[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

väline ‹-se 4› ‹adj›

1. ant. sisemine (2., 3., 4. täh.). a. millestki, millegi piiridest väljaspool, millegi pinnal v. vabas õhus esinev, ilmnev, toimuv jne., välis-. Päikesesüsteemi väline planeet. Euroopa Liidu väline riik. Väline õhk, valgus, keskkond. Vang võis välist elu, maailma ainult meenutada. Mürk mõjub ainult välisel kokkupuutel. Fassaad vajab veel välist viimistlust. Detaili väline lihvimine. Välised tööd tehti kuivaga, tubased – vihmaga. *Agnese esimesed välised käigud on ametiasutustesse ja õpetaja juurde .. M. Mõtslane. || väljastpoolt tulev. Väline sekkumine, surve, mõju, nõudmine, põhjus. Välise impulsi mõjul ei maksa otsust langetada. *Ta peaks kindluse üle andma, sest ilma välise abita ei pane see kaht nädalatki vastu. A. Sang (tlk). b. väljapoole paistva olekuga seotud, selle kaudu avalduv v. sellest johtuv. Õdede väline sarnasus, erinevus. Millised olid kallaletungija välised tundemärgid? Miimika on tunnete üks väliseid avaldusi. Kroon on kuningavõimu väline sümbol. Välised kombed ja pruugid olid siin teistsugused. Väline mulje võib petta. Vaatamata välisele lihtsusele on see väga andekas muusika. Püüab säilitada välist väärikust. *Kaotatud on õieti pea kõik endisest välisest minast, mõtles ta .. K. A. Hindrey. || näilik, pinnapealne, ilma sügavuseta. Väline vagadus. Lihv jäi ainult väliseks. Välise ilu, sära all peitus sisemine tühjus. *.. nii läheb see ka usupuhastajatega, mida rohkem neid on, seda välisemaks muutub nende usk. G. Helbemäe.
▷ Liitsõnad: abielu|väline, eelarve|väline, emaka|väline, keele|väline, klassi|väline, kohtu|väline, kooli|väline, koosseisu|väline, loogika|väline, maa|väline, meelte|väline, mõistuse|väline, perekonna|väline, plaani|väline, programmi|väline, raku|väline, stuudio|väline, süsteemi|väline, teadus(e)|väline, tootmis|väline, tunni|väline, valitsus|väline, õppetööväline.
2. välimine. Väline kõvaketas. *Sisemist kummist palli on tarvis, väline nahkpall ei pea õhku. E. Kuus.