[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 43 sobivat artiklit.

tulematulla, tulin, tullakse 39

1. (eesmärgile osutamata:) lähenedes liikuma. a. (inimese v. looma kohta). Eemal maanteel liigub keegi, ei saa aru, kas tuleb või läheb. Tuleb aeglaselt, kiirustades, lonkides, joostes, longates. Sibab, tipib, vehib tulla. Tule ruttu, tule kiiremini! Tulin jalgsi, hobusega. Ema tuli lauda poolt. Kust sa nüüd tuled? Ta laulis tulles. Inimesi voorib tulla. Vahetpidamata tuldi ja mindi. Läks tuldud teed tagasi. Lapsed tulid ees, koer tuli nende kannul. Lehmakari tuli mööda teed. b. (sõiduki vm. liikuva objekti kohta). Ettevaatust, tramm tuleb! Nurga tagant tuli mootorratas. Mereselg oli lage: mitte ühtegi laeva polnud tulemas. Pilved tulevad ja lähevad. Tugeva tuulega hakkasid jääpangad üha kiiremini tulema. Lained tulid aeglaselt randa. c. (sademete jm. ilmastikunähtuste kohta). Eile tuli kõvasti vihma. Lund tuli kui kotist. Ja kus siis hakkas alles rahet tulema! Nendest pilvedest vihma ei tule. Sadas, tuli isegi mitu raksu äikest. *Kolm päeva tuli tuult. Siis vaikis. A. Mälk.
2. eesmärgipäraselt lähenedes kuhugi (v. kusagilt) liikuma. a. (seoses kohaga). Tule minu juurde! Tule mulle lähemale! Tule istu siia laua äärde! Tule ruttu tuppa! Kõik tulid õhtul koju. Tulin poest, kinost. Lapsed tulid metsast, järve äärest. Ära enam minu silma alla tule! Ära karda, tule lagedale! Kas tema ka sinna tuleb? Hommikul läheb kari metsa, õhtul tuleb koju. Ei mina teie jalgu 'teile takistuseks' tule. Tule eile meile! (rahulolematust, imestust jms. väljendav ütlus millegi segase kohta). Kus viga näed laita, seal tule ja aita. | piltl. Ta tuli kirjandusse luuletajana. Katsu pilvedelt 'unistustest' maa peale tulla. Praegu tuleme omadega mäele 'saame hakkama'. Lavale tuli 'toodi' uus ooper. On tulnud ettepanek sõnavõtud lõpetada. Sõnad tulid raskelt üle huulte. Õnnesoovid tulid südamest. b. (seoses tegevusega). Tule sööma, tantsima! Ta tuli ametit õppima. Rein tuli koolivaheajal koju käima. Tule meid ikka vahel vaatama! 'külasta meid vahel'. Tulin sulle tere ütlema. Kas tahaksid meile tööle tulla? Sõbrad tulid meile külla, lõunale. Peeter tuli Marile kosja. Kes tuleb minuga koos jalutama, marjule, kalale? Kas tuled mulle veidi appi? Tuleme homme sinu jutule. Tulen ühes asjas sinu palvele. Vaenlane tuli rünnakule 'ründas'. Tuli töölt, koosolekult üpris hilja. Ta tuleb mustikalt, ujumast, jahilt, matkalt. Mehed tulid lahingust, luurelt. Röövlid tulid kallale. Algul sõimas, siis tuli mulle kätega külge. Võlausaldajad tulevad kaela peale. Tule meile tülis vahemeheks. Kas tuled mulle (naiseks)? – Sinule ma küll ei tule. Ära kohe tulegi sellise jutuga! Tuli oma ettepanekuga, plaaniga, murega lagedale 'tegi selle teatavaks, ütles selle välja'. Kes sina oled, et tuled 'hakkad' mind keelama! Tulge jaole, Jüri teeb kõigile välja! Rebane tuli kanavargile, paha peale. Tule jumal, taevas appi, tema ei teagi! heldene aeg (imestust, üllatust väljendav hüüatus). | piltl. Aknast tuleb valgusvihk. Ole ettevaatlik, et sealt mõni kivi sulle pähe ei tule 'kuku'. Tõbi, haigus tuli kallale. Üks häda tuleb teise otsa. Siit võib veel sekeldusi, pahandusi kaela tulla. Rasked mõtted tulevad kiusama. Õnnetus ei hüüa tulles. *Sadas lund, nüüd valge maa – / tuli päikegi / pilve tagant vaatama .. E. Enno.
3. nähtavale ilmuma, nähtavaks saama, esile ilmuma. Kraanist ei tule vett. Haavast hakkas verd tulema. Oja kaob maa alla, tuleb siis uuesti nähtavale küla esimeste majade juures. Linnamäe kaevamisel tuli päevavalgele rohkesti kivi-, luu- ja pronksesemeid. Ümbrikust tulid nähtavale ajaleheväljalõiked. Vaata, kas teiselt kanalilt 'televiisoris' ka midagi tuleb. See sõnatüvi tuleb esile veel mõnes adverbis. *Nüüd tulebki juba [veest] võrk, aga ... tühi. M. Raju.
4. kostma, kuulda olema, kuuldavaks saama. Raadio oli lahti, sealt tuli muusikat. Hääl tuli nagu maa alt. Piksemürin tuli järjest lähemalt. Surija kurgust tuli kuuldavale tume korin. Hüüdis küll, aga vastust ei tulnud. *Seni rahulik näoke [imikul] tõmbab nüüd kirtsu .. ja siis hakkab tulema üks „puää” teise otsa. P. Krusten. || (laulu, jutu kohta). Mehed, laske lauludel tulla! Lase tulla, mis sul öelda on.
5. (seoses seisundi, oleku v. olukorra kujunemise ja muutumisega). a. (elusolendiga toimuvate füüsiliste, füsioloogiliste, psüühiliste jm. protsesside kohta). Lapsel hakkavad vist hambad tulema. Kassipojal tulevad varsti silmad pähe 'saab nägijaks'. Lehm on kevadel lüpsma tulemas. Maasik tuleb teist korda piima 'pärast teist poegimist lüpsma'. Haige tuli meelemärkusele, teadvusele. Ära tee seda, tule ometi mõistusele! 'võta aru pähe'. Nii kahju, et pisarad tulevad, vesi tuleb silma. Kananahk tuleb ihule, kui see õudus meenub. Tal tuli hirm nahka. Minu peale tuli suur rõõm. Siis tuli minulgi hale meel. Kõhkles, siis tuli mingile otsusele. Kas sul tuleb mõni hea mõte pähe? Jaak tuli heale mõttele. Tal ei tule mõttessegi meid kahtlustada. Sellele, selle peale 'sellisele mõttele' ma ei tulnudki. Tal ei tulnud sellist võimalust pähegi, mõttessegi. Mitte ei tule meelde, kust ma seda lugesin. Pill tuleb pika ilu peale. b. (elutute objektide, nähtuste vms. kohta). Sitke juur, ei tule rebides katki. Auto on äsja remondist tulnud. Vorstid tulid just ahjust. Tulid tarvitusele uued tööriistad. Miniseelik tuli taas moodi. Opositsioon tuli lõpuks võimule. Mitu laulu tuli kordamisele. See küsimus tuleb arutusele, otsustamisele järgmisel koosolekul. Pikapeale tuli tõde päevavalgele. Pettus tuli ilmsiks, avalikuks. Aga kui see asi ükskord siiski avalikuks tuleb, mis siis saab? Peagi tuli ilmsiks, et olin oma teadmisi ülehinnanud. *Taevas tuli tähti täis, kuusirp hakkas paistma .. J. Parijõgi.
6. (hrl. ajaliselt:) saabuma, pärale v. kätte jõudma. Ema ei olnud kodus, aga pidi varsti tulema. Kõneleja hilineb, tuleb alles kella viieks. Delegaadid tulid kohale. Kas täna posti tuli? Sulle tuli kiri, telegramm, mingi teade. Kauplusse tuli 'toodi' värsket kala. Kevad tuli sel aastal varakult. Tuli hommik, õhtu. Tuli esimene koolipäev. Peretütrel on varsti pulmad tulemas. Küll kord tuleb aeg, kus .. Räägitakse, et sõda tuleb meiegi maale. Gripilaine tuli jaanuaris. Siis hakkas teistest maadest imelikke kuuldusi tulema. Tuleks ometi uni! Pärast meid tulgu või veeuputus. | piltl. Nüüd on tulnud minu tund teile tasuda. Paistab, et järg on meie kätte tulnud. Taat arvas, et tema (viimne) tunnike on tulnud 'hakkab surema'. || (tervitusväljendis saabunud külalisele). Tere tulemast, kallis onupoeg! Peremees ise ütleb kõigile tere tulemast. || piltl (lapse sünni kohta). Abiellus, siis tulid lapsed. Esimene lastest oli tüdruk, siis tuli kolm poissi. Naisel on juba teine laps tulemas 'on teist korda rase'. *Milleks üldse maailma tulla, kui seda maailma ei nähta? A. Valton (tlk).
7. tekkima, ilmuma, sugenema, sündima. Kätele tulid vistrikud. Kukkumisest tuli suur muhk otsaette. Laubale tuli higipiisk. Äkki tulid külmavärinad. Haige näole on juba pisut jumet tulnud. Jalgadesse tuli nagu uut jõudu. Mälestusi heietades tuleb silme ette lapsepõlvekodu. Tuli tahtmine vaadata, mis seal toimub. Jutus tuli vaheaeg. Lahendused tulid nagu iseenesest. Sellest on meil mitu korda juttu tulnud. Meil ei ole see jutuks tulnud 'sellest juttu olnud'. Süüdistustel ei paistnudki lõppu tulevat. Seemnest kasvab taim, pungast tuleb õis. || piltl (kusagilt pärinemise, lähtumise kohta). Maarahva hulgast tulnud haritlased. See sõna võib olla tulnud muinaspõhja keelest. Kas sa tead, millest selle koha nimi on tulnud? *.. luges meile ette Tuglase „Androgüüni päeva”, et näidata, kui ilus ja värvirikas on Tuglase sulest tulnud eesti keel. K. Ird.
8.hrl. 3. pöördessaama (6. täh.), kujunema. a. osutab mingile saavutusele, tulemusele. Tuli võistluste, turniiri võitjaks. Meie sportlane tuli kolmandaks, 3. kohale, pronksmedalile. Antsust tuli üllatusvõitja, mina jäin teiseks. Esimene värav tuli Lepneri pealelöögist. Jaanist tuleb hea sõdur. Tütrest tuli kuulus laulja. Sellest poisist tuleb veel tubli mees. Ei temast spordimeest tule. Katist ja Matist tuli paar. Nii raskesti vigastatud, ei sellest mehest enam elulooma tule 'ei jää elama'. Sellest riidetükist tuleb seelik. Kitsas ruumis tuli õhust puudus. Oleksin ära ostnud, aga rahast tuli puudu 'raha ei jätkunud'. Sellest asjast ei tule midagi head. Sellest kõigest võib veel pahandus tulla. Viivitus võib veel asjale kasukski tulla. b. (seoses omadusega). Maja tuleb kahekorruseline. Raamatu kolmas osa tuli teisest lühem. Pilt ei tulnud just ilus. Suvi tuli vihmane. Öö tuli tuulevaikne. Sel aastal tuli hea viljasaak. Reis tuli viperusterohke. Ühiselamus tuleb odavam kui erakorteris. Täna paistab päris hea ilm tulevat. *Kuidas Madis ka püüdis, ikka tulid tema tööd loogilised, kuivavõitu .. E. Vetemaa. *Räägitakse, et mina olevat rohkem isasse tulnud, tema jälle rohkem emasse. J. Semper. c. (seoses teat. hulga v. määraga). Tallinnast Tartusse tuleb umbes 185 kilomeetrit. Palju siit otse läbi metsa maanteeni tuleb? Naabertaluni tuleb pool tundi astumist. Algul arvati maksma minevat 1000, pärast aga tuli ainult 700 krooni. Siit paistab kena kopikas, kena summa tulevat. Kontrollisin arve üle, tuli ligi viiskümmend krooni vähem. Ma võtan selle pildi, palju mul tuleb (maksta)? Raha tuli kui raba 'saadi suurel määral'. *Kolleegid – neid tuli ligi paarkümmend – olid kõik minust vanemad .. V. Saar. *Kala tuleb vähe ja seegi on mitmest sordist, see ei lähe külmutusele. Ü. Tuulik.
9. juhtuma, toimuma, aset leidma. Astusin sulle jala peale, see tuli täiesti kogemata. Tülid ja riiud naabrite vahel ei jäänud tulemata. Peagi tuli naistel köögi kasutamise pärast ütlemist 'sõnavahetust'. Ei tea, mis siis oleks tulnud, kui ta teisiti oleks käitunud. Kuidas see küll tuli, et ta nii tähtsa asja unustas! *.. ja sellepärast võib nõnda tulla, et Villu toob Eevi Katkule .. A. H. Tammsaare.
10. tingitud olema, johtuma, tulenema. Haigus tuli külmetusest. Kõik need hädad tulevad sul närvidest. Tema protestivaim tuleb karmist kodusest kasvatusest. See kõik tuli pererahva õelusest ja ihnsusest. Millest see küll tuleb, et neil alati puudus majas on. *Sõna tuli sõnast, jutt jutust .. A. Hint.
11. (tee, jõe jne. kohta:) kulgema. Kust see tee tuleb? Suur maantee tuleb Tartu poolt ja läheb Võru poole. Raudtee tuleb läbi metsa. Jõgi teeb Võrtsjärve poolt tulles käänaku. Mäeahelik tuleb siin peaaegu mereni. Esikust tuleb uks otse kööki. *.. ojake tuli metsast, lauldes oma käänulises ja kividerohkes sängis. E. Krusten. || (millegi paiknemise kohta sel kulgemisteel). Seda teed minnes tuleb paari kilomeetri pärast Holstre. Läksime edasi: metsa järel tulid külad põldude ja heinamaadega. *Siin peab olema veel üks uks, siis tulevad mõned trepiastmed, ohoo – seal need ongi! A. Jakobson.
12.hrl. ma-infinitiiviskusagilt ära, mujale siirduma, (mõnikord ainult öeldisverbi tugevdavalt:) ära. Kui võimalus avanes, panin kohe tulema. Mulle aitab, jooksin tulema! Katsus, et tulema sai. Sain, pääsesin sealt tulema. Lõpuks lasti ta ikkagi tulema. Kupatati, aeti tööga mittetoimetulemise pärast tulema. Lõi ukse kinni ja tuli oma teed, tuli tulekut. *Tema tahab võib-olla saata ühe paki, aga nüüd jääb mõtlema, mõtleb, ja paneb tulema kaks. H. Lepik (tlk). *Ja rammu! Kuhu käe taha panid, sealt pidi tulema. H. Sergo.
13.üksnes 3. isikus da-infinitiivigavaja olema, kohustatud v. sunnitud olema, pidama. Enne söömist tuleb käsi pesta. Homme tuleb meil vara tõusta. Haige tuleb haiglasse toimetada. Heinaajal tuli abilisi palgata. Mis parata, see teekond tuli ette võtta. Tuleb järele vaadata, mis nad seal on teinud. Tuli kiiresti päästa, mis veel päästa andis. Ettenähtud graafikust tuleb kinni pidada. Mõistis, et tuleb hakata teisiti elama. Ajaga tuleb kaasas käia. Järgmises peatuses tuleb meil maha minna. Tal tuli taluda mõnitusi ja nälga. Raha oli vähe, tuli kehvalt läbi ajada. Meie meeskonnal tuli 0:2 alla vanduda. Ei tule unustada, et .. Mis nüüd tuleks ette võtta olukorra parandamiseks? Käsikirja tuleks veel pisut kohendada. Otsus tulnuks tühistada. *Ja ta otsustas, et mahajäetud Kivimäe ots tuleb uuesti põlluks teha, et kivid tulevad välja võtta, tulevad puruks lasta. A. H. Tammsaare.
14.ka eitavaltesineb püsiühendeis, mis väljendavad kinnitust, möönmist. Tulgu mis tuleb, mina ära ei lähe. Mina olen otsustanud, tulgu mis tuleb või saagu mis saab. Pean eksami sooritama, tulgu mis tahes. *Ei tule neid pulmi tulemaski! B. Alver.
15. osutab millelegi tulevikus toimuvale v. osaks langevale, sageli täh. ‘saab olema’. Siia tuleb 'ehitatakse' karjalaut. Palk tuleb sul korralik. Kui nii edasi läheb, siis tuleb sul veel ametivõimudega tegemist. Neid riistu võib sul endal veel tarvis tulla. *.. aga küllap ta temaga juba asjad joonde ajab, kui peaks tarvis tulema. A. H. Tammsaare.

