[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ka ‹adv›

1. ‹sageli asendatav liitega -gi, -ki› samuti (nagu keegi teine v. miski muu), teiste v. muu kõrval; peale selle, lisaks. a. (rõhulisena). Seda ütleb Ants ka! Tema armastab mind ja mina teda ka. Tema tahab ka õppida. Ta võttis ise ka sõna. Anna mulle ka! Meie iseloomud on erinevad ja huvid ka. Vihm jäi järele ja tuul vaibus ka. Mihkli linnaskäik oli ka tagajärjeta. Selle nime päritolu ei ole ka selge. See on ka hea mõte! Töö edenes ja ei edenenud ka 'edenes kuidagimoodi'. *Taksopeatuses ei olnud ainsatki inimest. Ja taksot ka ei olnud. H. Väli. b. rõhutus asendis tugevdab järgnevat sõna v. lauseosa. Ka meie olime kunagi noored. Ka tänavu on halb suvi. Ka seekord ei olnud neil jahiõnne. Ega sina ainus ole, ka teistel on muresid. Nagu kogu Põhja-Euroopas, nii ka meil hilines kevad paar nädalat. Ta on tark, peale selle ka töökas. Oli ka päevi, kus õieti midagi ei juhtunud. Sa olid tugevam, kuid olid ju ka minust vanem. *Nüüd ei mõistnud Ado Murak ei edasi ega ka tagasi minna. M. Raud. | ‹ühendsidesõna osana› nii(hästi) ... kui ka, kui ka, mitte ainult ... vaid ka vt kui, vt vaid
2. ‹sageli asendatav liitega -gi, -ki› isegi, koguni. Sellest vihjest pidi ka kõige rumalam aru saama! Keegi ei suutnud aidata, ka arst mitte. Kord oli karm, ka kõige väiksemate üleastumiste eest karistati. Tööd oli palju, vahel tuli ka öötundidest lisa võtta. *Tubades põlesid tuled, ka nendes, kus polnud ühtegi õpilast. V. Saar.
3. esineb kinnitava sõnana siduva määr- v. asesõnaga algavas mööndlauses. Kuhu ka ei vaataks, aina liiv ja liiv. Kuidas ta ka ei püüdnud salata, kõik oli asjata. Kui vägev mees ta ka ei ole, selle korralduse vastu ta ei saa. Asitõend jäi leidmata, kui kaua ka otsiti. Kõik jääb endist viisi, mis ka ei juhtuks. Ükskõik missugune ka oleks tulemus, katsetama peab ometi. *Aga kui tark mees kingsepp ka enda meelest oli, pidas ta end siiski targemaks kui tarvis. R. Roht. | ‹ühendsidesõna osana› (esineb möönvas ühendis) kui ka vt kui
4. hrl. rõhutus asendis tugevdab etteheidet, pahameelt, põlastust vms.: ometi, siiski, ikka. Et ka keegi varem sellele ei mõelnud! Sa oled ka imelik: kust mina kõike peaksin teadma! Küll leidis ka aja haigestumiseks! Kus ka asi, mille pärast kurvastada. Millega sinul ka uhkustada on! Mis tema ka teab! *„Ah teid ka!” siunas Irma. „Te olete saamatu nagu kõik mehed! .. ” A. H. Tammsaare.
5. kõnek hrl. otseses kõnes väljendab ebamäärast, lähema selgituseta jaatust, tagasihoidlikku v. kahtlevat nõustumist. Ah et metsa, miks ka mitte! „Kas uni peale ei kipu?” – „Eks vahel kipu ka.” „No kuidas sul läheb?” – „Läheb ka.”. *„Oli ta hea poiss?” – „Ah, oli ju ka,” vastas Richard hajameelselt. E. Krusten. *„Käid sa Rätsepa Klaaraga, vasta otsekoheselt?” – „Käin ka,” vastas Ludvig põiklevalt. M. Metsanurk.
6. kõnek kindla tähenduseta sõnana tugevdab eelnevat v. järgnevat sõna v. lauseosa. a. (küsimustes v. muudes kõnetlustes). On sul veidi aega ka? Kas tuled sisse ka? Mis teil Pärnus ka uudist on? Mis mulje näitus jättis ka? Teate ka, kes ma olen! No tere ka, naabrimees! Istu ka, kuhu sul kiiret on! b. (muudel juhtudel). Kutsusin teda kaasa ja tema oli nõus ka. Tühja ka, jäägu pealegi vanamoodi. Õige ka, mis selle asjaga enam oodata. Lubaja on ka hea mees.

kui
I. ‹konj› võrdlev sidesõna
1. (esineb sarnasusvõrdlustes:) metafoorsetes võrdlustes.; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu. a. kui-konstruktsioon seostub adjektiivi v. adverbi algvõrdega. Mees oli tugev kui karu. Ta oli näost punane kui keedetud vähk. Meri oli sile kui peegel. Ma olen näljane kui hunt. Lapsed on paljad kui porgandid. Poiss on laisk kui kapsauss. Ta on vaene kui kirikurott. Saksa keel on tal selge kui vesi. See on kindel kui aamen kirikus. Ta on niisama vana kui mina. Joob, on sageli täis kui tint, täis kui tina. Ants oli vait kui sukk. Nõnda kui täna pole varem sadanud. *Palaganiuksed olid pärani kui põrguväravad. F. Tuglas. b. kui-konstruktsioon seostub verbiga. Poisid võitlesid kui lõvid. Mis te vahite kui juhmid! Karjus kui ratta peal. Kaagutab kui kana. Poiss lõdises kui haavaleht. Ta istus kui tulistel sütel. Ta jäi seisma kui soolasammas. Ta kadus kui tina tuhka, kui tuul. Ta oli kui hauast tõusnud, kui meelest ära. Vihma sadas kui oavarrest. See mõjus kui välk selgest taevast. Ülikond istub kui valatud. Valu oli kui peoga pühitud. Ma kardan seda meest kui tuld. Hoiab teda kui oma last. *.. ootusärevus täitis koopa, lämmatas laulu ja tantsu, kustutas kära kui kulutule. A. Üprus. c. kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, harvemini mõne muu noomeniga (välja arvatud adjektiiv). Tüdruk kui elavhõbe. Hambad suus kui rehapulgad. Tal on küüned kui kullil. Ise kui kirp, aga kangust täis. Seal oli rahvast kui murdu. Tal on raha kui raba. Mehe ilme oli kõike muud kui heatahtlik. *Üks neist [= naistest] oli nagu päev, teine kui kuuvalge öö. F. Tuglas.
2. (esineb sarnasusvõrdlustes:) esineb mõnedes väljendites, mis rõhutavad mingi asjaolu, seisundi ülemmäära v. sellele lähenemist. Nad tulid kõik kohale, viimane kui üks. Tunnen siin iga viimast kui rada. Viimne kui toiduraas oli otsas. Täitsin tema vähema kui kapriisi. Mul ei ole selle vastu mitte kui midagi. Ta ei saanud mitte kui millestki aru. Töö on niisama hästi kui lõpetatud. *Pärast lepingu sõlmimist on aga veerand honorarist avansina samahästi kui käes. E. Vetemaa.
3. (esineb sarnasusvõrdlustes:) alustab võrdlus- v. viisilauset. a. alistavas lauses esinevad enamasti korrelaatidena nii, nõnda, niivõrd, sedavõrd, niimoodi, sedamoodi, niiviisi, sedasi, selliselt, niikaua, niipalju jmt. adverbid; sün. nagu (sobib mõnikord). Ilm polegi nii külm, kui naabrid rääkisid. Nii kaugele ma ei julge ujuda, kui Olev ujus. Mul ei ole niipalju raha, kui see ülikond maksab. Sa tegid ikkagi teisiti, kui ema õpetas. b. ebareaalset, näilikku, kujutletavat tegevust v. olukorda väljendavas võrdluse varjundiga viisilauses on öeldis tingivas kõneviisis; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu (sageli sobivad kui asemel). Juss tõttas (nii), kui oleks tuli takus. Oli, kui viibiksime unenäos. Neelatasin, kui oleks midagi kurku läinud. *Mehed vaikisid ja mehed kõnelesid omavahel tasahääli, kui oleks majas olnud surnu. A. Mälk. *Vaatab paljutähendavalt mulle otsa, kui tahaks öelda, et tal olnud õigus. A. Gailit.
4. (esineb sarnasusvõrdlustes:) alustab võrdlust sisaldavat alus-, sihitis-, öeldistäite- v. täiendlauset (alistavas lauses on hrl. korrelaadiks muu, niisugune, seesugune vm. sõna). Ei siin aita muu, kui tuleb kiiresti teele asuda. Aadu ei osanud tookord muud ette võtta, kui rääkis asjast isale. Lugu näib selline, kui saaksime kumbki omamoodi armastusest aru. *Ah, Villu ei teadnud teist niisugust silma, kui oli tema pahem. A. H. Tammsaare.
