[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 2 sobivat artiklit.

rasvane-se 4› ‹adj

1. paksu rasvkoega, rasvunud, pekine, lihav, paks, priske; kõnek (inimese kohta); ant. lahja, kõhn. Suur ja rasvane mees. Rasvase käsivarre ümber kõlksusid kuldvõrud. Peekonsigu ei tohi liiga rasvaseks nuumata. Valib õnge otsa rasvasemaid vihmausse. Kiskuja kukk ei ole rasvane. *1223. aastal pidanud eestlased aru, kas ohverdada oma jumalatele kõige rasvasem härg või vangilangenud preester Hartwig, kes olnud „niisama rasvane”. S. Vahtre.
2. rohke rasvasisaldusega; ant. lahja. Rasvane liha, sült, supp. Õhtul ei maksa süüa liiga rasvast toitu. Koergi hoiab sinna, kus rasvasem lake. Linnainimene pole rasvase piimaga harjunud. Kuiv nahk vajab rasvast kreemi. *Ruumides hõljus puhast, rasvastest köögiaurudest rikkumata kohviaroomi .. J. Jõerüüt.
▷ Liitsõnad: pool|rasvane, täis|rasvane, ülirasvane.
3. mingi olulise koostisosa sisalduse poolest rikkalik.; ant. lahja, kehv. a. (segu kontsentratsiooni kohta). Rasvane betoon. Liiga rasvane savi on vähese liivasisaldusega. *Siin ei olnud pimedat hauakohta, kus vingerdavad kaanid ja rasvases põhjamudas lebab uputatud kassi luukere. V. Luik. b. toitainete poolest rikas, viljakas, rammus. Meie kandis pole rasvaseid põllumaid. *Muld on must kui pigi ja rasvane nagu keisri lõug jõululaupäeva õhtul. I. Sikemäe.
4. piltl rikkalik, külluslik, priske; tulus; ant. lahja. Vargad said rasvase saagi, noosi. Otsib rasvast töökohta, otsa. Nüüd on neil rasvased päevad. Ka rasvase rahakotiga ei saa kõike. Trahvid läksid järjest rasvasemaks. Sai pärandusest kõige rasvasema tüki. Vihmased nelipühid, rasvased jõulud. Parem lahja rahu kui rasvane riid. *Ühise noorpõlve mälestusi serveeritakse ju ikka desserdiks, kui rasvasem kraam juba seedub. V. Lattik.
5. rasvaga kaetud, rasva sisaldavast ainest määrdunud. Suu on söömisest rasvane. Pühib rasvased käed rätikusse puhtaks. Rasvaseid toidunõusid külma veega puhtaks ei saa. Higist rasvane krae. Rasvaste juustega naine. Saarmal on kasukas alati rasvane. Kus rasvane kont, sinna kogub palju koeri. *Mõni tahvel on nii kõva või jälle rasvane, et ei võta mitte kuidagi kriiti peale, tee või tonti. M. Traat.
6. kõnek (trükikirja, joone, kriipsu vms. kohta:) jäme, paks (5. täh.) Rasvase trükiga, rasvases trükis sõnum. Nimed tõstetakse rasvase kirjaga esile. Sensatsiooniline uudis toodi esimesel leheküljel rasvase pealkirja all. Rasvaste tähtedega kuulutus. Tõmbab tähtsamatele sõnadele rasvase joone alla.
7. piltl rõve, ropp, toores, krõbe, vänge. Rasvane nali, märkus, sõim. Meeste jutt kippus rasvaseks minema. Uratab vastu midagi veel rasvasemat. Vastuseks tuli rasvane „kurat”. Naiste kuuldes ei räägita rasvaseid anekdoote. *..[suust] lendas sõnu, üks rasvasem kui teine, nagu rahet meile vastu silmi. Jak. Liiv.
8. (läike kohta:) tuhm. Mineraali murdepinna rasvane läige. Lito värv on rasvase läikega.
9. piltl lipitsev, õline. Näol elumehe rasvane naeratus. Räägib läägelt rasvase häälega.

rasvane suutäis vt suutäis

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur