[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaid
I. ‹adv›
1. mitte rohkem kui, ainult, üksnes, kõigest. Mul on vaid 25 krooni järel. Laev oli saarest vaid kolme miili kaugusel. Kogunenud oli vaid mõnikümmend inimest. Praegu on neljast masinast käigus vaid üks. Sinna on maad vaid mõni kilomeeter. Ajaleht suutis ilmuda vaid paar aastat. Tempole suutsid vastu pidada vaid vähesed. Võimalustest on ära kasutatud vaid väike osa. Elasin seal vaid lühikest aega. Majast jäi järele vaid ahervare. Süüa anti vaid jaopärast. Tema kartused pidasid paika vaid osaliselt. Ta kõhkles vaid hetke. Vaatas mulle vaid korraks otsa. Küünal valgustas ruumi vaid ähmaselt. Teati vaid niipalju, et teda oli viimati nähtud esmaspäeval. Selle töö eest maksti väga vähe, vaid krosse. Ta isa oli vaid sulane. Ta on nende aastatega vaid veidi muutunud.
2. (välistab muud võimalused peale mainitu:) ainult, üksnes, ainuüksi. Seda teab vaid August. Koju jäi vaid vanaema. Räägin seda vaid sulle. Vaid vilets argpüks võib nii toimida. Siin ei kasvanud midagi, kõikjal vaid kivid. Rohelust on siin vaid varakevadel. Algul mängis ta vaid väikestes osades. Töörohkel perioodil käidi kodus vaid söömas ja magamas. Homsele ta ei mõtle, elab vaid tänasele. Ma olen kuulnud temast vaid halba. Kõik möödus, jäi vaid mälestus. Ma usun vaid seda, mida ise näen. Küsisin vaid, mis ta nimi on. Sellise jutu peale jäi meil üle vaid lahkuda.
3. (tähendus nõrgenemas, läheneb pigem rõhuadverbile ning võib ka ära jääda, ilma et lause sisu muutuks). a. (tavalisel rõhutamisel:) ainult. Selgituseks olgu vaid niipalju öeldud, et .. Tahtsid vaid midagi, kohe täideti su soov. Siin on kõike küllalt, võtke vaid. Võimalusi on, peab oskama vaid kasutada. See on täiesti võimalik, kui sa vaid tahad. Ta vaid naeratas ega öelnud midagi. See on talle vaid kasuks. Läks, kuhu vaid tahtis. Katsu sa vaid teda puutuda! Mõelda vaid 'ennäe imet' – peaaegu täismees, aga kardab pimedas! *Maasse vajuda, lendu tõusta tahaks, et vaid pääseda kaugemale! H. Ranna. b. mingi asjaolu soovitavuse v. võimalikkuse rõhutamisel täh. 'ainult, ometi'. Muidu tubli mees, kui vaid viina ei võtaks. Kui ta vaid ei märkaks selle raamatu puudumist! Oleks vaid isa kodus! Kui ta oleks vaid teadnud, mis teda kodus ootab.
II. ‹konj› vastandav sidesõna, esineb ainult eitava lauseosa v. lause järel
1. otseses vastanduses seob kaht lauseosa v. lauset, millest viimane esitab rõhutavalt juba eitatu asemele tegeliku vastanduse. a. korduvate lauseliikmete puhul. Seda ei teinud peremees ise, vaid sulased. See pole tema enda poeg, vaid kasupoeg. Toas polnud lauda, vaid ainult toolid. Tähtis pole vorm, vaid sisu. Ta ei kasvatanud kariloomi, vaid hobuseid. Ei mindud hulgakesi, vaid ükshaaval. Otsus ei sündinud äkki, üleöö, vaid ajapikku. Meie ei lähe teistega, vaid pisut hiljem. Viga pole mitte meis, vaid kusagil mujal. Ma ei tee seda mitte enese, vaid laste pärast. Halisemine ei paranda, vaid pigem halvendab olukorda. Ta ei rutanud koju otseteed, vaid tegi ringi. *Mitte öö, vaid udu oli neid varjanud. A. Hint. b. rinnastavalt seotud osalausete vahel. Mitte mina ei nori tüli, vaid tema ise alustas. Ei vajatud teda ennast, vaid vajati tema raha. Kogu aeg ei saa tööd teha, vaid vahel tuleb ka puhata. Vaene ei ole see, kellel vähe on, vaid see, kes palju tarvitab. *Paik, kus ta asus, polnud temale veel elumõtteks, vaid seal elades lootis ta elule mõtet leida mingisuguse kõrvalise tegevusega .. A. H. Tammsaare.
2. ‹sageli asendatav sidesõnaga ja› kaudsemas vastanduses alustab eelnevat väidet täpsustavat, selgitavat lauseosa v. lauset. a. korduvate lauseliikmete puhul. Laps ei kartnud võõrast sugugi, vaid ronis talle sülle. Ta ei kõhelnud enam, vaid astus naabrite poole sisse. Mees ei lausunud midagi, vaid hakkas minema. Ära salga, vaid räägi, kuidas asi oli! *Hämmeldunud sõbrad ei roninud enam raudteetammile, vaid jätkasid oma teekonda kitsal jalgrajal. E. Krusten. b. rinnastavalt seotud osalausete vahel. *Ei tunne väsimust me rind, / vaid kestab meie valve .. J. Kärner. *Kuidas sa teda [= palitut] kannad, kui külma ei olegi, vaid ainult vihma sajab .. K. A. Hindrey.

mitte ainult ... vaid (ka)
ühendav sidesõna, seob rõhutavalt korduvaid lauseliikmeid, harvemini lauseid (esimene lauseosa v. lause saab olla nii eitav kui jaatav). Tulnud oli rahvast mitte ainult ümbruskonnast, vaid ka kaugematest küladest. Tüdruk polnud mitte ainult ilus, vaid ka tark. Ma vajan seda mitte ainult täna, vaid ka tulevikus. Ta pole mitte ainult mures, vaid isegi kardab tuleviku pärast. Järv pole mitte ainult kalarikas, vaid sinna on ka hea juurdepääs. *Et aga juubelil mitte ainult ei sööda, jooda ega juubeldata, vaid ka muid asju aetakse, seda oli Köögertal ise oma silmaga näinud .. A. H. Tammsaare.

mitte üksi ... vaid (ka)
mitte ainult ... vaid (ka). *Ja äkki, ei tea, miks, näis talle, nagu ei vaataks seda ämblikku mitte üksi tema, vaid ka kõik toasolijad .. A. Jakobson.

mitte üksnes ... vaid (ka)
mitte ainult ... vaid (ka). See häirib mitte üksnes sind, vaid ka teisi. *.. ta oli kärmas mitte üksnes peremehe ja perenaise, vaid iga vanema inimese käsku täitma. A. Hint.