5. (erinevusvõrdlustes:) esineb adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral (kui-konstruktsioonile vastab sageli elatiiv). Ta on noorem kui mina. Urve on ilusam kui Virve. Uus korter on natuke suurem kui vana. Ants on täna lõbusam kui tavaliselt. Viljasaak oli väiksem kui eelmisel aastal. Ilm tundub soojem kui hommikul. Olukord oli raskem kui kunagi enne. Mis nende meestega peale hakata: üks arem kui teine. Rahvast tuli kokku enam kui tavaliselt. Poiss õpib hoolsamini kui enne. Ära mine ligemale kui vaja! Mis mõjuks paremini kui kiitus! Sinna on tagasi rohkem kui viiskümmend aastat. Meie arvamused langesid ühte enam kui kümnes punktis. Nende vahet ei olnud rohkem kui kolm-neli sammu. Poiss ei saanud vanem olla kui viisteist, viieteistaastane. || teat. suurt määra osutavates väljendites. Asi on hullem kui hull 'väga hull, täiesti hull'. Olukord oli enam kui imelik. Asi on enam kui kahtlane. Selles võib enam kui kahelda. Tule rutem kui muidu!
6. (erinevusvõrdlustes:) alustab võrdlus- v. viisilauset. Rahvast kogunes rohkem, kui osati oodata. Ta teab kaugelt rohkem, kui te arvate. Ülesanne osutus raskemaks, kui oletasime. Me elame paremini, kui me vanemad elasid. *Tunnid kulusid kiiremini, kui seda oleks soovitud. E. Krusten.
7. (erinevusvõrdlustes:) alustab vastandavat kõrvutuslauset. Pigem olen söömata, kui tema käest abi paluma lähen. Ma parem nokitsen kodus midagi teha, kui siin aega viidan. *Ennem laseme Kõrboja võõraste kätte minna, kui pimeda peremehega teda pidada. A. H. Tammsaare.
II. ‹konj› aega väljendav sidesõna
1. alustab ajalauset. Uinusin alles siis, kui väljas hakkas valgeks minema. Kell kolm, kui pere lõunalauas istus, helises telefon. Kui ma töö lõpetan, siis ajame veidi juttu. Pärast seda, kui külalised olid lahkunud, heitsime magama. Ta mõtleb enne tükk aega, kui vastab sõbra küsimusele. *Kui Eeva Andrukson jõudis metsast välja, oli päike juba loojenenud. A. Jakobson.
2. alustab täiend- v. aluslauset. Ma mäletan veel aega, kui siin olid põllud. See oli aprilli lõpus, kui ekspeditsioon asus teele.
3. alustab sihitislauset ning on sageli lähedane sidesõnale et (ka siduvale määrsõnale kuidas). Kuulsin, kui aken avati. Ta ei pannud tähelegi, kui isa tuppa astus. Ta nägi, kui koer last hammustas. Juku ei armasta, kui teda töö juures segatakse. Kas mäletad, kui me esimest korda kalal käisime?
III. ‹konj› tingimust väljendav sidesõna
1. alustab tingimuslauset. Kui homme sajab, siis me jõele ei lähe. Kui säärane olukord edasi kestab, on meie lugu väga halb. Kui sa just ei taha, ära siis tule kaasa! Küll ma tulen, kui aega ja tervist on. Kui võimalik, jätaksin sinna minemata. Aga kui pension oleks äkki ära võetud, mis sa hing siis kostad! *.. kõik on arusaadav, kui asja lähemalt vaadata. J. Vahtra. | esineb konstateerivates ja otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides. Kui sõita, siis sõita. Kui juba, siis juba. Kui mitte, siis mitte. Kui töö, siis töö, nii et kondid raksuvad.
2. alustab aluslauset. Teda ei häirinud see, kui mõni asi läkski viltu. *Küll on tore, kui sul on sõber, kellega koos on üle elatud midagi erakordset, mõtles Eduard. E. Krusten.
3. alustab vastandavat kõrvutuslauset (viimane on hrl. pealause ees). Kui näidendi esimene vaatus areneb rahulikult, siis järgmistes tõuseb pinge pidevalt. *Kui mardid soovisid peamiselt põlluõnne, siis kadrid saatsid karjaõnne. Ü. Tedre.
4. alustab tingimuse varjundiga kiillauset. *Teie olete vist, kui ma ei eksi, proua Pihlat? E. Raud. *Meistri tütarde sõprus – kui seda nõnda võiks nimetada – oli Matile mitmes suhtes tuluks. E. Vilde.
5. koos adverbiga mitte alustab tingimuslikku vaeglauset. See oli juba tõrkumine, kui mitte avalik vastuhakk. Poisse oli kolm, kui mitte rohkem. Asjasse suhtuti skeptiliselt, kui mitte isegi eitavalt. *Näen neidudes elu peamist, kui mitte ainukest võlu. H. Luik (tlk).
6. esineb iseseisvate lausete algul. a. alustab soovi, mõnikord ka kahetsust väljendavat lauset, kus öeldis on tingivas kõneviisis. Kui poiss ometi natuke hoolsam oleks! Kui homseks vihm üle jääks! Oh kui sa teaksid, kuidas ma sind ootasin! Kui ta ometi nii ruttu ei oleks lahkunud! *Kui seda metsa ees ei oleks... Juh. Liiv. *„Kui minu vanad silmad seda veel näeksid!” ohkas Vargamäe Andres südamepõhjast. A. H. Tammsaare. b. alustab kõhklust, kahtlust väljendavat lauset. Kui õige saadaks talle kirja! Kui siiski sõidaks mõneks ajaks ära! *Senini on olnud päris soe. Kui ei lähe ainult liialt palavaks! A. Mälk. c. alustab viisakat, tagasihoidlikku palvet v. soovi sisaldavat lauset, kus öeldis on tingivas kõneviisis. Kui te tooksite vett! Kui sa laenaksid mulle oma raamatut. Kui te näitaksite mulle seda riiet.
