[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ülesmäge ‹adv›
ant. allamäge
1. mäkke, mäest üles, kõrgemale. Liiguti, mindi ülesmäge. Ülesmäge minek võttis hingeldama. Sõita tuli ülesmäge. Hobune vedas suure vaevaga koormat ülesmäge. Rada lookles kord alla-, kord ülesmäge. Teed mööda on siit kolm kilomeetrit ülesmäge.
2. piltl paremuse suunas, tõusujoones. Nende elu, elujärg läks pidevalt ülesmäge. Tootmine, tööstus sammub ülesmäge. Äri läheb ülesmäge. Meie asjad hakkasid ülesmäge minema. Trügis oma elus kiiresti ülesmäge. Orkestri tase on aastatega läinud ülesmäge.