[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ratas ‹ratta 19› ‹s›

1. keskpunkti läbiva telje ümber pöörlev kettakujuline või rummust, kodaratest ja pöiast koosnev töö- ja transpordimasinate osa. a. (sõidukil, veokil maitsi kulgemiseks). Sõiduauto, jalgratta, vankri, veduri rattad. Ratta pöid, kodarad, rumm, vits, rehv. Vanasti olid vankrid puust ratastega. Kahe rattaga kaarik, suurtükk. Autol tuli üks ratas alt ära. Ratast vahetama, määrima. Rattad vajuvad, lõikuvad rummuni porri. Rattad libisevad, käivad tühjalt. Laulu summutas rataste põrin. Buss sõidab rataste sahinal. Rong hakkab rataste kolksudes liikuma. Käru rattad kolisevad auklikul teel. Õnnetu viskus kaubarongi rataste alla. Kihutab nii suure hooga, et rattad löövad tuld. Kuhu lähevad esimesed rattad, sinna ka tagumised. Määritud ratas ei karju ilmaski. *Selle ootamise ajal tahan ma muidugi mugavalt elada, neli ratast [= auto] taguotsa alla saada ja vahel mõne suutäie viina ka võtta! V. Lattik. || (muude esemete liigutamise hõlbustamiseks). Ratastel, ratastega voodi, tugitool, serveerimislaud, mänguhobu. b. (muude tööriistade ja mehhanismide osana). Õmblusmasina ratas. Suure rattaga kaev. Eit istub voki taga ja tallab ratast. Kellamehhanismi rattad on hammasrattad. Rehepeksumasina ratas viskas rihma pealt. Töömees oli kättpidi tööpingi rataste vahele jäänud. Raha paneb rattad käima. *Käivitunud automootor vallandab pererahvast kergendusohke; külaline istub rooli taga, ratas kindlate käte vahel. I. Jaks. *Kuid juba vanad piiblimehed teadsid, et ilmas on kolm asja, mis kõik rattad liikuma paneb: usk, lootus ja armastus. H. Sergo. || (pöörlevate seadmete kohta, näit. lõbustuspaigas). *Ah, need karussellisõidud olid metsikud! Suur ratas keerleb kiires tempos, kus toredad puutäkud oma taltsutamata päid metsikult püsti ajavad. H. Raudsepp. *Kihutad ringi nagu orav rattas, aastast aastasse ikka samu mudaseid või tolmuseid teid pidi ... V. Saar. c. (piltlikes väljendites). Ajaloo ratas ei peatu. Püüab läbirääkimise rataste vahele liiva visata. Kaval kaupmees proovib enne tehingut rattaid määrida 'meelehead anda'. Pulmadega kiirustati, sest noorpaaril jooksid, läksid, veeresid tagumised rattad ette 'pruut oli enne paariminekut käima peale saanud'. *.. ning saatuse rattad kiskusid kõiki porri kui putukaid. A. Gailit.
▷ Liitsõnad: auto|ratas, kaariku|ratas, käru|ratas, suurtüki|ratas, traktori|ratas, tõlla|ratas, vaguni|ratas, vankriratas; esi|ratas, kaksik|ratas, kilp|ratas, kõrg|ratas, paaris|ratas, pöid|ratas, taga|ratas, topelt|ratas, tugi|ratas, vahetusratas; kummi|ratas, metall|ratas, plastmass|ratas, pakk|ratas, puu|ratas, raud|ratas, vitsratas; haspel|ratas, ketas|ratas, kodar|ratas, rullratas; hammas|ratas, hoo|ratas, hõõrd|ratas, jooksu|ratas, juht|ratas, kaevu|ratas, kande|ratas, kella|ratas, keti|ratas, koonus|ratas, käia|ratas, käigu|ratas, laeva|ratas, pea|ratas, pedaali|ratas, pingutus|ratas, ploki|ratas, rihma|ratas, rooli|ratas, sõtke|ratas, sõu|ratas, tigu|ratas, tüüri|ratas, vesi|ratas, veski|ratas, vokiratas; jäljendus|ratas, kopeerratas; ilma|ratas, kuradi|ratas, loosi|ratas, orava|ratas, tuli|ratas, õnneratas; aja|ratas, ajaloo|ratas, elu|ratas, poliitika|ratas, saatuseratas.