alla tulema

1. tulles allapoole liikuma. Tuleb trepist, lavalt, mäest, puu otsast alla. Ole katusel ettevaatlik, et sa sealt karupidi alla ei tule 'alla ei kuku'.
2. kõnek alla tekkima, alla kasvama. Ilusad pealsed küll, aga kartuleid tuli vähe alla. *.. tuli talle nagu sada paari jalgu alla, mis ladusid põllupeenral välja äärde .. A. H. Tammsaare.

aru tuleb pähe vt aru [1]

arvesse tulema vt arve

[kellestki, millestki] ei tule head ~ õiget ~ suurt nahka vt nahk

ette tulema

1. esikülje v. liikumissuuna suhtes ettepoole tulema, ette asuma. Tulge ette, teie tunnete teed! Kõik tormasid jaamahoonest välja, sest rong tuli ette 'sõitis jaamahoone ette'. Etendus lõppes ja eesriie tuli ette.
2. juhtuma; esinema. Mõnikord tuleb tülisid, sõnelusi, pahandusi ette. Tuli ette ka vastuhakkamist mõisnikele. Meie teekonnal ei tulnud ette ühtegi viperust. On sedagi ette tulnud, et Tõnis unustas oma lubadused. Elus tuleb kõike ette, tuleb ette hullematki! Pikemaid ametisõite tuli harva ette. Kas ta viina võtab? – Tuleb ette. Hoburästast tuleb meil küllaltki arvukalt ette. Kohati võib murretes ette tulla pikkade vokaalide diftongistumist. *Tuli ette peresid, kus harjutati end sööma maltsast või nõgestest keedetud sulpi – et mitte kärvata nälga .. R. Sirge.
3. meenuma; ‹hrl. eitavaltpähe turgatama, mõttesse tulema midagi teha. Praegu tuleb mul ette, et midagi taolist on ennegi juhtunud. Mulle ei tule ette, kus ma olen teda näinud. Tal ei tulnud ettegi seda võimalust kasutada. Tal ei tule eladeski ette meid kahtlustada.
4. tunduma, näima. Mehe nägu, kogu see lugu tuli talle kuidagi tuttav ette. Talle tuli ette, nagu oleks ta seda kõike juba varem näinud. *Ta oli nii hirmus rumal, et kui mina temaga juttu ajasin, siis tulin endale väga tark ette .. A. H. Tammsaare.
5. takistuseks saama, vahele tulema. Olen tahtnud sulle külla tulla, aga ikka on midagi ette tulnud.
6. arutlusele, otsustamisele tulema (näit. kohtus). *Läksid koos rahukohtusse, asi tuli ette ja solvaja sai kolm päeva. J. Smuul.

