[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pärit|olu
pärit olemine, pärinemine; põlvnemine, sünnipära. a. (inimeste puhul hrl. nende põlvnemise, rahvusliku algupära v. teat. miljööst lähtumise kohta). Saksa, iiri päritolu(ga) Ameerika kirjanik. Päritolult rootslane, lätlane. Polüneeslaste, keltide päritolu kohta puudub tänini lõplik selgus. Kõrget, madalat päritolu isik. Päritolult oli ta aadlik. Ta varjas, häbenes oma proletaarset, talupoeglikku päritolu. *Mis puutub 1870-ndate aastate alguse keeletarvitusse, siis sõltus see suurel määral autori päritolu murdealast. A. Kask. b. (asjade, moodustiste, nähtuste vms. kohta). Välismaise päritoluga esemed, kaubad, relvad, masinad. Jaapani päritolu fotoaparaat. Leidude hulgas on araabia päritoluga münte. Loomse päritoluga toiduained, nagu või, munad. Kohaliku päritoluga pirnisordid. Mais on lõunamaise päritoluga. Vulkaanilise päritoluga saared. Settelist päritolu maakihid. Prantsuse päritolu võõrsõnad eesti keeles. Hilisema päritoluga rahvalaulud.
▷ Liitsõnad: aadli|päritolu, võõrpäritolu.