[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 4 sobivat artiklit.

paha7
ant. hea vrd halb
1.adjoma laadilt, omaduste poolest nõuetele mittevastav, mittekvaliteetne, ebarahuldav, vilets, kehv. a. (inimese, eriti ta füüsilise v. psüühilise seisundi kohta). Mul on paha mälu. Tuju, meel on paha. Ta on täna pahas tujus. Miski tegi, ajas meele pahaks. Miks sa täna nii paha välja näed? Tervis läks iga päevaga pahemaks. Mul on paha (olla). Tal hakkas bussis paha. Süda on paha, läks pahaks 'iiveldab'. Miski ajab, teeb südame pahaks 'ajab iiveldama'. || (psüühilise ebamugavustunde kohta). Paha tunne südames. Tal hakkas endalgi paha oma vale pärast. Paha on olla teiste pilgu all. Enne olid kange küll, aga kui politseinik tuli, siis lõid nii kartma, et paha oli vaadata. b. (esemete, ainete vms. kohta). Paha paber, materjal, pliiats, saag. Pahad tee(olu)d. Soine ja paha pinnas. Paha söök, puder. Paha järsk trepp. Pahad kingad pikka maad käia. || riknenud, roiskunud. Konserv, rosolje on pahaks läinud. Toas on paha õhk. Küünehaav võib kergesti pahaks minna. *..ihu läks pahaks, hakkas mädanema. K. Saaber. || vastumeelne, vastik. Paha hais, lehk. Paha lõhn käib suust välja. Paha maitsega köharohi. Tegi, lasi paha haisu 'peeretas, pussutas'. c. (nähtuste, olukordade, tegevuste vms. kohta). Paha käekiri. Nägin paha und. „Kaks” on paha hinne. Pahad mälestused, kavatsused. Ega see mõte paha ole. Asjad on pahad. Paha lugu, et sa maha jäid. Lavastus ei olnudki nii paha, kui räägiti. Olukord läks järjest pahemaks. Kõige pahem oli, et me ei kohtunudki. Pahad päevad 'menstruatsioon'. *Mehed tahtvat teda kohe näha, aga paha lugu – nüüd pole teda kodus. M. Rebane.
2.adjnegatiivsete moraalsete omadustega, moraalselt vääritu; laiduväärt, halb; kuri, õel. Paha mees, inimene. Ervin on paha poiss. Tal on paha iseloom, pahad sõbrad. Paha südametunnistus. Talle oleks nagu paha vaim sisse läinud. Kassil on paha komme voodi peale hüpata. Alkohol on inimese pahim vaenlane. Paha haigus 'suguhaigus'. Hea naine maja lukk, paha naine põrgutukk. Paha siga, mitu viga: kärss kärnas ja maa külmanud. *Ühel kevadel sattus tallu paha sulane, kes rääkis ropusti ja tagus hobuseid. V. Gross. *Saaremaa ja Hiiumaa randadel olnud väga paha kuulsus. A. Luige. || ebasõbralik, ebalahke. Ära tee paha nalja! Ta ei öelnud (mulle) ühtki paha sõna. Vend oli õe vastu paha olnud.
3.adjmingis suhtes ebasoodus, mittesobiv, mittekasulik. Paha ilm. Meile sattusid teatris pahad kohad. Pahad ajad, uudised, tagajärjed. Paha õnn, nõu(anne), enne. See on paha märk, kui naine vastu tuleb. Mul jäi temast paha mulje. Asja pahemad küljed. Jutuajamiseks on praegu paha aeg. Ega praaga vedamine paha amet olnud, sealt jäi midagi ka oma sigadele. Pahimal juhul peame ööseks jääma. Seda pahem, mida rohkem aega kulub. Poleks paha natuke külmarohtu võtta.
4.adjebamugav, tülikas, raske hakkama saada. Seale kartulite raiumine on paha töö. Paha haav, tõbi, köha. Poisil on paha viga küljes – ta kokutab. Kõige pahemad puudused. Palja jalu on kruusasel teel paha käia. Suurt kohvrit on paha tassida. Seda sonaati on paha mängida. Küll on paha haige olla! Kõva peal on paha istuda. *Talvel oli lastel paha ja kitsas, sest igal perekonnal oli vaid üks tuba. J. Parijõgi.
5.smidagi halba, kurja, ebameeldivat, ebamoraalset, vääritut. Kellelegi paha tegema, soovima. Süda aimas paha. Paha aimamata astus ta uksest sisse. Olime valmis pahimaks, kõige pahemaks. Pahim, kõige pahem on juba möödas. Temast räägitakse palju paha. Katsu ikka heaga läbi saada, mitte pahaga. Ega ma seda paha pärast ütelnud. Temast võib kõike paha karta. Naabrite vahel polnud midagi paha olnud. Pisike naps ei teeks praegu paha. Mis paha nad on siis teinud? Parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid. *Pane oma vibu ära, mees! Meil pole su vastu midagi paha mõttes. J. Sang (tlk). ||genitiivis koos postpositsioonidega peale, peal, pealt(mingi keelatud v. hukkamõistetava teo v. toimingu kohta). Vaata, et loomad paha peale ei lähe! Kanad on aias paha peal käinud. Lambad on jälle paha peale pääsenud. Laskis sead paha peale. Kukub jooma või läheb muidu paha peale. Antsul on paha pealt tabatu kohkunud nägu peas.
▷ Liitsõnad: meelepaha.

pahaks panema
kellegi juures midagi halvaks pidama, hukka mõistma, kellelegi midagi süüks panema, seetõttu (mõttes) etteheiteid tegema; pahandama. Tema ilmumata jäämist pandi talle väga pahaks. Ära pane, ärge pange, ärgu pangu pahaks, kui ma tulla ei saa! Võtke heaks või pange pahaks, aga mina jään oma arvamuse juurde! *„Mis sa siin itsitad, ise vana mees!” pani Jaan pahaks. E. Vetemaa.

pahaks võtma
käskiva kõneviisi eitava kõne 2. pöördespahaks panema, pahandama. Ära võta pahaks, aga mina ei saa sind aidata.

võta ~ võtke heaks või pane ~ pange pahaks vt hea

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur