[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tants ‹-u 21› ‹s›

1. tantsimine. a. inimese eneseväljendus rütmiliste kehaliigutuste kaudu; vastav kunstiliik. Piduliste tants ja trall. Hoogne, maruline tants. Tüdruk armastab tantsu ja laulu. Löödi, vihuti tantsu. Keerutavad lõõtspilli saatel tantsu. Pärast rasket tööpäeva lõhub, laseb veel tantsugi. Pulmarahvas uhab tantsu. Kutsub, palub, viib neiu tantsule. Kuula, kui särtsakas lugu, teeme tantsu ka! Aili pidas sünnipäeva seekord tantsuga. Orkester hakkas tantsuks mängima. Tantsul oli oluline osa juba antiikdraamades. Klassikaline tants. Plastilise tantsu stuudio. Imetlesime priimabaleriini võrratut tantsu. || tantsupidu. Täna on klubis tants. Kontsertosale järgnes tants. Kas sa lähed, jääd tantsule? Laupäevaõhtusel tantsul nähti neid koos. Tuli tantsult alles vastu hommikut. Enne töö, siis tants. | piltl. *Euroopa maades ja Ameerikas mürtsusid kapitalismuse orkestrid, Aasia ja Aafrika riikides käis tants alles parunite pillilugude järgi .. A. Hint. b. (mõnede loomade iseloomuliku liikumisviisi kohta). Sookurgede tants (paarimisajal). Sääskede tants 'parvlemine' suveõhtul. Mesilane annab tantsuga teistele teateid edasi. c. (kellegi rabelemise, vingerdamise jms. kohta). Valu paneb poisi tantsu lööma. Taltsutatav hobune lööb metsikut tantsu. Kala lõi õnge otsas tantsu. d. piltl (millegi keerlemise, hüplemise kohta). Liiva, lainete, tuule, lume tants. Varjude tants seinal. Paun lööb jooksja seljal tantsu. Põrutas rusikaga lauale, nii et veekarahvin lõi tantsu.
2. see, mida tantsitakse, selle kunstiliigi teos v. pala; selle rütmi kasutav muusikateos. Tantsu looja, esitaja. Seltskondlikud, rahvalikud tantsud. Rühm õppis mitmesuguste rahvaste tantse. Hispaania rahvuslik tants on tuline flamenko. Vanaema lapsepõlves olid moodsad tantsud valss ja polka. Esimese tantsu tantsis ta vennaga. Õie ei saanud peol tantsida ainsatki tantsu. Ladinaameerika tantsudes saavutas meie paar teise koha. Kes on jäätantsus kahe tantsu järel liider? Kordeballett esitas väikeste luikede tantsu. Brahmsi „Ungari tantsude” orkestriseade.
3. piltl (mitmesuguse intensiivse tegevuse kohta). a. sekeldused, vaidlused, askeldused vms. Intervjuud ja infotunnid, koosolekud ja ettekanded – üks tants aina teise otsa. Kui kinnijäänud auto välja veetud, vajusid järgmise rattad jälle porri ja tants algas otsast peale. Kevadel läheb tants lahti: muudkui korista, kaeva, istuta, kasta. Kord vaieldakse ooperiteatri ehituse üle, siis läheb tantsuks kunstimuuseumi ümber. *Farmijuhataja tants käis ühest laudast teise, varahommikust hilisõhtuni. V. Saar. b. madin, taplus, võitlus. Taprite tants. Vaenlane on saanud lisajõudu, nüüd tuleb alles tants! Linna kaitsjad ei andnud alla, kolm päeva ja ööd kestis tants.
Omaette tähendusega liitsõnad: balli|tants, disko|tants, estraadi|tants, hüppe|tants, jää|tants, karakter|tants, karu|tants, kontra|tants, kujund|tants, kunst|tants, kõhu|tants, kükk|tants, lava|tants, maski|tants, meeste|tants, modern|tants, moe|tants, mustlas|tants, mõõga|tants, naiste|tants, neegri|tants, nüüdis|tants, paaris|tants, peo|tants, pulga|tants, pulma|tants, põrgu|tants, rahva|tants, ratastooli|tants, relva|tants, ring|tants, ringmängu|tants, rõõmu|tants, rühma|tants, saba|tants, seltskonna|tants, soolo|tants, standard|tants, stepp|tants, surma|tants, suusa|tants, sõja|tants, sõõr|tants, templi|tants, uudis|tants, vaba|tants, varvas|tants, voor|tants, võistlus|tants, õukonnatants