[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 4 sobivat artiklit.

rist-i 21› ‹s

1. (hrl. täisnurgi) lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v. märk; samakujuline ese. a. põikpuuga post, mille külge vanaaja kurjategijaid surema seoti v. naelutati. Jeesus löödi risti. Kurjategijad poodi risti(le). b. selline kujund v. ese maagilise v. sakraalse (meil hrl. ristiusu) sümbolina. Usulise sümbolina tuntakse risti peaaegu kõikjal maailmas. Preestril on rist rinna peal, õnnistamiseks käes. Katedraalil, kirikutornis sädeleb rist. Risti ette lööma, heitma, taguma 'käega ristimärki tegema'. Rangidele tehtud rist pidi hobust hoidma õnnetuste eest. Ta kardab mind kui kurat risti. Kreeka rist 'täisnurgi asetsevate võrdsete harudega rist'. Ladina rist 'täisnurkne rist, mille alumine haru on teistest pikem'. Antoniuse rist 'T-kujuline rist'. Andrease rist 'X-kujuline rist, mille keskel võib olla vertikaalne joon'. *Risti ja mõõgaga tungisid nüüd sakslased ühelt poolt, taanlased teiselt poolt eestlastele peale. A. Vassar. c. selline ese hauamärgina. Haual oli puust, kivist, marmorist rist. Kääbas on rohtunud ja rist längu, viltu vajunud. Sammaldunud ristid vanal surnuaial, kirikuaias. Ristideta hauad. d. samakujuline (kõrgem) aumärk. Georgi rist. Onu sai sõjas risti rinda. Ohvitseril oli rind riste ja aurahasid täis. e. selline märk embleemina, ornamendi motiivina, peremärgina vms. Skandinaaviamaadel on ristidega lipud. Kiirabiauto külgedele on maalitud punased ristid. Punane Rist 'rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks on sõjas v. loodusõnnetuste tagajärjel kannatada saanute abistamine'. Korraga ilmus nähtavale musta ristiga lennuk. Puust õllekannudele põletati riste ja südameid. *Ka seisis.. suurpurje sees Hansa rist, mastis nende punavalge vimpel. H. Sergo. f. ristamisi tõmmatud kriipsud allkirja asemel, meelespidamise v. mahatõmbamise märgina vms. Mehed tegid allkirja asemel kes risti, kes pöidlajälje. Tegi paberile kolm risti alla. Tõmbasin mitmele käsikirja lõigule risti peale. Külalise saabumise päeva ette tehti kalendrisse rist. Kuhu ma pean risti tegema! (imestus- v. üllatushüüatus hrl. ootamatu külalise, teo vms. puhul).
▷ Liitsõnad: haak|rist, kald|rist, niit|rist, põik|rist, ratas|rist, rõngasrist; haua|rist, kaelarist; kivi|rist, kuld|rist, malm|rist, puu|rist, raud|rist, sepis|rist, vaskrist; rüütli|rist, vabadus|rist, vapruserist.
2. ristumiskoht; ristmik. Kahe tee ristil tehti väike peatus. Hommikul oli raske liiklusõnnetus Narva maantee ja Veski tee ristil. Viaduktist kuni Tulika tänava ristini läksin joostes. Ootasime Mäo ristil Tallinna bussi. *Rannatee ristis tegi auto kaare ning Jaan sõitis uuesti küla poole tagasi. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: maantee|rist, sihi|rist, tee|rist, tänavarist.
3. risti. Rist on trump. *.. minagi õppisin [kaardimaste] tundma, mis on rist, mis on pott.. M. Metsanurk.
4. piltl raskused, mured, vaev; häda, nuhtlus, tülin, koorem. Elu pole muud kui rist ja viletsus. Igaüks peab oma risti kandma. Mis häda ja risti seal kõik kannatada tuli! Küll võib ikka rist olla joodikust mehega! Ise sa endale selle risti kaela võtsid. Ja sellise majaloksu oled sa endale ristiks kaela võtnud! Kellel nüüd sellist risti veel vaja peaks olema. Naabritega on üks igavene, viimane rist. Uus auto osutus rohkem ristiks kui rõõmuks. Kooselu muutus lõpuks mõlemale ristiks. Osa inimesi on ainult teistele ristiks maailma sündinud. Ema nägi lapsega ööd läbi risti ja vaeva. Selle poisi kasvatamisega nägid vanemad alles risti. Oh seda häda ja risti! Issanda rist ja viletsus! *Suvel aga veeresid päevad uniselt ja õhtul ei saanud õiget und, see oli üks rist igapidi. K. Ristikivi.
5. esineb kohkumist, pahameelt v. põlastust väljendavates hüüatustes. Issa(nda) rist! Sa püha rist, küll sa oled ikka tossike! Oh sina taevane rist, kui palav siin on! *Sa rist, ju koidab!/ Aeg otse lendab töö ja naljaga. J. Kross (tlk).

[kedagi] risti lööma
kellegi (v. millegi) üle karmilt kohut mõistma; kedagi hukka mõistma. *.. sa oled minu töödest sündmusi, tegelasi ja tundmusi näpanud – ma löön su ajalehtedes risti ning kaeban kohtusse. E. Vilde.

risti mitte ette lööma
kõigeks valmis olema, mitte millegi ees taganema; end (oma kirgedes) mitte taltsutama. Ta on kõva töömees, kes ühegi töö ees risti ette ei löö. *Naine lööb tal üksi juba miljoneid aastas läbi ja ega meeski risti ette löö. M. Mõtslane. *Kui mõni mehemaias ligi tükkis, siis ta muidugi mõista risti ette ei löönud .. P. Kuusberg.

risti peale tõmbama, rist on peal
millestki loobuma, midagi nurja, luhta ajama v. millegagi lõpparvet tegema; miski on nurjunud, millegagi on lõpparve tehtud. Matkaplaanidele tuli paratamatult rist peale tõmmata. Laste tahtmistele tõmmati juba eos rist peale. Ema hilines terve tunni ja kogu sõidul oligi rist peal. Maaelul on rist peal – asun linna elama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur