu aur tuleb `väĺlä Ran; arvati hallitusõ `haiguss ku õhu `ruuḿ [tarus] oĺl `väikene, `auru oĺl täüs, auru tõmmaśs `härmä ja oĺl [mesilaspere] valmiss Har b. (maast, veekogudest tõusev) udu, uhk suo pääl `tõmmab vilu aur `alle Lüg; mere toho – külm ja kuiv aur, tuleb `järsku Rid; suitsu`karva ilm, `aurus ilm. ei saea aga paks aur. merel paks aur Var; ilm on lämm – nihuke soetsune ja `auru täis, mis `raske on ingata; aĺlikast keeb vett ja `auru ülesse Juu; vihma järel aur tõuseb üless VJg; aur langeb `kassess eenämua `piäle; jõe aur tõeseb kui `õhta tuleb Kod; soo einamatel on `auru, `õhta eel Lai; mõts aa `auri `vällä, vihma `järgi Krk; egi aja `auru üless, ilm `muutuss tõsõss Har; õdagu nakass `tossama, niidüʔ `onva `auru `vällä Vas || Ajavad `aknad `õhta `auru siis läheb ilm veel külmemaks kui ta on Pöi; Ake oo aurust `ähmne Han c. hingeõhk kui on palav ja lähät tulist edesi, siis akkab `eŋŋest aur `vällä `käimä Lüg Vrd haul, õur, äur, öur
2. gaasiline olek a. tehniline aur (näit masinate jõuallikana) `veski ka `panna `käimä, käin tämä vie vai `tuulega vai `auruga Lüg; Kui laevaga merele minta, siis akeda enne vεhemald tund aega ouru üles aema Emm; auru `veśki, kus aur `jõutab - - sial põle vett ega tuult Nis; kõik oli inimeste jõul `tehtud, nüid tieb aur VMr; kahetoĺlised lavvad on laevadel, aaruga tehässe - - kõik aarutasse ni̬i̬d plangid ärä Kod; massin tule mugu kõllin taga õnneʔ. no jah, tal ää aur pääl San; massiniśt lät́s `katlalõ `auru sisse `pandma Krl; vanast viinavabrikun `keet́i kõ̭iḱ ubina auruga `pihmess, mi̬i̬st `viina tet́ti; `küt́keʔ aur üless, maśsiniist näüss ja tullõv Har; auriga `lauda lõigatass Se || lennuk läit́s suur auri jut́t taga Krk Vrd öür b. ving kütä nii paĺlo `lõunu kerissele, et si̬i̬ auŕ ärä kaoss, ta muedu aa pähä kah Trv; ku tulep `auri ja kooletep ärä Krk c. (seede)gaas [puhituses] loomal `panti õleside lõvvade vahel, et suu `ästi laiali, säält ju̬u̬śk aur `väĺlä. sorgati väitsege tühjä makku, säält ju̬u̬śk ka aur `väĺlä Krk
3. uus aurukatel; auru jõul liikuv v töötav masin (rehepeksumasin, vedur) sii oo `raktoritega ja obustega `peksmist väga vähe, ikke `mootoritega ja aurudega Aud; Peśsümasinal om aur ja preśs. Aur vedä `preśsi `ümbreʔ, preśs pess `viĺlä; Vanast is üĺdäki vetur, `üĺti alasi aur. Aur `aiõ `tossu `vällä Har; kas tii peśsät auruga `riih́hi?; mii `küĺlä tuĺl aur. tiiä äi, kost mii timahavva auru saa Se Vrd auru|katel, auru|masin
4. piltl a. hoog, kiirus noh miehed `pange `paaru `juure, siis `jouame `ennemalt, `antke `auru `juure Jõe; panivad obosele `täie `auru `pääle Lüg; Eina tööga oo niid - - seike aur pεεl et ää mette räägi Kaa; Siis ta läheb nii et tuli taga - - igavese kiiruga, suure auruga Hää; akkasivad `viĺtsima, ma akkasin `neile `it́si tegema, panin `neile auru `piale JõeK b. (joobnud inimesest) Sass on tänä `jällä kõvast `aurus Lüg; Mehel juba paras aur pεεs Kaa; Vana `oĺli auru all, lõi südametäiega peegle kat́ti Tor; kui tal `kerge aur juba pääs on, sis ta‿i `märka änam kedagi Saa; teine juba `aurus JJn; ja sõss olli tugeve auru all kõvast `sõiten Krk
5. muid tähendusi aur tuleb `vällä `püssi`rauva `õtsast, lüöb `suitsu `lahti Lüg; võtvad naa, et mulla aur (tolm) köib üle pea PJg; ärä mine suhu, su̬u̬kalla aur (lõhn) akkap pähä Kam

avar avar g -a R(n -a VNg Vai) Sa Emm Hää Koe I KLõ Trv Hls Puh Nõo, -e Krk; avvaŕ g avara San VId

1. a. ruumikas, lai, suur avar `huone; avar riist, küll sie ottab `vasta Kuu; kuub on üvä avara ja `lahtinaine; nie one üväd avarad `kengäd, ei nie murista `kustki VNg; suur säŕk mis nönda avar on Jäm; avarad ru̬u̬mid; `suapad oo avarad Kod; kuub om avar Trv; tal piap avarep tegeme kasu pääle (lapse rõivast); sääl om ää avare ruumi, kiḱk iluse küüni Krk; aga tu̬u̬ sukk ei ole nii avar `jalga `aada kui si̬i̬ Nõo; saabass om väeg avvaŕ San; meil ei olõʔ avaraʔ ruumiʔ Plv || lahe nüüd om mul avvaŕ elläʔ, putuiʔ kellegiʔ ette Se Vrd abar2 b. kuhjaga, tublisti täis mõõt avar vakk; ta pani avarad toobid Khk
2. vaba, lahtine (vesi) `muoturiga avara vies jää äärt `müöda `käime [hülgepüügil] Jõe Vrd avalik

bauar bauaŕ; pl bauariʔ, p-, bou- vaarikas bauari marjaʔ Lei

borr borr g bora Lei Lut lõikusesi `kuagi rau oma bora päl Lei; paĺlo kabõhõisi üteh borah Lut

bovar' bovar kokkLei

eeder eeter

eeter `eeter KJn; `iet|er g -re Kos; eedeŕ g -i Rõu Se(-õr); eeder, kaasaü `eetriga Plv; `eeteri- Rõu

1. liikva mõned võtavad `ietert viina iest Kos; sidroni `eeter, ostan pudeliga KJn; eedeŕ tüḱiss är˽`hińgümä; mul ku ma eederit võta, sõ̭ss tulõ suust vett; tu̬u̬ oĺl suurõ veini pudõli `saarnanõ tu̬u̬ eederiputõĺ, ja sääl oĺl kaubõlda eedeŕ; eederiklaaś (jalaga napsiklaas) Rõu; kirot́ `eetriga `määŕmise roht Plv; haŕami̬i̬śs – oĺl karbih eederit Se Vrd jeegõr
2. sahariinSe

eier jeier

eir hiir1

elbur `elbur Krj, g -i Mus Rid roolipuu, helmar `elbur `vöötse `püuse ning tüiritse `sönna kus taarist oo; roori `elbur, millest `roori `peetasse Mus; `elbur on puu mes tüüri sees keib, tüüri `elbur. vähikesel lodjal ei ole `elburi Rid
elder `eld|er g -ri lumekristall sured `eldrid `pilkuvad lume pεεl Khk
elter `elter härghöövel `elter, `öövel mis kahe mihega vöib `pitka `laude `sirgeks öövelda(da). neli-viis `jalga pitk Khk Vrd eltermann
errr
herrhärra
etkarhektar
ettarhektar
feder feder g -i vedruäke Lei
girr girr g girra
1. kaaluviht üte otsa päle pandass barankaʔ a tõśõ otsa päle girr [kaalumisel] Lut
2. kellukeLut
idur idur g -a Hää Nis Hel
1. kidur Idur on `aige või vigane, inimene või `lu̬u̬mgi on `seuke - - iduraks jäänu Hää; laps on idur, idura kasuga Nis Vrd idurik
2. nutja (laps) Hel
igar igar Kul, g -a Tõs Tor
1. kidur igar - - `siukse viletsa kasvuga Kul Vrd iger1, igerik
2. tüütu, aeganõudev küll oo tä igar ~ igav kasvatada Tõs; need (marjad) oo väga igarad korjata Tor
iger1 iger Var PJg, g -a Aud kidur puud siin `siuksed igera kasvuga Aud Vrd igar
iger2igra
ihnur `ihnur g -i Hlj VNg Lüg Vai Koe ViK Lai Plt ihne (inimene) mene nüüd `niisukese `ihnuri kääst midagi `saama Hlj; aga `suuremb jagu õli `niskesi `ihnurid pere`naisi talus, sie pani apu`piimä `kaasa [karjasele] Lüg; `ihnur mies VMr; `ihnuri `juure ei tahetud `tienima `minna Sim Vrd ihnats, ihnus1, ihnusk
iir1 eiŕ, iir g iire
1. ahjupink, lamaahi taa‿m iire päl Lei
2. lõõr sau lätt `kuursteade läbi iiride Lei
iir2 iir g iire tulekahjupasun iired `üidväd. tulekaho iired `üidväd `kangeste Mar
hiir1 iir g iire Sa Hi(h- Phl) L K I hv M, T(g San), iiri spor S L Ha , Pil Trv; iiŕ g iire M V(h-); eiŕ, eir g eire, pl iiriʔ Lei; `iir(e) g -e R(h- Kuu) (hiirt märkivana kohati uuem sõna – S, spor L Ha, T V)
1. hiir; hiiretaoline olend [kass] koe `juokseb `sinne, kus `enne on iird saand Jõe; ei tea kas oli rotta vai oli iir Vai; suured iirid (rotid) on sügise nabrade all Pha; `palju `iiresid, `iirdel tuleb `mürki `anda Käi; nee punase seĺlägä, öödid seĺläs, nee oo iirid, põllal eläväd Vig; enne olid rotid kõik. nüid `ütlevad iiris vähämid Kir; teine oo aĺl, teine pruun iir. [kass] `pruuni iirt ei söö Kse; kaśs mäńgib suure einarit́sikidega `jusku iirtega Saa; äkilene `aigus - - [lehmale anti] iiri sitta ja lehma `piima ja seina vahelt teri, mis oli ravamisega jäänd ja püśsi`rohtu JJn; iire listitud vili VMr; kui paĺju `iiri on, siis tuleb näĺja `aasta Iis; iirte aagud; kat́t käib `aita iirile; küitselg iir kis kot́ta lõhub Kod; olete aeda viĺläst nõnda `puhtass viind, et ei ole änäm iirel ka `süiä Vil; iire elävä urun Trv; ku iire rõugu `pääle teeve pesä, siss tule õhuke tali, ku iire `paeve sügävess, tali tule külm Krk; Verevin om kõik rotid, suured ja `väikset, nüid vaśt noorõmbat kudsuva kah iires Ran; hüä lõḱs, nigu hiiŕ liigahut, nii um plõḱs Rõu; `paprõraha oĺl hiiril nigu tsagõhhõʔ tettüʔ Vas; [mesipuul] ku oĺl suuŕ mulk, tsusate `sisse kuusõ ossakõnõ, hiiŕ `peĺgäss kuust Räp; suuŕ hiiŕ lehmä säläst aja `karvu ja `lambal `villu Se; `lindaja hiiŕ (nahkhiir); lammõsko‿iʔ hiireh (hiirvaikselt) Lut || `hiiri `püüd́mä (ringmäng, kus ringi sees asuvat mängijat – hiirt – püüab kätte saada väljaspool ringi asuv mängija – kass) Se
