[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 7 artiklit

vandumavannun 42

1. vandega kinnitama; midagi kindlalt lubama, tõotama, kinnitama. Tõstis kolm sõrme ja vandus, et räägib tõtt. Pani käe Piiblile ja lausus: „Ma vannun.” Vannub kohtukulli ees. Vannu, et sa mind armastad! Vannuti võidelda viimse veretilgani. Vandus, et õpib arstiks. Nad vandusid, et kohtuvad igal aastal samal ajal. Ma ei valeta enam, vandus ta endale. Vannub pühalikult, et pole süüdi. Ma maksan ära, võin vanduda. Ma ei või vanduda, et see kiri ka kohale jõudis. Leiva suhtes ei või vanduda, aga saia on meil küll. Üksteisele, kuningale truudust vanduma. On kodusaarele truudust vandunud. Vannuti üksteisele igavest sõprust. Vandus koledat kättemaksu, needust ja kadu. Vandus valet. Vandus oma südames hirmsa vande. Tõotan ja vannun, et ei varja midagi. Vannub jumalakeeli, et .. Võin vanduda nagu Jumala palge ees. Vannun ükskõik mille nimel, jumala nimel, kõigi pühakute nimel, pühakirja nimel, oma hingeõnnistuse nimel, et .. Vandus püha risti, oma rüütliau juures 'nimel'. *Niisugusest tüdrukust – selle peale võib kas või vanduda – saab tubli perenaine .. E. Vilde.
2. vandesõnu (1. täh.) kasutades kedagi v. midagi kiruma, siunama, põhjama; kirumis-, vandesõnu lausuma. Vandus oma kaaslasi, raudteelasi, linnaametnikke, peremeest. Vannub uut korda, oma elu, porist teed, joomist, kõlvatust. Kaotajate leeris kiruti ja vannuti. Komistas ja vandus ropult, kurjasti, vängete sõnadega, südamest, mis hirmus. Vannub omaette, enesele habemesse. Vannub nagu tänavapoiss, nagu voorimees. Kus kukkus, pistis vanduma! Ajas end vandudes maast lahti. „Kuradi kurat!” vandus vanamees. Vannub kuradit, kuradeid (vandumissõna kurat lausumise kohta). Ta ei vannu kunagi. Oskas veerand tundi nii vanduda, et ei korranud ühtki sõna.

alla vanduma
alistuma, alla andma, alla jääma. Ei vandunud haigusele alla. Vandus eluraskustele, saatusele, kiusatusele alla. Maailmameistrile tuli tal alla vanduda. Naabrid ei taha teineteisele milleski alla vanduda. Ta ei vannu õppimises kellelegi alla. Vandus tööoskustega veel vanematele olijatele alla. *Eestlaste vastu tahad minna, noh – nemad on kanget tõugu, ei vannu ühelegi alla. E. Kippel.

maad ja taevast kokku vanduma vt maa

maa põhja ~ maapõhja vanduma vt maa

põrgu põhja (~ põrgupõhja) vanduma vt põrgu

(tulist) kurja vanduma vt kuri

ära vanduma
ära needma. *Andrese poeg salgas ja vandus ära oma tütre, et ta abiellus alamast seisusest mehega. M. Mõtslane.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur