[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

seal ‹adv›

1. osutab kohale, mis on kaugemal, kõnelejast eemal; ant. siin. Laud on siin, tool seal. Ühed istuvad siin, teised seal. Näe, seal lendab suur kull! Seal on porine, tule siiapoole! Mis sealgi paremat, ühesugune töö igal pool. Kes seal on? (kellelegi, keda kuuldakse läheduses liikuvat). Kus on sinu raamatud? – Seal. *Mees on seal ja seal nõiduse väel vangis, aga teie ei või teda minu abita lahti päästa.. F. R. Kreutzwald. | järelasendis on kohta lähemalt märkiv sõna v. väljend. Seal metsatukas on rohkesti sarapuid. Mis sa seal väljas näed? Seal kaugemal on rohkesti marju. Seal kuskil otsustatakse ka meie saatus. Ega neil seal välismaal kerge olnud. Kuidas nad seal kodus küll ilma temata hakkama saavad? Kes seal ukse taga kolgib? Seal lõuna pool on maa mägisem. *Teeb olemise uhkeks, kui mõtled, et Vana on ka seal laineid rammivas paadis. J. Tuulik.
2. osutab eespool juba mainitud, teada olevale (v. mainitavale) kohale, olukorrale, kus midagi toimub, esineb jne. Soo oli pehme, seal võis kergesti sisse vajuda. Maja pole enam kaugel, kümne minutiga oleme seal. Lähen ära linna, seal olevat elu kergem. Heitis diivanile ja lesis seal pisut aega. Ta võttis ajalehe, seal oli huvitav artikkel. *Aga nõudma – jaa, seal on kõik mehed, – ja sõimu pealegi.. E. Vilde. | korrelatsioonis eelneva v. järgneva sõnaga kus, harvemini sõnaga kust v. kuhu. Kus enne kasvas mets, seal on nüüd põllud. Hoiab raha kokku seal, kus sellest vähe kasu. Kust vesi üle käinud, seal oli oras hävinud. Kuhu sa ka ei läheks, seal on tema ikka ees. Kus suitsu, seal tuld. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
3. osutab koos sõnadega siin ja teal millegi juhuslikumale, eri kohtades esinemusele, tegevusele vms. vrd siin-seal, vrd seal-teal Siin ja seal oli rohi veel sajust märg. Siin ja seal nähti majade akendes tulekuma. Käidi siin ja seal päevilisena tööl. Rääkis lugusid, mis juhtunud siin või seal. Seal ning teal mõni üksik kadakapõõsas. *.. plataanide all oli rooside väli puhkemas; seal ja teal murul kõikus liiliaid.. A. Saareste (tlk).
4. esineb ajalises ühenduses. a. ‹mõnikord asendatav sõnadega siis, samas, äkki, korraga› märgib ajamomenti, millega algab eespool mainitule vahetult järgnev sündmus. Läks paar päeva mööda, seal ilmus linna sõjaväeüksus. Poisid jäid nõutult seisma; seal astus keegi mees nende juurde. Sammud – seal ta vist tulebki! Peeter tahtis juba väljuda, seal langes ta pilk laual lebavale kirjale. Pere oli juba magama minemas, seal koputatakse uksele. Tahtis edasi minna, aga seal pistis koer haukuma. Seal, keset vaikust, äkki pauk. *Ema oli täna kurvem kui iialgi enne. Seal palus tütar teda niikaua, kuni ema talle kõik oma leinaloo ära rääkis.. J. Kunder. b. märgib nähtuse, olukorra (kiiresti) vahelduvat esinemist. *Ilm omakorda jagunes harudesse: seal oli külm, seal oli soe; seal oli tuul, seal oli vaikus; seal oli vihm, seal oli põud. R. Roht. *Seal õrretab Kärbelit, aga sealsamas teeb laule! E. Särgava.
5. väljendab modaalseid suhteid, kus kohatähendus tuhmunud. a. ‹hrl. koos pronoomeniga mis› esineb möönvates, nõustuvates vms. ütlustes. Aga mis seal parata, käsk on käsk! Mis seal ikka, eks sõidame siis pealegi. Poiss nagu poiss, mis seal ikka. Mis seal salata: olin pisut solvunud. Kunstniku asi, mis seal's imestada! Kõik oli selge, mis seal enam viivitada. Täna juba paha, mis seal veel homsest rääkida! Mis sa seal oskadki niisugusele küsimusele vastata. Kellel seal õigus, kes seda oskab öelda. *Õhtu jõuab, ööke sõuab. Ega seal muud, kui varsti magama. A. Jakobson. b. esineb laitvat, taunivat, pahandavat suhtumist väljendavates ütlustes. Seal te nüüd olete: kui midagi ütled, kohe süda täis! Isa pahandas: „Seal ta nüüd on, see sinu tegemine!” Seal ta nüüd on: üks räägib üht, teine hoopis teist. *Näeh, seal ta on: loksutavad jumalavilja [= õlut] maha liiva sisse! E. Särgava.