IV. ‹konj› põhjendav sidesõna, alustab tingimuse varjundiga põhjuslauset. *Asi pidi tühine olema, kui kõik nii lihtsalt sündis. A. H. Tammsaare. *.. ja kui selleta [= klaverita] on saadud seni läbi, miks siis mitte ka edaspidi. P. Pinna.
V. ‹konj› hrv möönev sidesõna, alustab mööndlauset; sün. ehkki, kuigi, olgugi et. *Ja tõhk, kui ta oligi väga häbematu, ei julgenud iialgi ronida rebaseurgu. R. Roht.
VI. ‹konj› samastav sidesõna, seob lisandit põhisõnaga. Peeter kui matemaatik armastas täpsust. Neist peeti lugu kui tublidest põllumeestest. Sina kui koosoleku juhataja pead päevakorrast täpselt kinni pidama. Kubism kui kunstivool tekkis 20. sajandi algul. Tunnen teda kui vaikset ja tagasihoidlikku inimest. See plaan lükati kui vastuvõetamatu tagasi.
VII. ‹konj› ühendav sidesõna, seob koondlause kaht rööpliiget (= nii(hästi) ... kui (ka)). Ta valvas haiget ööd kui päevad. Nüüd hakkas üks kui teine Oskarile appi. Ma olen sellest ühelt kui teiselt midagi kuulnud. *Mida ta siin kui seal nägi, oli ju küll ammu nähtud, ent Tõnu ei saanud sellest näinuks. E. Vilde.
VIII. ‹adv› esineb adjektiivide, partitsiipide, adverbide ja indefiniitsete pronoomenite mitu ja palju ees, väljendades määra, astet, ulatust
1. küsiva-siduva sõnana alustab küsimust. a. iseseisva küsilause algul. Kui vana sa oled? Kui kaugel ta elab? Kui kauaks Jüri ära sõitis? Kui palju see maksab? b. alustab sihitislauset. Ütle mulle, kui kaua see võib kesta. Kas sa tead, kui mitu kilomeetrit meil veel minna on? *Kas võis Juulius öelda, kui tõsiselt ta neid katseid oli võtnud? K. Ristikivi.
2. esineb hüüd- v. väitlauses. a. iseseisvas lauses, hrl. selle algul. Kui ilus maja! Kui tugev te olete! Kui noored me veel tookord olime! Oh, kui hea inimene sa oled! Kui parajal ajal sa tulid. Kui ammu see kõik oli! Kui vähe on inimesel vaja, et olla õnnelik! Kui kiiresti lendab aeg! „Kui kahju!” ütles ta kahetsevalt. Hullusti läks, oi kui hullusti! Kui mitu korda olen ma sulle öelnud: ära mine sinna! *„Kuhu su rikkused sulasid?” uriseb Jurnas. „Nüüdsama oli varandust kui palju.” A. Mägi. b. alustab sihitis- vm. kõrvallauset. Ma ei oska öelda, kui suur on tekitatud kahju. Evald ei aimanudki, kui armukade Mare on. Ma ei tea, kui kaua see kestis. Pani imestama, kui hästi ta orienteerub kõikides üksikasjades.
3. alustab imestust, üllatust, ootamatust väljendavat lauset; sün. kus (sobib sageli). *Kui nüüd hakkas usse koopast tulema! J. Parijõgi. *Oh sa taevane taat, kui see koer nüüd heitis seda ilveseroju nõnda, nõnda ja nõnda ainult! F. Tuglas (tlk).
4. esineb mitmesugustes kindlakskujunenud umbmäärastes v. määratlevates väljendites, nagu kui tahes, ükskõik kui, (jumal ~ kes) teab kui jt. (vahel ka üksikult samas tähenduses). Olgu vastane kui tahes tugev, Jõnn tuleb temaga toime. Ta pole just (kes) teab kui suur süüdlane. Poiste kuraasi ei jätkunud teab kui kauaks. Tööta ükskõik kui hoolsasti, ikka ei olda rahul. *.. õieti ei saa aru. Ei näe, kas pinguta silmi kui palju. A. Mägi. *Tema saapad enam ei pea vett ega kedagi, aga minu saabastega mine kui sügavast veest läbi. J. Parijõgi. || tähenduses 'kui tahes, ükskõik kui' alustab mööndlauset. Kui kokkuhoidlikult läbi ei ajagi, ikka tuleb rahast puudu. Kui tark ta ka poleks, kõike ta ikka ei tea. *Nii et haiglas ei ole keegi üle kolme päeva, kui kaugelt sa ka pole. V. Vahing. *Väriseja Johannes ei avanud üldse ust, kui palju Kaarel selle taga ka ei koputanud. A. Jakobson.
Omaette tähendusega liitsõnad: enne|kui, just|kui, muud|kui, nii|kui, otsekui

