[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vihkama ‹vihata 48›

1. kellegi suhtes vaenulikult meelestatud olema, kellegi vastu sügavat viha tundma. Ann vihkab Matit. Ta vihkab mehi, naisi, lapsi, iseennast. Nad elasid koos teineteist vihates. Miks sa oma meest niiviisi vihkad ja põlgad? Võimumehi kardeti ja vihati. Ta polnud kunagi koeri armastanud, aga ka mitte vihanud. Vihkan teda hingepõhjast, kogu südamest, ihu ja hingega. Kubjast vihati kui, nagu ussi aia all 'vihati kirglikult'. Kõigist vihatud inimene. Vihatud vaenlane. Vihkav pilk.
2. millegi suhtes tugevat vastumeelsust tundma, midagi kirglikult mitte sallima, jälestama. Ma vihkan selliseid olukordi. Ta vihkab talve, autosid, ostukeskusi. Vihkab ebaõiglust, valet, pugemist, tõusiklust. Varem mulle füüsika lihtsalt ei meeldinud, nüüd aga lausa vihkan seda.