ilmale tulema vt ilm [2]

juurde tulema

1. juurde, ligi astuma, jooksma vms. Vana tuttav on uhkeks läinud, ei tule juurdegi. Koer tuli juurde ja nuusutas.
2. lisaks tulema, lisanduma. Külalisi tuli aina juurde. Perekonda tuli juurde 'sündis' poisslaps. Kasvades tuli poisile jõudu juurde. Pärituult sõites tuli purjekale kiirust juurde.

järele tulema

1. järgnema (1. täh.) Ma lähen ees, tulge mulle järele. Laiskus käib ees, vaesus tuleb järele.
2. kedagi v. midagi kusagilt ära tooma (v. viima) tulema. Ole siis tubli laps, tulen sulle õhtul lasteaeda järele. Unustasin kindad sinu juurde, tulen neile hiljem järele. *Kui järele tullakse, siis on valve ukse ees, ei sa põgene. H. Kiik.

kaasa tulema
kellegagi koos tulema. Minuga tuli kaasa veel kaks meest. Oota natuke, ma tulen kaasa! Pane koer tuppa kinni, muidu ta tuleb kaasa! || piltl (koostegevuse v. kaasaelamise kohta). Juhatus tuleb esimehe kavadega alati kaasa. Kui publik tuleb kaasa, on näitlejad rahul. *Siis hakkab keegi neist tasa laulu ümisema, teised tulevad kaasa .. M. Metsanurk.

keelele ~ keele peale tulema vt keel

kibe tuleb kätte vt kibe

kokku tulema

1. millekski ühte kohta tulema, kogunema (1. täh.) Näiteringi liikmed tulid koolimajja kokku. Jaaniõhtul tuleb külarahvas lõkkeplatsile kokku. Mehed tulid kokku nõu pidama. Ühistu asutamiseks tuli terve küla kokku. Valla volikogu tuleb kokku teisipäeval.
2. (hrl. raha kohta:) teat. summaks kogunema (2. täh.), korjuma. Sentidest tuli kokku kümme krooni. Soovitud summat ei tulnud kokku. *Ja raha tuli kokku robinal .. J. Jaik.

kõne alla ~ kõnesse tulema vt kõne

kätte tulema

1. saabuma (ajaliselt), kätte jõudma. Tuli kätte õhtu, öö, sügis, kevad. Pimedus tuli kätte, pidime töö pooleli jätma. Viimaks tuli oodatud päev kätte. Tuleb kätte maksutähtaeg.
2. omandusse tulema v. kellelegi teat. olukorrana osaks saama. See raha tuli raske tööga kätte. Tarvitatud mööbel tuleb odavamalt kätte. Võit ei tulnud maadlejale kergelt kätte. Ehitusmaterjalist, rahast kippus nappus kätte tulema. Toidust tuleb puudus kätte. Talvel tuli metsloomadel toiduga kitsas kätte.

küsimuse alla ~ küsimusse tulema vt küsimus

lahti tulema
suletud seisust avatud seisu tulema, avanema. Uks, aken ei tule tõmmates lahti. || sõlmest, kinnitusest lahti pääsema, lahti rebenema vms. Kingapael, sõlm tuli lahti. Uued kontsaplekid tulid juba lahti. Majas on nii niiske, et tapeet on latakatena lahti tulnud.

ligi tulema
juurde v. kaasa tulema. Ma lähen naabertallu, kas tahad ligi tulla? Kui raha loetakse, siis mine välja; kui tööd tehakse, siis tule ligi. *Mulla tuli talle ligi ja katsus keelega kätt limpsata .. A. H. Tammsaare. ||eitavalt mingis võrdluseslähedale tulema. *Mul kodus saeveski ja suur talu – siinse nurga mehed ärgu tulgu ligigi! Popsivärk siin puha! V. Uibopuu.

läbi tulema

1. midagi tulles läbima. Tulime paksust metsast, otse rabast läbi. Kass oli mingist torust läbi tulnud.
2. (tulles) teel kuhugi sisse põikama; kusagil (korraks) ära käima. Koduteel tulen poest läbi. Tule vahel läbi, ajame juttu! Tulen õhtul enne ärasõitu sinu poolt läbi.
3. toime tulema, ära elama; hakkama saama. Nii vähese rahaga ma läbi ei tule. Ega ta ainuüksi stipendiumiga läbi ei tuleks. Ta pole rikas, aga oma(de)ga tuleb läbi. Palk on väike, aga küll ma kuidagi läbi tulen. Vanaema arvas, et katsub ilma abilisteta läbi tulla. *Vaata last, kui hellameelne teine! Kuidas ta niimoodi elus läbi tuleb? M. Traat.

