[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jagu ‹jao 27› ‹s›

1. (jaotatud v. jagatud) osa millestki v. kelledestki. a. (üldiselt). Suurem jagu heina on juba tehtud. Juurviljaaiast on väike jagu maasikate all. Üks jagu tüdrukuid läks ujuma, teised jäid kaldale peesitama. Perekonna hauaplats on surnuaia uues jaos. Õlgkatust ehitati jagude kaupa. Skandinaavlased on suuremalt jaolt pikka kasvu. Istuti enamalt jaolt vaikides. b. (antav v. saadav) osa; annus, portsjon; norm. Sõi oma jao ära ja küsis lisagi. Jättis laste jao leiba kappi. Söödajagamiskonveierilt tuleb igale loomale tema jagu. Ega sa ilma jää, annan sulle omast jaost. Kümnik hakkas kraavikaevajatele jagusid välja mõõtma. Võtke julgesti, nüüd on jao aeg! Sai oma jao (näit. tõrelda, pahandada, peksa). c. kõnek (osutab kellelegi kuulumist). See pall on vist Marju jagu. Esimesed saapad, mis on päriselt tema enda jagu. Räägitakse, et Anna laps on Mihkli jagu 'Mihkel on lapse isa'. d. van kindla suurusega osa (koos järgarvuga märgib murdarvu). Kolm jagu aasta(s)t on meri jääs, üks jagu jäävaba. Heinateost sai peremees kaks jagu, saunik ühe jao. Sega kaks jagu vett ja kolm jagu viina. Neljanda jao ruumi võttis ahi ära. *..linnast [on] kolmas jagu hinda rohkem lubatud, kui mõis seda võib anda. Jak. Liiv. *..kolmas, neljas või ka viies jagu põldu iga aasta lina alla läheb. C. R. Jakobson.
▷ Liitsõnad: linna|jagu, maailmajagu.
2. mingi struktuuri koostisosa. a. raamatu v. filmi alaosa, jaotis. Romaani I osa koosnes kahest peatükkideks liigendatud jaost. „Sõda ja rahu” on film neljas jaos. b. sõj kõige madalam, 6-12 sõjaväelasest koosnev taktikaline allüksus. *Piki magistraalkraavi kallast viis ta oma jao edasi, nad pidid koos rühma teiste jagudega jõudma rannamaantee joonele.. J. Peegel. c. van kooliklass v. selle alajaotis. Kreiskooli ülem jagu e. sekunda. *..selle ettevalmistusega võis ta pääseda ainult kihelkonnakooli või siis linnakooli esimese klassi teise jakku.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: jalaväe|jagu, laskur|jagu, luure|jagu, sapööri|jagu, sidejagu.
3. hulk, määr. a. (üldiselt). Vilja on veel hea jagu koristada. Igal inimesel peab olema paras jagu auahnust. *..püstiseisjaidki jätkus kiriku istmeteta uksepoolde veel maailmatu jagu. J. Kross. | üks jagu, üksjagu; kõnek teat. määral, küllaltki palju. Üks jagu loll lugu. *..ühtekokku sai vedusid kohe üks jagu. H. Lehiste. b. (hrl. koos mõõtu v. hulka märkivate sõnadega:) määr v. hulk, mille võrra midagi kas on olemas, jääb üle v. puudu. Kaalus ostjale naela jao liha. Pange põhjas on vahest liitri jagu vett. Paadi parras oli paari vaksa jagu veest väljas. Kaevamisega jõuti ainult mõne meetri jagu edasi. Käia jääb veel kilomeetri jagu. Väljasõit lükkus tunni jao edasi. Paari tänava jagu tuleb jalgsi minna. Tõusis edetabelis koha jao ülespoole. Kui ühed lahkusid, jäi teistele seda jagu lahedamalt ruumi. Lapse kingad peavad olema kasvamise jagu suuremad. Tal on habet ainult udukarva jagu. Ripsmed on juustest varjundi jagu tumedamad. Juuksekarva jagu jäi puudu. On temast pea jagu, pea jao pikem, lühem. On teadmistelt kõigist pea jagu, pea jao 'tublisti, tunduvalt' üle. c. määr v. hulk, mis millessegi läheb, millekski kulub, millekski vajalik on. Paari sao jagu loogu jäi vihma kätte. Eterniiti on ainult elumaja katuse jagu. Luuletusi on tal kogunenud juba raamatu jagu. Lõhub nädala jao puid valmis. Toiduaineid anti laost välja päeva jagu korraga. Kas said une jao juba täis? *..Elli võis üsna rahulikult edasi nutta, kuni jagu täis. A. H. Tammsaare.
4. kõnek liik, laad, sort. Paksemat, õhemat jagu riie. Korjas nõidumiseks seitset jagu rohtusid. Külvas segamini mitmest jaost seemneid. Tal on kõik lapsed ühte jagu, puha tüdrukud. Mõni jagu inimesi armastab kiuselda. *Peegelsepad on vabrikus nooremat jagu keskealised mehed. J. Kross. *Leenardile meeldib tema tõmmu näojume.. ja töö juures alati paljad prisket jagu käsivarred. H. Kiik. || (aja määratlustes). On veel eilset jagu purjus. Hommikust jagu ööd hakkas sadama. See oli vist sügisest jagu talve.

jagu saama

1. (millestki v. kellestki) võitu saama, millestki üle saama. Vastasest jagu saama. Sai endast jagu. Raskustest, ülesannetest, tööst jagu saama. Sai haigusest jagu. Tulest saadi kiiresti jagu. Hambad ei saanud enam leivakoorukesest jagu. Hommikul oli tal raske unest jagu saada.
2. aru saama, taipama. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa .. A. H. Tammsaare.

[kedagi] pea jagu lühemaks tegema vt pea

paras ‹paraja part parajat e. parast 2› ‹adj›

1. sobiv, kohane. Ma äratan su parajal ajal. Selleks peab valima paraja silmapilgu. Passis jutuajamiseks, oma palve esitamiseks parajat aega. Mul avanes paras võimalus talle kätte maksta. Meheleminekuks on ta just parajas eas. Ta on paras naisevõtja mees. Otsisin parajat sõna, vastust. Seda pole palju ega vähe, vaid just paras jagu. Ta pole kõhn ega paks, vaid üsna paras. Keedunõu peab olema paraja suurusega. Sain osta just parajas paksuses, paraja paksusega laudu. Ahju tuleb kütta parajal määral. Kütt püüdis sokule parajasse laskekaugusse, parajale laskekaugusele läheneda. Need saapad on mulle parajad. Ülikond on paras, nagu mõõdu järgi tehtud. Kas supp on soola poolest paras? Mis ühele liig, see teisele paras. See kala on paras kassile anda. Need püksid on parajad töö juures trööbata. Selle ürbiga oled paras hernehirmutis. Järgmise rongiga on meil paras ära sõita. Tee kepp parajaks! Seo rihm parajaks! Ära seo tugevamini, nii on paras. Otsige paras 'täpne' raha, mul pole tagasi anda. | iroon. *Laisk sa oled nagu kapsauss. Tootsiga paras paar.. O. Luts. *„Kas sul luba oli?” küsis esimees validalt. Ohhoo! Vaata, vaata, kus mul paras prõmmija! L. Promet. || kasut. kahjurõõmu väljendamiseks. Paras neile ahnepäitsudele! Paras, las tunneb nüüd, kui hea on vaene olla. Paras talle, kui ema käest naha peale saab. Paras sulle, paras, paras! | ‹substantiivselt›. Ma ei leidnud midagi parajat põletamiseks. Nad on paar parajaid! Oota, küll sa ükskord mu käest oma paraja 'nahatäie, hoobi' saad! *Hull oli Eindorhv ise oma eluga.., hull on ka tema naine, nii et kaks parajat on kokku saanud. A. H. Tammsaare. *Noh, eks nad ole ühesugused totrad mõlemad.. Paras seltsib ikka parajaga. P. Grünfeldt. || (koos teise, täpsustava adjektiiviga). Pesu on triikimiseks paras niiske. Taigen on paras pehme rullida. Mul pole parajat peenikest nõela. Parajast jämedast pakust istmed. *.. kanna hoolt, et tõbine kambrist, mis paras soe on, välja ei saa.. F. R. Faehlmann. *Seal konti mööda, paras palav.. U. Laht.
2. üsna suur, tugev, hea; tubli, kaunike, kenake. Paras patakas pabereid. Poiss on juba paras rüblik, volask. Koer oli paraja hundi suurune. Ta on paras lõuapoolik. Õnge otsa hakkas paras havipurakas. Oi, sinna tuleb oma tund parajat astumist. Mitu päeva möllas paras torm. Tal on olnud paras jagu õnne, vedamist. Tuli teha, lasta parajat traavi, et veel bussi peale jõuda. Talle kuluks ära paras keretäis. Kõht lööb juba parajat pilli. Tal on paras palavik. Tal on juba paras kilk peas, paras aur peal. Ta oli üsna parajas tujus, tuuris, juba päris paras (poiss) 'juba üsna purjus'.

aega parajaks tegema vt aeg

[kedagi] parajasse paika saatma vt paik

suu (on) parajal kohal ~ paraja koha peal ~ parajal paigal ~ paraja paiga peal vt suu