[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

piht ‹piha 23› ‹s›

1. a. vöökoht ja sealt pisut ülespoole, talje. Tüdrukul on nõtke, sale, peenike, kitsas piht. Vöö ulatus peaaegu kaks korda ümber piha. Poiss pani käe neiu pihale, piha ümber. Võttis naisel piha ümbert kinni. b. selja ülemine, õlgadevaheline ja -lähedane osa, turi. Sirge, kühmus, kumer piht. Mehel juba piht vimmas, veab, kisub vimma. Sirutab kangestunud pihta. Äigas poisile vemblaga üle piha. Pese mu pihta! Juuksed ulatusid poole pihani. c. (loomal:) kaela ja eesselja vahelmine osa. *Kusta seisis hobuse kõrval ja patsutas Tellale pihale. E. J. Voitk.
▷ Liitsõnad: herilaspiht.
2. ‹pl.› pihasoon. Pihad valutavad. Haiged pihad ei lase magada. Pigistas mehe valusaid pihtasid.
3. riietuseseme pihaosa. Kitsa pihaga palitu. Lühikese, pika, pikendatud pihaga kleit. Pihasse töödeldud 'kitsa pihaosaga' särk, jakk. Pihtseeliku piht on tikandiga kaunistatud.

piht1 ‹pihi 21› ‹s›

1. kirikl ristiusu kirikus vaimulikule pattude ülestunnistamine ja kahetsemine. Jumalateenistus pihi ja armulauaga. Preester võttis haige pihile. Läheb pühapäeval pihile. Pihil käima. Haige soovis pihti. Vaimulikul jätkus pihtide kuulamiseks kannatlikkust. Räägi nüüd kõik puhtsüdamlikult ära, nagu oleksid pihil.
2. (üldisemalt:) millegi avameelne rääkimine v. sunnitud ülestunnistamine. Käis vist sõbranna juures pihil. Isa võttis poisi pihile, et kus ta käinud ja mida teinud. *Kui üks ülemus kusagilt tuleb, siis sa ei tea ilmaski, mis kandi pealt sind pihile võetakse, mõtleb Jaan. H. Kiik.

piht2 ‹pihi 21› ‹s›
etn pilak. *Varsti põles peerg pihis ja valgustas taret.. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: peerupiht.