kui ‹14› ‹s›
(lähtub vastavast sidesõnast; kasut. seoses mingi häiriva, kahtlust tekitava, küsitava asjaoluga). Selles asjas olid veel oma kuid ja agad. *Ekstsellents, neid kuisid oleks veelgi rohkem. Arvestades kuisid, ei tohi üldse sõdida. R. Roht.

enne kui
aega märkiv sidesõna: enne seda, kui; alustab ajalauset, mis annab edasi pealause tegevusele v. olukorrale järgnevat tegevust v. olukorda. Läks mööda tükk aega, enne kui ta julges redupaigast välja tulla. Emal oli tükk aega tegemist, enne kui tuba korda sai. Enne kui ma jõudsin midagi ette võtta, tungisid nad mulle mitmekesi kallale. *Sel hetkel hakkas ohkima ja ägisema käbidega seinakell, enne kui aega teatas. L. Promet.

kui et vt et

kui ka

1. ühendav sidesõna: nii(hästi) ... kui (ka). *Kohtust läksid Pearu kui ka Jaagup kõrtsi.. A. H. Tammsaare. *Rahuldust annab asjalik kriitika, milles voorused kui ka puudused on põhjendatult ära märgitud. J. Sütiste.
2. möönev sidesõna, alustab mööndlauset (kui ja ka vahel võib olla mõnikord veel mingi sõna). *Iga jõulukingi saaja hoiab seda süles ega taha teda esimesena avada, kui ka uudishimu äärmiselt põnev. M. Mõtslane.

nii(hästi) ... kui (ka)
ühendav sidesõna, seob hrl. jaatava koondlause kaht rööpliiget. Ümbruskonna metsades leidub nii leht- kui ka okaspuid. Takerdusid nii majandus kui ka vaimne elu. Kõik, nii noored kui vanad tõttasid laulupeole. Ats sai noomida nii emalt kui isalt. Tuldi nii üksikult kui mitmekaupa. Artikkel tekitas niihästi hämmastust, pahameelt kui ka viha. Mul puudub selleks niihästi raha kui aeg. *Kogu loodus ärkas, nii maal, õhus kui vees oli tunda tema erutatud südametukset. J. Kärner.

niikaua kui
aega väljendav sidesõna, alustab ajalauset, mis osutab pealausega väljendatud tegevuse v. olukorra kestusele v. selle toimumisajale; sün. seni kui, senikaua kui. Niikaua kui mina teda mäletan, on ta ikka pisut saamatu olnud. *Minu asi oli teid hooldada, niikaua kui teie käisite koolis. P. Viiding.

nii kui

1. aega märkiv sidesõna: niipea kui. Nii kui ta oli seda öelnud, kostis lask. *Nii kui Totu puhus, nii pasun röögatas. I. Maran (tlk).
2. hrv võrdlev sidesõna, alustab võrdlus- v. viisilauset; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu. See suur maal sobib siia, nii kui oleks ta selle koha jaoks tellitud.

nii ... kui .. (ka)
möönev sidesõna, alustab mööndlauset. *See maja, nii väheldane ja lihtne kui ta mõisarendi kasinusele vastavalt ka on kavatsetud, seisab nimelt pooleli. E. Vilde.

niipalju kui
määra väljendav sidesõna, alustab määralauset. Ma aitan kaasa, niipalju kui see minust sõltub. Niipalju kui ilm lubas, viibis ta ka ise ehitustöödel. *Isegi vana Ülesoo taat on heinamaale läinud ja töötab kaasa, niipalju kui põdur tervis ja vigased jalad lubavad. O. Luts.

niipea kui
aega väljendav sidesõna, alustab ajalauset, mille tegevus v. olukord eelneb vahetult pealause tegevusele v. olukorrale. Niipea kui koitis, asusime teele. Ma teen seda kohe, niipea kui koju jõuan. *Kõik kogunejad, niipea kui nad olid oma pealisriided ära pannud, läksid trepist üles. P. Viiding.

niivõrd kui
määra väljendav sidesõna, alustab määralauset. *.. katsus isegi naljatada, niivõrd kui see antud olukorras sünnis oli. A. Erleman (tlk).

nõnda kui

1. aega väljendav sidesõna: niipea kui, nii kui (1. täh.) *Nõnda kui see pliidirõngas mul käes vähe lõksatas, kohe su ase hakkas kahisema .. M. Raud.
2. hrv võrdlev sidesõna, alustab võrdlus- v. viisilauset; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu. See mantel sobib talle, nõnda kui oleks otse tema jaoks õmmeldud. *.. ja nende verejanu kasvas jõudsasti, nõnda kui kasvab rohi vihma käes. L. Remmelgas (tlk).

nõndavõrd kui
määra väljendav sidesõna, alustab määralauset; sün. niivõrd kui. Ma tahan, nõndavõrd kui seda suudan, teile abiks olla.

pärast seda kui
aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mille tegevus v. olukord eelneb pealause tegevusele v. olukorrale. Meisse suhtutakse üldiselt hästi, pärast seda kui esimene arusaamatus lahenes.

samal ajal kui

1. aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mille tegevus v. olukord on pealause omaga samaaegne; sün. sellal kui. Samal ajal kui teised lõunatundi pidasid, käisime meie jõel. *Samal ajal kui ettevalmistused tasapisi oma rada läksid, saabus Raroialt aina kirju.. E. Masing (tlk).
2. aega märkiv sidesõna, alustab vastandavat kõrvutuslauset, mis konkretiseerib pealause tegevust v. olukorda; sün. sellal kui, kuna. Samal ajal kui riigi põhjaossa on koondunud tööstus, püsib lõunaosa endiselt agraarpiirkonnana. *Mind vapustas just see, et ühe käega mees elas ausalt, samal ajal kui teised hangeldasid, võtsid altkäemaksu, kui ainult pakuti... V. Vahing.

sel ajal kui
sellal kui. *Ja sel ajal kui nad vaikisid, helises uksekell. E. Krusten.

sellal kui

1. aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mille tegevus v. olukord on pealause omaga samaaegne; sün. samal ajal kui. Sellal kui lapsed magasid, korrastas ema nende riideid. Juta keetis süüa, sellal kui teised niitsid.
2. aega märkiv sidesõna, alustab vastandavat kõrvutuslauset, mis konkretiseerib pealause tegevust v. olukorda; sün. samal ajal kui. *Juba 1860. aastal olid taanlased Gröönimaal kirjaoskamatuse likvideerinud, sellal kui 1952. aastal oli vaid käputäis Kanada eskimoid igas mõttes kirjaoskajad. A. Tungal (tlk).

senikaua kui
aega väljendav sidesõna, alustab ajalauset, mis osutab pealausega väljendatud tegevuse v. olukorra kestusele v. selle toimumisajale; sün. seni kui, niikaua kui. Ootasime põõsa varjus, senikaua kui suurem sadu üle läks. *Senikaua kui papp roodu ees palvust pidas ja mehi õnnistas, võisid soldatid reas seistes ühelt jalalt teisele nõjatuda.. A. Hint.

seni kui
aega väljendav sidesõna, alustab ajalauset, mis osutab pealausega väljendatud tegevuse v. olukorra kestusele v. selle toimumisajale; sün. niikaua kui, senikaua kui. Seni kui ta hobust seab, otsi mulle süüa. Seni kui asi polnud selge, ei tahtnud ta midagi otsustada.

sestpeale kui
aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mis näitab, millest alates esineb pealausega väljendatud tegevus v. olukord; sün. sestsaadik kui. Lapsed on, sestpeale kui nad aiandis tööl käivad, enda meelest kohutavalt tähtsad. *Sestpeale kui Paklin Peterburisse tagasi tuli, oli ta kokku puutunud väga väheste inimestega, eriti noorte hulgast. A. Tungal (tlk).

sestsaadik kui
aega märkiv sidesõna, alustab ajalauset, mis näitab, millest alates esineb pealausega väljendatud tegevus v. olukord; sün. sestpeale kui. Ma ei ole teda näinud, sestsaadik kui ta kooli lõpetas. Ta on ikka samasugune, sestsaadik kui mina teda mäletan. *Sestsaadik kui Roosi ära kutsuti [= suri], oli vanamees ilma naiseta. A. Valton.

nii ‹adv›

1. sedamoodi, sel kombel v. viisil, selliselt. Tee nii (sedamoodi, kui rääkija parajasti teeb, ütleb, on just teinud, ütelnud v. kohe teeb, ütleb). Pane käed nii (nagu rääkija näitab). Ah nii! Või nii! Nii see asi, elu enam ei lähe. Paistab (küll) nii. Las jääda, olla nii. Nii on hästi. Nii ta arvas. Nii räägitakse. Nii see tegelikult ei olnud. Nii seisis ajalehes must valgel. Kuidas (siis) nii? Kas tõesti oli nii? Nii see läks, mis parata. Ei, nii ei lähe. Või nii (on lugu)! Kui teeks nii, nii ma olen seda mõelnud. Oleme seda asja arutanud nii ja naa. Räägib, seletab kord nii, kord naa. Ja nii edasi. Nii või teisiti 'olgu kuidas on', aga ära tuleb elada. Nii need noored inimesed on, kipuvad aga kodunt minema. Mis te kohe nii, ägedusega pooleks! Kuidas külvad, nii (ka) lõikad. Mõnikord käib hommikupoolikul, mõnikord õhtupoolikul – nii, kuidas juhtub. Jooksime nii, kuidas jalad võtsid. Sõitsime nii, et tuli rummus. Nii nagu ema ees, nii tütar järel. Kuidas sina mulle, nii mina sulle. Kõik ei oska nii elada kui sina. Ta naeris nii, nagu naeravad tavaliselt lapsed. Ma olen talle ükskord nii lubanud. *Läksidki nii minema, mõrsjat nägemata ja hernesuppi maitsmata. L. Kibuvits. || (kinnitavalt, möönvalt). Just, täpselt, ainult nii! Vaat, olgu nii! Jääb siis nii. Nii, sellel on nüüd lõpp! Nii, see on nüüd valmis. Nii-nii, hakkan taipama. *Nii, nii, kust me siis peale hakkame? K. Ristikivi.
2. sel määral, sedavõrd; (hrl. rõhutatuna:) väga, eriti. Ilm on nii vaikne, et lepalehtki ei liigu. Kõigil oli nii külm, et hambad lõgisesid. Keegi pole nii õnnetu, kui ta ise arvab. Nii loll kui lammas. Ostan nii odava, kui saan. Miks tädi nii vana on? Kuhu sa nii vara lähed? Me ei ela nii hästi, et kadetseda maksaks. Mul pole nii palju raha. Nii kaua ma oodata ei saa. Nii kaugele kui silm ulatus, aina põllud. Jaan oli juba nii kaugel, et silm teda vaevalt seletas. Igaüks sai nii mitu õuna, kui tahtis. Sööme nii, kuidas rahakott lubab. Mis sealt siis nii võtta, ära viia on. Me kõik nii ootasime sind. Nii ilus ilm täna! Tuba nii puhas ja põrand nii valgeks küüritud. Olen sulle nii tänulik selle nõuande eest. Ta on nii üksi ja nii õnnetu. Ole kohe nii vait kui saad! Kas sa elad nii linna keskel? *.. meil pole ju õiget majagi ja mis rahasidki sul nii tagavaraks? A. Mälk. *Sellepärast see tüdruk tal nii südame küljes seisiski. R. Sirge. || ‹korduvana sõnade palju, mitu ees› hulga mainimisel, mida ei mäletata, ei taheta öelda vms. Ütles, et ta on pidanud juba nii ja nii palju raha kulutama, nii ja nii mitu aastat ootama.
3. umbes, (millegi) ringis. Üle puuda, nii paarkümmend kilo. Nii kolmekümnene – kolmekümne viiene mees, nii meeter kaheksakümmend pikk. Kaks poisikest, nii 11–12 aastat vanad. Jään veel nii paariks nädalaks maale. See vahemaa võib olla nii kilomeetrit seitse. Nii sada grammi konjakit võis veel pudeli põhjas olla. *.. ja kõvad maletajad oskavad eluski nii seitse käiku ette näha? L. Ruud. || nagu, midagi sellist v. sedamoodi. Ega ma seda tõsiselt mõelnud, ma (rohkem) nii nalja pärast (ütlesin). See oli rohkem nii linnapoiste komme. Nii omavahel öelda. Ta on kuidagi kohmakas või nii. *Võib-olla tuleb norimist pealkirja arvel, et ilukirjanduslik või nii. L. Metsar. *Armastus on üsna kena asi, aga see on rohkem nii priipõlve poistele ja tüdrukutele! M. Metsanurk.
4. selle tulemusel, sellest tingituna, seetõttu. *..kapteni kajutis oli laskemoona küllalt – nii ei saanud mässajad kajutit oma võimusesse. J. Parijõgi. *Elutunnetus avardub ja nii hakatakse mõningaid sündmusi mõistma kui inimkonna ühisettevõtteid. H. Puhvel.
5. väljendab vahetut ajalist järgnevust. Nagu tema tuli, nii mina läksin. Nagu Paul pikali heitis, nii ta ka magas.
6. ‹ühendsidesõna osana› nii et, nii kui, nii ... kui ... (ka), nii nagu vt et, vt kui, vt nagu

kui nii võtta
kui sellest seisukohast läheneda, kui sellest vinklist vaadata. Kui nii võtta, siis polegi seda vähe. *.. ning Eimar mõtles: pask värk see elu, kui nii võtta. T. Kallas.

nii hästi-halvasti ~ hästi-kurjasti kui saab
oma võimete v. võimaluste piirides; kuidagimoodi. Naine toitnud oma lapsi nii hästi-halvasti kui saanud.

[keegi] on natuke ~ pisut nii
(keegi) on natuke, pisut imelik, napakas, nupust nikastanud. Ajab teine nii imelikku juttu, on vist natuke nii.