2. jalgratas, (mõnikord ka:) mootorratas. Uus, pruugitud, logisev ratas. Ratta tagumine kumm on tühi. Rattaga sõitma. Ratast käe kõrval ajama, lükkama. Ratastega sõitmiseks nähakse ette eraldi rattateed. Hüppas ratta selga, istus rattale ja hakkas pedaale tallama, mäest üles sõtkuma. Käib poes rattaga. Kevadel hakkavad poisid tänavatel ratastega põristama. *Aga nüüd rummab Vana juba ratast käima. Ratas on esialgu sama uimane kui Vana hommikul – turtsatab ainult paar korda vastumeelselt .. J. Tuulik.
▷ Liitsõnad: jalg|ratas, mootor|ratas, tõukeratas; krossi|ratas, laste|ratas, linna|ratas, maastiku|ratas, meeste|ratas, mägi|ratas, naiste|ratas, sport|ratas, võistlus|ratas, väikeratas.
3. ‹pl.› kõnek vanker (harvemini ka muu sõiduk v. veok). Isa käskis ruuna rataste ette rakendada. Rattail istus kaks inimest, mees ohjas hobust. Möödasõitev hobusemees kutsus poisi rattaile istuma. Teedelagunemise aegu ei pääse siit välja ree ega ratastega. Peab ikka auto ostma, ilma ratasteta enam hakkama ei saa. Töö tõttu olen rohkem ratastel 'sõitmas, ringi reisimas' kui kodus. Ree ja ratta surm on ikka tee pääl.
4. aj suure vankriratta kujuline piinarikka hukkamise riist. Rattale tõmbama. Kurjategija hukati rattal või tuleriidal. Vanasti kisti rattal inimesi tükkideks. Rattal venitati ja murti hukatava jäsemeid. Heitis ratta peal hinge. Karjub, röögib, kisendab kui ratta peal, rattal 'kõigest kõrist, täiest jõust'.
5. rõngas, sõõr, ketas. Puupaku otsast saetud rattad. Lõikab leivakäärule paksu ratta vorsti peale. Juustu müüakse keradena, pätsidena, ratastena. Ratasteks lõigatud õun. Kõrvad kohisevad, silme ees virvendavad punased ja sinised rattad. Täiskuu, loojuva päikese punetav ratas. *.. nägi otse küünisuu ees päikesepaistel sarapuukarva ussi, kes oli enda ilusasti rattasse [= rattakujuliseks] kerinud, pea keskel püsti. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: habeme|ratas, seelikuratas; karaski|ratas, kartuli|ratas, koogi|ratas, juustu|ratas, redise|ratas, sibula|ratas, tomatiratas; päikese|ratas, tuisu|ratas, tule|ratas, täiskuu|ratas, valguse|ratas, õieratas.
6. keha ring üle pea, kusjuures käed ja jalad toetuvad aluspinnale vaheldumisi. Araabia ratas. Ratas kõrvale, ette, taha. Lapsed löövad ratast ja kasvatavad tiritamme.
▷ Liitsõnad: hundiratas.

(kõiki) rattaid käima panema
tegema kõik, mis võimalik, millegi saamiseks v. saavutamiseks kõiki võimalusi ära kasutama. *Paal paneb kõik rattad käima, et üldkoosoleku enamust enda poole võita. O. Tooming.

rataste vahele ~ alla jääma
ebaõnne, nurjumisi, saatusehoope jne. tunda saama. *.. kaasaja tsivilisatsioon muserdab inimest ja teeb temast lõpuks invaliidi. Inimene jääb lihtsalt rataste vahele ja nätsutatakse läbi nagu särk lehma suus. M. Traat.

viies ratas (vankri all)
ülearune, liigne, segav isik. Tundsin end nende seltsis viienda rattana. *Viimaks saab õnnetu punapea isegi aru, et ta .. [Teele ja Tootsi seltskonnas] viiendaks rattaks vankri alla tikub jääma. O. Luts.