Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 2 sobivat artiklit.
vanker ‹-kri, -krit 2› ‹s›
1. hrl. veolooma(de) veetav kahe v. nelja rattaga veok. Puutelgedega vanker. Vankri rattad, kere, põhi, korv. Härga, hobust vankri ette rakendama, panema. Hobune on vankri ees. Hobune veab vankrit. Vankriga, vankril sõitma. Vanker sõitis piimanõude kolisedes. Vanker veereb, vurab, logistab kodu poole. Vanker rappub, jõnksutab roobastes. Vana vanker logiseb, kääksub, kägiseb. Määritud vanker sõidab tasa. Vanker peatub, jääb seisma. Veab vankriga puid, heina. Vankril on suur koorem peal. Tühi vanker. Noor loom pole kunagi vankrit vedanud. Hobune õppis vankri ees käima. Vanker läks ümber, kraavi. Hüppa, roni vankrisse, vankrile! Istus viimase voorimehe vankrisse. Tule vankrilt maha! Suur Vanker, Väike Vanker (tähtkujude nimed). | piltl. Olümpiavõitja rakendati reklaamiürituse vankri ette. Soetas perekonna, aga ei taha nüüd seda vankrit vedada. || lapsevanker. Kaksikute lai vanker. Ema lükkab vankrit.
▷ Liitsõnad: hobu(se)|vanker, härja|vanker, kahehobuse|vanker, ühehobusevanker; heina(veo)|vanker, koorma|vanker, kuulipilduja|vanker, küüdi|vanker, moona|vanker, piima|vanker, posti(veo)|vanker, post|vanker, reisi|vanker, sibi|vanker, surnu|vanker, sõidu|vanker, sõja|vanker, sõnniku(veo)|vanker, töö|vanker, veo|vanker, voorivanker; nukuvanker; järel|vanker, korv|vanker, kumm|vanker, käsi|vanker, külg|vanker, laam|vanker, laamits|vanker, pikk|vanker, plaan|vanker, raam|vanker, redel|vanker, vedruvanker; auru|vanker, jõuvanker; abielu|vanker, ajaloo|vanker, elu|vanker, riigi|vanker, võidu|vanker, võimuvanker.
2. tehn juhikutel veerev masina, mehhanismi vm. seadme osa. Ketrusmasina vanker. Rippkonveieri vanker.
3. sport (males:); malend, mis käib mööda ridu ja liine
viies ratas vankri all vt ratas
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |