[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nimi ‹nime 12› ‹s›

1. pärisnimi. Tavaline, haruldane, võõrapärane, imelik, veider nimi. Poja nimi on Peeter, tütre nimi Mare. Mis lapsele nimeks pandi? Tal ei olegi veel nime. Nime järgi (otsustades) peaks ta eestlane olema. Elas, varjas end võõra nime all. Vahetati nimesid, võeti uusi eestipäraseid nimesid. Mis ta nimi neiupõlves oli? Mis su nimi on? Tuttav inimene, aga nime olen unustanud, nimi ei tule meelde, nime ei mäleta. Sassiks kutsuvad, aga päris nimi on tal Aleksander. Küsiti nime ja aadressi. Nimesid ei maksa siin nimetada, mainida. Sosistab armastatu nime. Följetonid ilmusid Käo Jaani nime all. Kõigi soovijate nimed on kirjas. Nimede register on teose lõpus. Ega minu nimele kirja ole? See raamat ilmus tal endise nime all. Anonüümne kiri, nime 'allkirja' all ei ole. Kirjutas, torkas, pistis oma nime 'allkirja' alla. Hobuse, lehma, koera, kassi nimi. Kanadel tavaliselt nime ei olnud. Jõgede, järvede, merede, mäeahelike, väinade, saarte, riikide, maakondade, valdade, talude nimed. Tähtede, tähtkujude, planeetide nimed. Spordiühing nimega „Kalev”. Laevale anti nimeks „Linda”. Igale suuremale kivile, rändrahnule, allikasilmale, puule andsid meie esivanemad nime. Kõlavate nimedega roosisordid. Seda talurahva ülestõusu tuntakse Mahtra sõja nime all. Ega nimi meest riku, kui mees nime ei riku. Kelle laps, selle nimi, kelle kaup, selle hind. || isikunimi oma kandja tuntuse iseloomustajana (ka üldse maine, reputatsiooni, tuntuse kohta). Tuntud, lootustandev, kuulus nimi. Kreutzwald jäädvustas oma nime „Kalevipoja” koostajana. Kirjandusse tuleb järjest uusi nimesid. Noor kunstnik, kel pole veel nime, kes pole jõudnud veel endale nime teha. Kõik võistlejad on oma meeskonna (hea) nime eest väljas. Tema ausat nime püüti määrida ja mustata. || ‹väliskohakäänetes› (kellegi, teatava nimega isiku valduses oleku, valdusse mineku, valdusest äramineku kohta). Kas talu, maja on isa või poja nimel? Auto on mu tädi nimel, ma sõidan volitusega. Sedapuhku sain rekordi oma nimele. Kirjutas maja oma nimelt tütre nimele. Lasksin kirjad tulla, saata oma õe nimele.
▷ Liitsõnad: ees|nimi, hellitus|nimi, hüüd|nimi, isa|nimi, isiku|nimi, kirjaniku|nimi, kodaniku|nimi, koha|nimi, kunstniku|nimi, liig|nimi, lisa|nimi, meelitus|nimi, mehe|nimi, naise|nimi, neiupõlve|nimi, näitleja|nimi, peite|nimi, perekonna|nimi, pilke|nimi, prii|nimi, päris|nimi, risti|nimi, sõimu|nimi, talu|nimi, tänava|nimi, vale|nimi, varju|nimi, võõrnimi.
2. (hrl. vabamas keelepruugis:) üldnimi, nimetus. Taimede, loomade, kalade, lindude rahvapärased, ametlikud, ladinakeelsed nimed. Hundil on rahvasuus mitu nime. Stepp, pusta, preeria, pampa – rohtlail on eri paigus eri nimi. Ära kaevumeistri nimele häbi tee! Kraavihalli nimel oli halb maik man. Niisugune imelik tunne, millele ei oska nime anda. Talve polnud nimekski. *Teadsin, et registreerimine päästaks mind vallasema nimest .. V. Saar.
▷ Liitsõnad: au|nimi, sordi|nimi, taime|nimi, tõu|nimi, üldnimi.
3. nimel (kaassõnataoliselt:). a. kellegi volitusel, ülesandel, kedagi esindades, kellegi poolt. Emakeele Seltsi nimel võttis sõna, tervitas, andis kingituse üle, asetas pärja seltsi esimees. Seaduse nimel – avage, tehke lahti! b. kellegi, millegi poole apelleerides. Tõotab, annab vande jumala nimel. See on nii, võin oma au nimel vanduda. Väidan, kinnitan seda kõige nimel, mis mulle püha. c. mingit eesmärki silmas pidades, millelegi pühendudes. Kas vanemad peavad kõigest loobuma oma laste õnne nimel? Töötati kodumaa, parema tuleviku nimel.

nime poolest
pisut v. ainult moe pärast; vormiliselt, paberite järgi. *Mönnikhuseni käsu all seisev salk oli .. nime poolest Rootsi kuninga teenistuses. E. Bornhöhe. *.. ja ilm peaaegu pilkaspime, sest lund oli ainult nime poolest. H. Lepik (tlk).

[midagi] õige nimega nimetama
(midagi) otsekoheselt, kaunistamata, keerutamata välja ütlema. Asju tuleb õige nimega nimetada, tõtt ei pruugi karta.