2. fig (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Suges pää ja lettis `iuksed õli kõhe ku `iiresaba taga [vanal naisel] Lüg; Elu ia nigu `iirel `viĺja `salves IisR; `justko `iire `korvad on `erne palod se `aasta Vai; pisiksed tilloksed nago iirikõrvad lammastel Mar; nõnna pienikesed porgandid ku iiresabad Kod; veri lööb kõvasti nigu iir jooseks kusagil (valutab veidi ja süda on paha) Plt; [mära] sai ilusid `varssasi, nigu iirid olid, `siuksed aĺlid, mustad jut́id seĺlas Pil; [porgandid] peenikse nagu iire ännäkse Krk; küll täl om ilusa peenikese `amba nigu iire `amba; rõevass om säĺlän ja sü̬ü̬k om kõtun, elä nigu vana iir jälle Nõo; ma tuĺli siiä˽ku hiiŕ lausa pääle, mis ma siist saanu olõ, puha tü̬ü̬ ja vaiv; [mõni inimene] taa‿m võhl nigu hiiŕ Vas | (puhkevaist lehepungadest) `pissed lehed nagu iire kõrvad Tõs; kasel `veiksed lehed nagu iirekõrvad Kod; kase lehe om iire kõrva suurutse Krk; puu lehe ommaʔ jo iire kõrva suuru Krl; mõtsah jo lehekäne hiirekõrva suuruʔ Se b. (mõistatused) üks iir ja kaks saba, `pastel king ja `paelad taga = pastel Jõe; `iire tie käib `ümber tua = kattusse `räistad `tilguvad Lüg; Kera ees, ora taga, iire`kelder `keskel = kaśs Mus; Iir lääb `auku, saba jääb `väĺla = võti lukuaugus; Üks iir, kaks saba, vana pastel, paelad taga = pastel; Üks iir, kaks `ända = pastel Han; iir lääp `urgu, kaits kuĺlust om kaalan = mehe suguelund Krk; Kerä iin ors takan iire keller keskel Urv c. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Ega hiir `vilja`kuhja ala ära ei sure; Ega `hiirigi sure `vilja`salve; Tänä sai `mustika suppi, neh sai `hiire `korvast ärä (esimest korda maitsta); `Kirbust tehä karu ja `iirest ärg (kuulujutt paisub rahvasuus) Kuu; Iir on mend sitta`kuormaga läbi, jättäs `mulgu `lahti (hammaste väljalangemisel on suhu tekkinud tühik) Lüg; jumal on iirid luon, aga ega ta põle kiiret luon Ris; aista õige iire oru siis suad targema aru VJg; hiirel om hingeminenk, a kaśsil om määnk (mäng) Se; hiireʔ `piidsväʔ `hiussin, täiʔ `haukvaʔ habõnin (vaesest inimesest) Lut | Midä `iirtel viga, ku `kassi põle kodo Lüg; Mis iirdel viga pidu pidada, kui `kassi põle kodu Han; Mis hiiril viga elläʔ, ku `kaśsi kotun ei olõʔ Urv | Magaja kaśsi suhu iir ei joose Hää; ega iir magaja suhu ei joose Ann; õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; ega magaja kassi `perse `iiri ei joose Hls; ega magajale kassile ei joose iir suhu Puh; laisalõ kaśsilõ joosõ õi hiiŕ `suuhtõ Se | (mahajäetud elukohast, tuisanud teest jne) Ei siit pääse läbi iir ega aragas Kuu; Majad `tühjad kõik, ei `iire ega araka `jälge `kuskil IisR; pole sii iir ega arakas kεind Khk; sealt saa `keegi `sesse, iir egä arakas Mar; [tee] nõnda `ummi, et iire `jäĺge es ole ehen; si̬i̬ maja om iirte üpäte ja `kasse karate Krk | minul ei õle küll `üste iirt egä arakad (mingit varandust) Kod; edimen saa iki iirtel arakil (ebaõnnestunud tööst); põld om `põuden, ei ole iirtel egä arakidel midägi `saia Krk; Ei hiirt ei harakat, kõ̭ik vakka Räp
3. hiirt meenutav moodustis (hrl näol) Laps kui `sündis, siis üks puol õli `iirenägo, `iiresilm (väike punnsilm) Lüg; Mehel oli iir mis iir näu pial - - Ema kui oli `raske`jalgane, nägi iirt ja `ehmatas ja vot `süńnitaski `iirega `lapse IisR; Iiremärk (karvane laik nahal) Hää
4. hrl pl kõva tükk lihas või rasvas rasva iirid, neid on looma `rasvade sihes, allid natused - - nee `loodud `rasvade `sisse Khk; soolikide seen omma˽ka iireʔ; `hõelass rasvass `pańti rasva hiireʔ. rasva hiireʔ omma˽säärtse˽sinidse˽juṕiʔ Urv
5. (tikand) [särgivärvlil] `üüti iire tieradad, siis nisukesed veikesed niidiga üleääre `lüödud sakid Kad
hiir2 iir g iiru SaLä Krj Hag hv T; (h)iir, -ŕ g (h)iiru, -o V(g hiiŕo Plv); iir g iire, -u, eir g eiru Lei; n, g iiru Muh Hi(h- Phl) Hää Saa Trm Kod(-o) Pil KJn Trv Hel Ran Krl, hiiŕo Vas Se; pl iirud Han; g iiru- Jaa
1. (värvus) a. a, s hiir-, valkjashall, hallisegune (hrl hobune); hiirekarva hobune iirud obused, punased ning `valged karvad segamini; iir obu - - roti`karva obu, pisut sinikas Khk; See vana iir ammu `otsas Pöi; ühna iiru lõng. iiru karvaga Muh; hiiru. hallikas `valge hobune Phl; iiru [talleke] tuĺli sest et `valge lammas oĺli ja must oinas Saa; iiro obene one valvakas, `tuhkru `karva Kod; iiru `karva ahk si̬i̬ olli tõmmu Hel; iiru `juusse Kam; ku ma uma hiiro saani ette lüü, sõ̭ss lätt nii et lumi `tsiugõlõss Kan; iir opõń om, kel olliʔ täpiʔ pääl Urv; mõ̭ni lammass om jo vanass lännü, `tõmbass villa hiiruss; siihn ei olõ `hiirõ hobõsõid; taa hopõn om sääräne `musta`tümpä hiir Har; hiiroʔ habõnaʔ Se; hiir hopõn edimält sääne must, pääle lätt är hiirust, lätt vanast, ä˽lätt `valgõst Lut b. (metsast, viljast) mets akab kevade iiruks `lööma Khk; [valmimata] vili ühna iiru alles Muh; Mets juba iiru (hiirekõrvul) Rei c. komp puhtam Pärand pesu järel ikka püsut iirum; Pese oma lüpsik vehe iirumaks Emm
2. (kartulisort) iirud (väikesed punased) `tuhlid Emm; pikk iiru ~ till iiru ~ pikk sinine; pisist iirud (väikesed lillad kartulid); suured iirud (suured lillad kartulid) Rei; meitel hiirud äi `kasva. `peklekud hiirud äi `kasva ka Phl
hiir3hiired
ikrigra
ilgur `ilgur g -i pahur inimene Mene sa `mõista `selle `ilgurille `miele järel `olla IisR Vrd ilgus
imar imar g -a Hää Saa M(g -e; n -e Krk); immar g imare Hel
1. imal mia seanst imarad marjasuppi küll ei taha; kui koogi jahu kopitama läks, siss tuĺli koogil imar maik; `lustese jahu maik oĺli imar magus Saa; imare maiguge (vähe hapnenud leivast); purgańt om imar; küĺm om ärä rabanu [kartulid], imar maik man; kaaĺ om imare; `uhmrõst võets tangu `vällä - - lastass `imbude, `kurta tõise päeväni, siss lääve na imaress Krk; lagritserohi om kah immar Hel Vrd imarik
2. fig ken [poiss] `seante imar (ihar) olli tüdrukide `pääle Hls; `seantse imare `näoge, naarul `näoge; si̬i̬ poiśs om õige imar, maguss Krk
imur imur g -a himustav, himuline sa pead oma imu talitsema, et sa põle nii imur εnam mitte; nüid o imurad lapsed, nüid põle `endised mette; ma põle imur inimene elu `aegas oln Muh
inar inar Khk Mus Vll Muh Emm Hää KuuK spor , Kad Lai Plt Pil, -|as Mar Khn/jõ-/ PJg Hää Hag Pee Koe SJn, g -a; pl hinara Rõu; ppl inaraid Jõe
1. a hõre, õhuke; kulunud kui verk vanaks lähäb - - siis on tal inaraid `silmi mis on `pienikesed Jõe; kampsuni küinasnukid ka inarad Khk; püksi perse o nii inaraks kulund, ät vaada läbi Mus; Sie (riie) on ju päris inar KuuK; Tal põle mitte inarast ilpu ümmer kaela Koe Vrd inarane, inarik
2. s õhuke või kulunud riie; räbal; pisike tükk, riba nee päti tallad ep kinnita `kuigid kaua, nee oo muidu ühed inarad; üks naha inar (vilets nahk; nahaäär) Muh; Püksipölved on nii öhuseks kulund nat inar Emm; suurd inarad ja narakad reppovad sabas Mar; vana võrgu jõnaras Khn; Poe `jälle oma inaratesse Hää; vanad inarad on viel järele `pükstest Hag; `riide inarad on muas, rätsep oli JMd; `ühte inarastki ei and Pee; Selle inaraga paras sõrme siduda, mis kleidi riie see on Pil; ta on nõnna ära kulund kui üks inaras; ei tal põle `ilpu inart `seĺga panna SJn; Hinara umma sügüsel elaja tapmise aigu lihalõikuhn peenükese soonõhinarakõsõ Rõu || nao suur inaras (kaltsakas) laseb sii Mar
inkur `inkur Trm Kod/`e-/, g -i VNg(n -i) Lüg Sim Plt
1. hinkuv hobuneVNg Sim Trm Kod Plt `inkur obune Sim; `viskas kust ja ving eo eo, `enkur märä Kod; `inkur mära ei lase ligi Plt
2. (inimesest) a. vingur, viriseja sie one sobimatta ja `inkuri inimene VNg; Ega sene `miele `järgi `kiegi saand, sie õli va `inkur Lüg b. tõrkuja kui ikka `poistele üväst musi `annad siis võid kui `kauva `käiä, aga kui `inkur õled siis Lüg
irr1 iŕr g iŕri Kod, irri Hls Krk; p `irri Muh Trv
1. iriseja, nuriseja niiskesed iŕrid Kod; om üit́s iŕr - - kes iki ilmast `ilma irisep Hls; Irri ~ irrikat naist ei salli üitski mi̬i̬s Krk Vrd iri1
2. irri ajama ~ lööma 1. irisema, nurisema; nutma, jonnimaMuh M laps akkab aga `peale `irri `lööma (nutma) `jälle Muh; ku lait́s `irri ai emä man Krk Vrd iri1 2. sumisema, pinisema suur mesilane tuln ja akan `peale `irri `lööma vana `jalge `otsis Muh
irr2 irr Juu Lai Kam int (välj mitmesuguste loomade häälitsust) `viimaks uńt akkas `ammaid `näitama, tegi ikke irr ja irr Juu; [sääsed] teevad ikke irr irr irr Lai; `põrstele üteldäss iripiĺl: teevä iks irr-irr-irr Kam
isur n, g isori Vai; pl isurid VNg Jõh ingerlane; isur isurid – `tõisep̀uol `Narva, taga `Narva Jõh; üel isoril olivad `ostetu `uvved `saapad Vai Vrd isurlane
isver int (välj imestust või ehmatust) Oh sa `isver küll, nüid jäid `kondid `kangest; Oh sa `isver, laps kukkus jõkke Lüg Vrd isserus, isverus
iter (täitesõna lastelaulus) kell viiś iter liis Kod
itkur `itkur Vai, g -i Lüg; ikku| g -ri Krk; pl ikru Rõn nuttur, piripill üks `itkur laps, alalde `itku Vai; [mahakuulutamise ajal ei tohi pruut kirikusse minna] Siss saavat ikru latse Rõn
jaar1 jaar Var Kos Jür Amb Koe; pl jaarad Plt; jaara Nis HJn; jaaras Jür van jäär jaar oo `lamba isa Var; kui jaar on leigatud, ära `jälle ruunatud, siis temale võib ka `üölda `jälle, et kabu Amb
jaar2jaaruss

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur