[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sein ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. hoone hrl. püstne piirdetarind, mis võib täita ka kandetarindi ülesannet. Paneelmaja, palktare, garaaži sein. Sauna, küüni, onni seinad. Puust, tellistest, maakivist sein. Pruunid, valkjaskollased, valgendatud seinad. Seinu püstitama, ehitama. Seinad tahuti siledaks. Seinte vooderdamine. Seinad kerkisid jõudsasti. Uuel kirikul on seinad juba püsti, ainult torn puudub. Pank ehitas peegelklaasist seintega maja. Poisid põrgatasid palli vastu seina. Kaur on kange mees, läheb kas või läbi seina. *.. isamaja pole üksnes neli seina, vaid ka see, mis nende seinte ümber, ees ja taga.. V. Saar. || toa vm. siseruumi piirdetarind; selle sisepind. Elutoa, pesuköögi, keldri seinad. Mittekandev sein 'vahesein'. Krohvitud, värvitud, värvimata sein. Seinu pahteldama, tapeetima. Sein higistab, hallitab rõskusest. Terve sein on kaetud raamaturiiulitega. Seintel, seinte peal on maale ja gravüüre. Riputas pildi seinale, seina peale. Ei oska naelagi seina (sisse) lüüa. Varn on seinas. Tare ühes seinas on voodi, teises (seinas) kirst. Käib oma kabinetis närviliselt seinast seina, ühest seinast teise. Pime kobab piki seinu. Lauad ruumis lükati seina äärde. Jutt kostab läbi seina. Seinad kostavad läbi. Püüdes jääda märkamatuks, surusin end vastu seina. Ilusa ilmaga ma ei taha nelja seina vahel 'toas, sees' olla. *Vahel on Pommeril [= koolmeistril] tunne, et ta räägib seintele. M. Traat. | piltl. Räägi tasem – seintel on kõrvad! 'keegi kuulab salaja pealt'. Tuleb hoolitseda, et skandaal meie seinte vahelt välja ei ulatuks.
▷ Liitsõnad: aida|sein, keldri|sein, kuuri|sein, lauda|sein, maja|sein, sauna|sein, talli|sein, taresein; betoon|sein, kahhel|sein, kivi|sein, klaas|sein, laud|sein, metall|sein, muld|sein, paekivi|sein, palk|sein, paneel|sein, puit|sein, puu|sein, rõhtpalk|sein, savi|sein, suurpaneel|sein, suurplokk|sein, sõrestik|sein, tellis|sein, vineersein; kald|sein, kande|sein, kapitaal|sein, massiiv|sein, piirde|sein, põim|sein, püst|sein, sise|sein, tugi|sein, täidis|sein, umb|sein, vahe|sein, välis|sein, õõnessein; ees|sein, esi|sein, fassaad|sein, kerg|sein, krohv|sein, külg|sein, ots(a)|sein, piki|sein, põik|sein, taga|sein, vastassein; lükand|sein, peegel|sein, redel|sein, rippsein.
2. pinnavormi v. muldrajatise järsult püstine nõlv. Paelava järsud seinad. Taevaskojas moodustab jõekallas kohati järsu seina. Kõrgete seintega kuristik. Alpinistid harjutavad paekalda astmelisel seinal ronimist. Pommilehtri, kaeveõõne seinad on sisse varisenud. Maa-aluse käigu seintele oli midagi kraabitud. Mannerjää lõpeb meres järsu seinaga. *Mäed jõuavad mõnel pool .. lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetriste seintena.. J. Kangilaski.
▷ Liitsõnad: jää|sein, kalda|sein, kalju|sein, koopa|sein, liivakivi|sein, mäe|sein, paesein.
3. õõneselundi, anuma vm. eseme õõnsust ümbritsev pind. a. (elundil). Kõhuõõne seinad. Kopsutorude, arterite seinad. Veresoone seina vigastus põhjustas verejooksu. Kaks ristuvat seina jaotavad südame neljaks. b. (esemel). Purgi, savinõu seinad. Teeklaasi seinad lõid uduseks. Õhukeste seintega vaas. Rooste oli raudpaja seinasse augu söönud. Liftikabiini seinad. Vineerkasti, sektsioonkapi seintele on midagi soditud. Linnupesa soojalt vooderdatud seinad.
▷ Liitsõnad: kõhu|sein, mao|sein, raku|sein, soole|sein, veenisein; ahju|sein, kamina|sein, kapi|sein, katlasein.
4. piltl. a. (millegi ääristava, varjava kohta). Hekk moodustab rohelise seina. Jõe taga kõrgub metsa tume sein. Kõrkjad kerkisid kalda ääres seinana. Pilve tihe must sein varjas päikese. *Veel kullapunane on taeva sein.. M. Under. *.. nende looduslikku peavarju eraldas muust maailmast mahavoolava vee [= tugeva vihma] hall sein. E. Krusten. b. (vaheseina, tõkke kohta inimsuhetes). Sein rikaste ja vaeste vahel. Suhtumises võis tajuda jäika seina. Tunneb, et nende vahelt langes sein. Põrkus bürokraatia ja rumaluse seina vastu. *Väga selgesti võis igaüks märgata, kuidas vanaproua enese ning oma poja ja Kreeta Nõgese vahele hakkas eraldavat piiri panema, seina seadma. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: metsa|sein, pilve|sein, taeva|sein, tule|sein, udu|sein, vee|sein, vihmasein; kodusein.

jalgu seinale lööma ~ ajama ~ panema ~ viskama vt jalg

peaga vastu seina jooksma
(asjatu, mõttetu, kasutu tegevuse kohta). Sinuga vaielda on sama kui joosta peaga vastu seina. *Aga üldiselt olid nad kõik nagu see Kandurgi siin – jooksid peaga vastu seina. Ta ei saavuta ju midagi – peale trellide! A. Kaal.

seinast seina
ühest äärmusest v. voolust teise; täielikult. Arvamusi esitatakse seinast seina. Ta ei valda seinast seina kogu repertuaari. *Materjali [aastanäitusel] on seinast seina: vanim kunstnik on sündinud 1906. ja noorim 1978. aastal. Esindatud on kõik koolkonnad. A. Juske.

[kedagi] seina äärde panema ~ seadma ~ viima
mahalaskmisele viima v. määrama, maha laskma. Jooksikud, reeturid pandi ilma pikema jututa seina äärde. *Alandlik peab olema, sõnakuulelik ja kaval, ehk muidu viivad tõesti seina äärde. A. Gailit.

tonti ~ tonte seinale maalima vt tont

[kedagi] vastu seina ~ seina äärde suruma
ummikusse, kimbatusse ajama, kellegi vastupanu murdma. Uurija surus ülekuulatava faktidega, ristküsitlusega vastu seina. Keerutab mis ta keerutab, küll me ta vastu seina surume. *.. kasutades äriknihve ja Vilde rahapuudust, hakkas [kirjastaja] teda armutult seina äärde suruma, et alla lüüa tema kogutud teoste hinda. L. Raud.