[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

silo ‹11› ‹s›

1. ka põll silohoidlasse konserveeritud haljassööt (näit. rohi, segatis, mais), silosööt. Silo on mahlakas sööt. Silo valmistama. Ristik tehti siloks. Hästi käärinud, riknenud silo. *See oli silotorn. Kui sinna sisse pannakse rohtu või päevalilli või maisi, ja need kõvasti kinni tambitakse, siis see ongi silo. L. Kahas.
▷ Liitsõnad: kuiv|silo, märg|silo, virnsilo; maisisilo.
2. ehit hrl. raudbetoonist v. terasest tornikujuline mahuti puistmaterjali hoidmiseks. Jahu seisis kümne meetri kõrgustes silodes.