maha tulema

1. kusagilt ülalt alla maapinnale laskuma. Tule puu otsast, katuselt maha! Tulin lakast maha. || liiklusvahendist väljuma v. sellelt alla astuma. Tuli bussist, vagunist maha. Jaamas, peatuses tuli mitu reisijat maha. Peremees peatas hobuse ja tuli vankrilt maha. Teeline peatus ja tuli jalgrattalt maha. Ratsanikud tulevad hobustelt, hobuste seljast maha. || (sademete, veeauru kohta). Tänavu tuli lumi varakult maha. Kaste oli juba maha tulnud. Öösel on tali maha tulnud (öösel sadanud lume kohta). *Ehkki oli alles septembrikuu esimene nädal, tulid öösel maha varajased hallad .. I. Saks (tlk).
2. maha kooruma; küljest eralduma v. välja langema. Päikesepõletuse tagajärjel tuleb nahk maha. Mõnedelt puudelt on koor maha tulnud. Seinalt on värv, krohv kohati maha tulnud. Küünelakk on maha tulnud, peab uuesti lakkima. Traktoril tuli roomik maha. *Ja ega kord hooletusse jäetud vereplekid ei taha maha tulla küll. J. Habicht.

(nagu) nõelasilmast tulnud vt nõelasilm

näole tulema vt nägu

ots otsaga välja tulema vt ots [-a]

pahema jalaga voodist välja tulnud vt voodi

peale tulema

1. liiklusvahendisse tulema, sellesse v. sellele asuma. Tule peale, buss hakkab kohe minema! Selles peatuses, jaamas tuli peale hulk rahvast. Üks sõitjaist pidas hobuse kinni: „Tule peale!”.
2. peale tungima, ründama. Vaenlane tuli suurte jõududega peale. Ära minna ei saanud, põder oleks võinud selja tagant peale tulla. || kellegi suunas liikuma. *Äike tuli täie hooga peale, müristas kurdikstegevalt .. V. Maavara.
3. väljendab mingi seisundi v. meeleolu (äkilist) tekkimist, algamist. Poisil tuli soojas uni, tukastus peale. Janu, söögiisu tuli peale. Tahtsin midagi öelda, aga köhahoog, aevastus tuli peale. Lapsel tuli pissihäda peale. Haigel tulid krambid, valuhood peale. Kummaline nõrkustunne tuli peale. Mul tuli hirm peale. Nutt, naer, ahastus, tülgastus, tüdimus tuleb peale. Vanamehel tulid jälle joomatuurid peale. Ei tea mis hullustus, tuhin temale äkki peale tuli!
4. peale sattuma. Direktor tuli poistele peale, kui need suitsetasid. *Kui Kaarel ühel õhtul jälle salaja sahvrist leiba oli võtnud ja, leivatükk hõlma all, välja tahtis minna, tuli perenaine peale. J. Parijõgi.
5. (takistades, häirides) saabuma. Sõda tuli peale ja tegi lõpu meie kavatsustele. Ehitamine jäi pooleli, põllutööd tulid peale. On vaja soojemat korterit, talv tuleb peale. Hakkame koju minema, öö tuleb peale. *Tulnud peale teised päevad, / hädapäevad need ägedad / meie maa poegadele .. G. Suits.

peenike tuleb peosse ~ pihku vt peo vt pihk

pidu tuleb meie tänavasse ~ tänavale vt pidu [1]

[kellegi] selga elama tulema vt selg

sisse tulema

1. tulles kuhugi sisenema. Tuli uksest, väravast sisse. Ants tuppa sisse ei tulnud. Mis sa koputad, tule aga sisse! Rong tuli juba (jaama) sisse. Sadamasse tuli sisse suur reisilaev. Aknast tuli sisse 'tulvas' hele valgus. || (väevõimuga, vallutades). Vaenuväed tulid juba teist korda sisse.
2. (kelleski v. milleski toimuva v. toimunud muutuse kohta). Seda kuuldes tuli meestele elu sisse: tõusis lärm, kõlasid naljad. Õhtuse jahedusega näis väsinud inimestele uus eluvaim sisse tulevat. Lihale on ussid sisse tulnud 'on läinud ussitama'. Kunstniku maalidesse on uue elemendina sisse tulnud must värv. *.. kui nad mõlemad tööl hakkasid käima, jäid nende kohtumised harvemaks, lühemaks, ja mingi pinge tuli sisse. M. Saat.
3. kõnek rahalise varana valdusse tulema. Raha kulus rohkem, kui sisse tuli. *Midagi ei tule sisse: talupojad on puruvaesed .. E. Särgava.

tagasi tulema

1. lähtekohta tagasi pöörduma. Mine käi ära, aga tule ruttu tagasi! Ta oli kaua võõrsil, aga tuli siis kodumaale tagasi. Mehed tulid sõjast tagasi. Keegi käis sind otsimas, lubas pärastpoole tagasi 'uuesti' tulla. || uuesti endise v. kunagise juurde siirduma. Korduvalt tuldi selle teema, probleemi juurde tagasi. Tuleme tagasi varemräägitu juurde.
2. taastuma. Ajapikku tuli tervis tagasi. Jõud, mälu, mõistus tuli tagasi. Puna tuli näkku tagasi. Noorus ei tule iial tagasi. *Ja kui kerkiski pilvi [perekonnaelus], taganesid need ikka varsti ja ilus ilm tuli jälle tagasi. F. Tuglas (tlk). || korduma. Ei tahaks, et need olud tagasi tuleksid.

toime tulema vt toime [adv.]

tulema tulema
(elusolendi kohta:) ära tulema (1. täh.) Mul sai isu täis, tulin tulema. Korjas asjad kokku ja tuli tulema. Miks ta selle ametikoha pealt tulema tuli? *Eks tulnud siis tulema, mis sa's ta juures passisid .. A. Hint.

uksest ja aknast tulema vt uks

vahele tulema
takistama tulema. a. (elusolendi kohta:) takistades, segades vahele astuma. Isa oleks poissi nüpeldanudki, aga ema tuli vahele. Kasvataja tuleb vahele, kui suuremad väikestele liiga tegema kipuvad. *Kui opmanihärra minu juurde kippus ja ma karjusin, siis kargas tema [= Päärn] köögiaknast sisse ja tuli vahele. E. Vilde. b. (asjaolude, sündmuste kohta:) takistuseks kujunema, takistavalt mõjuma. Oli kavatsus ülikooli minna, aga sõda tuli vahele. Ta ei jõua selle tööga kuidagi lõpule, ikka tuleb midagi vahele.

vaim tuleb peale vt vaim

valge ette tulema vt valge

vasaku jalaga voodist välja tulnud vt voodi

vastu tulema

1. vastassuunast lähenema; tulija kohtamiseks kuhugi tulema (ja teda sealt ära tooma). Hulk inimesi tuli talle tänaval vastu. Ühtki jalakäijat ega autot ei tulnud vastu. Tule mulle (autoga) jaama vastu!
2. (millegi kohta, milleni liikumisel, töötamisel jõutakse). Mine otse edasi, kuni mets, jõgi vastu tuleb. Kui astusin veel natuke maad, tulid juba alevi esimesed majad vastu. *.. augustikuuks oli jõutud [kaevamisel] juba umbes 20 meetri sügavusele, ja nüüd tuli vastu kõva maakiht .. K. Põldmaa.
3. vastutulelik olema, vastutulelikkust osutama. Tuli alati abipalujale vastu. Püüdis mulle igati vastu tulla ja aidata. Vahest tulete mulle veel vastu ja kannatate pisut võlaga. Ma ei saa sulle selles asjas vastu tulla. Juhtkond tuleb enamasti töötajate palvetele vastu.

välja tulema

1. kusagilt, millegi seest välja liikuma v. ilmuma. Tuli majast, väravast, põõsa tagant, peidust välja. Mis sa toas istud, tule välja! Põgenikud tulid metsast välja. Karu tuli koopast välja. Linnupoeg on munast välja tulnud 'koorunud'. Tule välja, kui sa mees oled! (väljakutse tapluseks). Vaat kus tuli mul töömees, kange mees välja! (halvustavalt). Peksti nii, et veri tuli välja. Ajab oksele, kõik tahab seest välja tulla. Jõgi tuleb maa alt välja. Ilm läks ilusaks, päikegi tuli välja. Juuksesalk on mütsi alt välja tulnud. Kaevamisel tuli välja mitu pealuud. Kadunud raamat tuli lõpuks välja 'leiti üles'. | piltl. Tema suust ei tulnud tükil ajal sõnagi välja. Partei tuli põranda alt välja 'hakkas legaalselt tegutsema'.
2. mingist keerulisest v. raskest olukorrast tervelt, kahjutult pääsema. Oli sõjastki eluga, terve nahaga välja tulnud. Tuli igast olukorrast puhtalt välja. Tuli asjast auga, võitjana välja. Sa tulid sellest loost veel hästi välja.
3. (mingi proovitava v. plaanitsetud tegevuse v. ürituse kohta:) õnnestuma, korda minema; asja saama, teoks saama. Laboris rõõmustati – katse tuli välja. Pärast pikka pusimist tuli ülesanne siiski välja. Püüdis tantsusamme teha – tulid välja küll. Pasjanss ei tulnud välja. Tööst ei tulnud sel päeval enam midagi välja. Meie homsest linnaminekust ei tule midagi välja 'see jääb ära'. Proovib äri ajada, aga sest ei tule midagi välja. Nooruki suurtest plaanidest ei tahtnud midagi välja tulla 'need ei täitunud'. Pulmadest ei tulnud midagi välja: peigmees võeti sõjaväkke.
4. (lõpptulemuse kohta:) kujunema, saama, välja kukkuma. Laps püüab küll, aga tähed tulevad välja kõverad ja koledad. Püüdis naeratada, aga see tuli viril välja. Arvuta kuidas tahad, ikka tuleb üks ja seesama välja. See pilt on paremini välja tulnud. Kõik tuli välja hoopis teisiti kui kavatseti. Kummardus tuli kohmakalt välja. Sellest ei tule midagi head välja. Mis sellest kõigest veel lõpuks välja tuleb? *.. siin ei saa lihtsalt üht ainet teisega segada ja vaadata, mis välja tuleb. Pead teadma, mida otsid. U. Mikelsaar.
5. (materiaalselt) toime tulema, läbi tulema. Palgaga ei tule välja, peab lisatööd otsima. Kas sa tuled nii vähese rahaga kuu lõpuni välja? Pension on väike, raske on oma(de)ga välja tulla. Raha oli vähe, aga välja tuldi. Viljasaak oli halb, leivaga ei tule uue lõikuseni välja. *Vaata kevadel mõni niisugune, keda ei kahtlustata. Talvel sa tuled välja ilma sulasetagi. A. Jakobson.
6. selguma, ilmnema, osutuma. Tuleb välja, et tal oli õigus. Tuleb välja, et Riina on mulle kaugelt sugulane. Uurimise käigus tuli välja, et .. Vaat mis välja tuli: ta polegi ülikooli lõpetanud. Midagi pole siin muutunud, nagu välja tuleb.
7. avalikkuse ette tulema. Tule oma plaanidega välja! Tuli julgesti oma sooviga, palvega, küsimusega välja. Mõned mehed tulid välja ettepanekuga, arvamusega, et .. Ta kartis selliste mõtetega välja tulla. Teater tuli tänavu välja kolme uue lavastusega. Ajakirja esimene number tuli välja 'ilmus' novembris. On välja tulnud mitmed uued rohud. || (mitte teada oleva asja v. varjatud asjaolu avalikuks saamise kohta). Vale, pettus, võltsing tuleb varem või hiljem välja. Püüdis oma kuritegu varjata, aga kõik tuli ikkagi välja. Kuidagi oli tema suur saladus välja tulnud.

ära tulema

1. kusagilt (jäädavalt) lahkuma. Kodunt, töölt ära tulema. Otsustas koolist ära tulla ja tööle minna. Tulin maalt ära linna. Kui peremees on halb, tule ära! Mul hakkas nende juttu kuulates igav, tulin ära.
2. küljest lahti tulema, eralduma. Vankril tuli tagumine ratas alt ära. Lapsel on mitu piimahammast ära tulnud. Pesin küll hoolega, aga tõrvaplekid ei tulnud riietelt ära.
3. kõnek (millegi määra kohta:) koguarvuna arvatav olema. Kahju suuruseks tuleb üle miljoni ära. Kui palju on tomateid? – Oma kümme kilo tuleb ära. *Päris külje all ta ei ole – oma kolmkümmend kilomeetrit tuleb ära .. A. Kaal.

ühes tulema
kaasa tulema. Tule minuga ühes! Temaga tulid ühes veel mitu meest.

üles tulema

1. ülespoole tulema, ülespoole liikuma. Tuli pikkamööda trepist üles. See suur vihmapilv tuleb üles, peame kuhugi varju minema. || (taimede tärkamise, mullast kerkimise kohta). Kuidas tänavu rukkioras üles tuli? *Kuid seeme tuli üles ainult kõrgemail kohtadel, madalamail läks aga .. piimale ja mädanes sinnapaika. A. Kivikas.
2. ärkama, üles tõusma. Tule üles, mis sa magad! Tulin hommikul vara üles, nüüd olen unine.
3. paistetama, paistetusena kerkima. *Mõnel tulid rõuged üles, paistetasid kõvasti, mõnel kasvasid tärkmed kinni peaaegu jälgegi jätmata. K. A. Hindrey.
4. van avalikuks saama, välja tulema (7. täh.) *.. aga alles paari aasta pärast tuli asi siiski üles ja mitu meest saadeti Siberi. A. Kitzberg.

üle tulema

1. üle ulatuma. Pori ei tule kalossidest üle.
2. endisest leerist vastasleeri tulema, vastaspoolele asuma. Üks kompanii tuli rindel meie poole üle. Agiteeriti sõjaväge ülestõusnute poole(le) üle tulema. || (üldisemalt:) endisest tööpaigast, organisatsioonist uude (mingis suhtes vastandlikku) asuma. Ta tuli meile üle kalakombinaadist.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur