[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

teade ‹teate 18› ‹s›

1. see, mis kellelegi teatatakse, edastatav infolõik, sõnum; teatamine. Teade loodusõnnetusest, surmast, nõupidamise kohta. Kirjalik, suuline, ürikuline teade. Kurb, hea, tähtis teade. Teadet viima, vastu võtma. Ootab teateid otsingute käigu kohta. Teade ilmub, avaldatakse esiküljel. Talle jäetakse maha tähtis teade. Huviga loeti lehest kohalikke teateid. Bülletään toob teate ära suurte tähtedega. Paarirealine teade. Kinnitas teate ukse külge. Kadunust pole mingit teadet. Poleks halb sõbralt mõnd teadet saada. Hommikul tuli, saabus rõõmustav teade. Oli teate üle kurb, tundis teate puhul suurt rõõmu. Süngetest teadetest vapustatud linnakodanikud. Need teated levivad linnas kulutulena. Lapsed tulevad teatega, toovad teate, et külalised saabusid. Kaaslased küsivad, pärivad haige kohta teateid. Korrespondent saadab teateid. Viimaste teadete kohaselt on hukkunuid sadu. Ühe teate järgi põles maja maha. Kroonika teatel kestis taplus mitu päeva. Teadete tahvel. Teadete büroo. || ‹pl.› andmed. Laeva saatusest puuduvad lähemad teated. Lossi esialgse arhitektuuri kohta pole palju teateid. Luurajal õnnestus saada vajalikke teateid.
▷ Liitsõnad: abiellumis|teade, börsi|teade, ilma|teade, kiriku|teade, lahkumis|teade, lehe|teade, leiu|teade, maksu|teade, panga|teade, politsei|teade, pressi|teade, pärimus|teade, püügi|teade, raadio|teade, rinde|teade, surma|teade, sõja|teade, võiduteade; eel|teade, eri|teade, kiir|teade, kõmu|teade, lühi|teade, operatiiv|teade, sala|teade, vale|teade, välkteade.
2. ‹pl.› kõnek infotelefon v. -punkt. Helista teadetesse! Teadetest öeldi, et buss on läinud.
3. kõnek teatevõistlus. Jookseb teadet.

teade [teatme] vt teatmed

tiide ‹adv›
murd viltu, põiki. *Ise piilus tiide Kristjani poole .. E. Vilde.

tilde ‹6› ‹s›
lainjas märk (~); kasut. nasaalsust v. palatalisatsiooni tähistava diakriitilise märgina, asendusmärgina vms.

toide ‹toite 18› ‹s›

1. toitmine; toit. Suur osa sademeist läheb põhjavete toiteks. Maa vajab väetamist ja muud toidet. Rakkude toide on veres sisalduv hapnik. | piltl. *Kümme aastat oli jäänud selja taha, mille jooksul mu vaim polnud tegelikku toidet saanud .. J. Undusk (tlk).
2. tehn toitmine; see, mis toidab (hrl. elektrienergia). Akumulaatoreid kasutatakse masinate, seadmete, aparaatide toiteks. Mootor saab toite vooluvõrgust. Ajam töötab akupatareide toitel. Aparaadi toide on 220 V.
▷ Liitsõnad: elekter|toide, eraldi|toide, gaas|toide, kaksik|toide, katla|toide, patarei|toide, võrgutoide.

toode ‹toote 18› ‹s›

1. maj millegi tootmise, valmistamise üksik tulemus. Toodete valmistamine, väljalase, turustamine, nomenklatuur. Toote omahind, kvaliteet. Kombainid ja muud masinatööstuse tooted. Kodukäsitöö, tarbekunsti tooted. Eelistab osta kodumaiseid tooteid. Käsitööline vahetas oma tooted põllumajandussaaduste vastu. Kombinaat pakub koolidele rikkaliku valiku tooteid hapu- ja kohupiimast. || saadus. Põllumajandus annab piima, liha, vilja ja muid tooteid. Müüs turul oma majapidamise tooteid: mune, mett ja puuvilju. || teenus. Pank müüb uudse tootena ka elukindlustust.
▷ Liitsõnad: kala|toode, klaas|toode, kummi|toode, piima|toode, liha|toode, metall|toode, naha|toode, plast|toode, portselan|toode, raua|toode, savi|toode, trikoo|toode, tubakatoode; makaron|toode, vorsttooted; juveel|toode, keemia|toode, keraamika|toode, kondiitri|toode, kosmeetika|toode, kulinaar|toode, käsitöö|toode, pagari|toode, parfümeeria|toode, tekstiili|toode, trei|toode, trüki|toode, tööstus|toode, õmblustoode; ainu|toode, hulgi|toode, import|toode, kõrval|toode, mass|toode, pool|toode, praak|toode, põhi|toode, sari|toode, seeria|toode, uudis|toode, vabriku|toode, valmistoode; finants|toode, hoiu|toode, kindlustus|toode, laenu|toode, pangatoode.
2. vaimuloomingu tulemus. Tellis sõnaraamatuid ja muid tarbekirjanduse tooteid. Meie filmikunsti uusimad tooted. Rahvalaulud ja muud rahvaloomingu tooted. Kunstnik ei näe vaeva oma kergelt loodud toodete viimistlemisega.
▷ Liitsõnad: fantaasia|toode, kirjandus|toode, kunsti|toode, lava|toode, luuletoode; piraattoode.

tuide ‹adv›
murd täiesti, päriselt. *.. viimne lihaloom, poolkasvanud kesik, [oli] aprillis ära veristatud, kui söögilaud tuide tühjaks jäi .. O. Jõgi (tlk).

tõde ‹tõe 27› ‹s›

1. tegelik(ud) asjaolu(d), asjade tegelik seis, see, mis vastab tegelikkusele ja on tõsi. Uurijat huvitab tõde. Mis on neis seletustes tõde, mis vale? See on rohkem oletus kui tõde. Tõde ei tea keegi. Tõde on tihti valus kuulda. Tasapisi selgus kogu tõde tema päritolu kohta. Julm, karm, halastamatu tõde. Alasti, ilustamata tõde. Muinasjuttudes võidutseb tõde vale üle. Ükskord peab ometi tõde päevavalgele tulema! Lapse suust pead sa tõde kuulma. Meil ei õnnestunud tõde kaua varjata. Argusest jäi tõde välja ütlemata. Tõde moonutama. Ära pööra tõde pea peale! Ta püüdis iga hinna eest tõde väänata. Ma ei saanudki temalt tõde teada. See väide ei sisalda täit tõde. See on üksnes poolik tõde. Kaldus oma jutus tõest kõrvale. Hamlet kui tõe ja õiguse eest võitleja. Teadus püüdleb tõe poole. Üritame tõele järk-järgult lähemale pääseda. Vanad dokumendid aitasid tõde jalule seada. Ta ei taha tõele näkku, silma vaadata 'tõde tunnistada'. Tõele au andes 'tõtt-öelda, ausalt öeldes' peab tunnistama, et kriitika oli õiglane. Kibe tõde on parem kui magus vale. Tõde tõuseb, vale vajub. || (vastandatuna kujutletule). Ta loomingus on segamini tõde ja väljamõeldis. Poisi jutus on fantaasiat rohkem kui tõde. Poeet hõljus kõrgustes, kus luule ja tõde ühte sulavad.
▷ Liitsõnad: eba|tõde, pool|tõde, sulatõde.
2. ka filos mõte, väide, vaade vms., mis inimkonna teadmiste ja kogemuste põhjal vastab tegelikkusele ja faktidele. Loodusteaduslikud tõed. Mehaanika elementaarsed tõed. Ei tohi unustada ajaloolist tõde. Poeetiline, kunstiline tõde. Tõe kriteeriumid. Absoluutne, suhteline tõde. Objektiivne, subjektiivne tõde. Pragmaatikud ütlevad, et tõde on see, mis on kasulik. *Ausus nõuab teadlaselt, et ta ei usuks mitte midagi enne, kui tal pole küllaldast põhjust seda tõestatud tõeks pidada. V. Adams. || veendumus(ed) v. arusaam(ad), millest keegi juhindub; mingil ajal v. ajajärgul kehtiv arusaam. Valmis tõdedega elus kaugele ei jõua. Ta oli valmis oma tõe eest kannatama, elu andma. Ärge vaielge minuga minu tõdede üle. Oma tões oli ta vankumatu. Romaanis on kummalgi peategelasel oma tõde. Igal ajastul oma tõed. Tuleb osata vahet teha kapteni tõe ja aeruorjade tõe vahel. Luuletaja tõde ei käi kokku teadlase tõega. || üldlevinud arusaam v. seisukoht; seda väljendav väide. See on palju korratud tõde. Lihtne tõde küll, kuid igapäevaelus on seda raske täita. On tuntud tõde, et üks loll jõuab rohkem küsida kui kümme tarka vastata. Vana ja kulunud tõde. Vanad tõed uues kuues. Kõneleja korrutas triviaalseid tõdesid. Igavesed tõed. *Johannes lausus tõe: Naised on sellised, nagu tahame neid näha. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: aabitsa|tõde, alg|tõde, elu|tõde, käibe|tõde, põhi|tõde, raamatu|tõde, usutõde.
3. õigsus, paikapidavus. *Aga peremehel oli nägu, nagu kahtleks ta sauna Mari sõnade tões. A. H. Tammsaare.

tões ja vaimus
siiralt, andunult, tõemeeli. Palub tões ja vaimus jumalat. Arvasin tollal tões ja vaimus, et trükisõna ei valeta. Teenis oma peremeest tões ja vaimus mitu aastakümmet. *.. Pearu võis tões ja vaimus omale vastu rindu lüüa ning küsida: ons see õigus? A. H. Tammsaare.

täide
(ainult ühendites)

täide ‹täite 18› ‹s›
täitmine; see, millega täidetakse; täidis. Kraavi täiteks toodi kruusa. Võttis tühja kõhu täiteks peotäie rosinaid. Ütles seda lihtsalt vaikuse täiteks. Püüab hinges olevale tühikule leida mingi täite. Otsib pikkadele õhtutundidele täidet. Mind on siia vaid augu täiteks 'kellegi asemel' kutsutud. Kehva täitega voodi.
▷ Liitsõnad: aja|täide, augu|täide, eetri|täide, koha|täide, kõhu|täide, pinna|täide, tagasi|täide, vormitäide; öeldistäide.

täide minema
tegelikuks, tõeks saama, täituma. Soov, lootus, ennustus, uni, plaan, hoiatus läks täide. Ta kartused võivad veel täide minna.

täide viima ~ saatma
teoks tegema, lõpule v. ellu viima. Küllap ta viib oma ähvarduse, plaani täide. On osa oma kavatsustest juba täide saatnud. Otsus saadeti, viidi kohapeal täide.