[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 5 sobivat artiklit.

pits1-i 21› ‹s
mustriline võrkkudum (ääristava kaunistava ribana v. kaunistava esemena, ka kangana). Eesti, Iiri, Brüsseli, Vene, araabia pits. Linane, villane, puuvillane pits. Siidniidist pits. Käsitsi, masinal tehtud pits. Pitsi sõlmitakse, kootakse, niblatakse, õmmeldakse. Heegeldatud, punutud pits. Heegeldas laudlina äärde sakilise pitsi. Peene pitsiga ääristatud titemüts. Pitsidega kaunistatud kleit, särk. Pitsiga ilustatud voodipesu, käterätik, taskurätt. Ta kohendas oma rinnaesise pitse. Pitsist pluus. Ostis pulmakleidiks õhkõrna helevalget pitsi. Pitsides 'pitsidega kaunistatud riietes' daamid. *Minu arust on see Diia ülearu puhas, aina lumivalged pitsid ja satsid igal pool.. R. Kaugver. | piltl. Lainete vahune pits. *..räitsakad läksid suuremaks, must maa kattus valge pitsiga.. H. Lehiste.
▷ Liitsõnad: broderii|pits, filee|pits, gipüür|pits, heegel|pits, niplis|pits, nõela|pits, palmik|pits, sõlm|pits, süstik|pits, tüll|pits, varda|pits, võrkpits; käsi|pits, masinapits; brokaat|pits, kapron|pits, nailonpits; kardina|pits, pael|pits, tanu|pits, vahe|pits, voodipesu|pits, äärepits.

pits2-i 21› ‹s
(väike) napsiklaas. Ilusad jalaga, kristallist pitsid. Täis, tühi pits. Peremees valas viina, konjakit pitsidesse, kallas pitsid täis. Tuli köögist viinapudeli ja pitsidega. Nad rüüpasid peentest pitsidest. Tühjendas pitsi pitsi järel. Jõi oma pitsi põhjani. Tõstsin pitsi külalise terviseks. || pitsitäis. Võttis külmarohuks, söögi alla pitsi viina. Pits konjakit ja tass kohvi. Nad tellisid mõned pitsid likööri. Nad jõid kerged pitsid. Mehed teevad, viskavad 'joovad' ainult paar pitsi. Jäi juba paari pitsi järel, paarist pitsist purju. Võttis poole pitsi viisi. Võta pits ja pea aru. Esmalt võtab mees pitsi, pärast pits mehe. *Pistame selle pahanduse peale igaüks pisukese pitsi hinge alla.. Jak. Liiv.
▷ Liitsõnad: aanis|pits, konjaki|pits, viinapits.

pits3-i 21› ‹s

1. piibuvarre peenem, suhu käiv osa, piibulips. Piibu luust, puust pits. Pärismaalased suitsetasid pikkade pitsidega savipiipe.
▷ Liitsõnad: piibupits.
2. sigareti-, paberossi-, sigarihoidja suitsetamisel. Merevaigust, põdrasarvest pits. Ta paneb, pistab, topib sigareti pitsi otsa, pitsi. Isandal tossab sigar pitsi otsas. Juhataja suitsetab sigarette ainult pika pitsiga. Puhus suitsuotsa pitsist välja.
▷ Liitsõnad: sigareti|pits, suitsupits.

pits4-i 21› ‹s

1. jalatsi ninaots
2. kõnek õngeridvale vastupidavuseks külge kinnitatav vetruv peen ots. Pani õngeridvale vetruva pitsi otsa.
▷ Liitsõnad: ridvapits; korstnapits.

pits5-i 21› ‹s
murd puust v. puldanist veeämber laevadel. *Pesti end tekil puust veeämbri „pitsi” kohal. A. Pärna.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur