[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 sobivat artiklit.

pahe6› ‹s
moraalselt taunitav omadus inimeste juures v. ilming ühiskonnas; (laiemalt:) paha asi, nõrk külg, halb tendents, viga, puudus. Ahnus, kadedus, teesklus jt. inimlikud pahed. Oma aja seltskonna pahed, nagu karjäärihimu, vaimsete huvide puudumine jne. Alkoholism on muutunud suureks sotsiaalseks paheks. Suitsetamine on laialt levinud pahe. Pahed on visad kaduma. Mingi pahega, pahe vastu võitlema. Pahest lahti, üle saama, vabanema. Kahest pahest väiksem, suurem. Tehnikaajastu pahedest rikutud loodus. Linnastumise pahed. Pisukest liialdamist ei peeta suureks paheks. *Ilukirjanduses peetakse sünonüümirohkust hüveks, tarbekirjanduses on oskussõnade sünonüümsus pahe. U. Liivaku.
▷ Liitsõnad: jooma|pahe, tsivilisatsioonipahe.

puhepuhte 18› ‹s
koidik, koidupuna; hrv õhtuvidevik, eha. Töötas puhtest ehani. Ärkas veebruarikoidiku puhtel. Pean lahkuma esimese puhte ajal. Puhtest õhetav taevas. Eit läks naabrite poole puhtele 'videvikku pidama'. *Kuu kadus .. taevas kustus enne puhet ja öö mustast sargast tõusis eluküllane hommik. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: hommiku|puhe, koidu|puhe, päeva|puhe, õhtupuhe.

puhe1puhke 18› ‹s
puhkamine. Novembris jääb loodus puhkele. Talvised metsad on puhkel. *Nad töötasid tööpäeval.., kuid pidasid pidupäevi vaheldusena puhkeks ning lõbutsemiseks. J. Silvet (tlk).

puhe2puhke 18› ‹s
luulek puhkemine. *.. ja õilmed kõik puhkel õilmekuul.. Juh. Liiv. *Et siis palju, palju õisi / Lähvad äkki puhkele! A. Haava.

puhe3puhke 18› ‹s
puhumine, puhang, puhk. *Mäed ja järv alles ootavad tuulte esimest puhet. R. Põder.

pähepostp› [gen]
vahel asendatav ka põhisõna essiivilõpuga -na(sageli eksimise v. petmise rõhutamisega:) kellegi teise v. millegi muu asemel; kellekski v. millekski peetuna v. esitatuna. Koer lasti hundi pähe maha. Korjas söögiseente pähe ka mürgiseid. Jõi veini ära vee pähe. Mees võeti, peeti kurjategija pähe kinni. Uimaseks löödud mees jäeti surnu pähe maha. Vahel pakutakse ka kehva käsitööd kõrge kunsti pähe. Teise sordi kaupa müüdi esimese pähe. Oli saatnud uurijatele rahvaluule pähe oma vemmalvärsse. Kuuldut ei maksa tõe pähe võtta. *Et aga Mudila pähe on kirjeldatud peamiselt Vändrat, seda väidab autor [= E. Särgava] isegi. F. Tuglas.

pühepühke 18› ‹s
pühkimine

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur