[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

muiste ‹adv›
muistsel ajal, vanasti, ennemuiste. Kunagi muiste maasse peidetud mündid. Siin oli muiste olnud püha hiis. Muiste kulgenud seda jõge mööda kuulus kaubatee. Muiste osanud loomad ja linnud rääkida. *Nõnda muistegi ehtind / esiemade käed, / nõnda muistegi tehti, / lauldes tantsiti mäel. M. Nurme.

nagu muiste(gi), nagu mullu ja muistegi, nagu muiste ja mullugi
nagu varemalt v. ennegi; ikka, kunagi (4. täh.) Uuendustest polnud kasu, isandaid orjama pidime nagu muistegi. Mis Jaanil viga – mees nagu mees muiste(gi)! *Ta oli vaenelaps nagu vaesedlapsed muistegi: perenaine õel, peremees külm ja armuta, peretütar kade ja kiuslik. E. Vilde. *Tal oli valge rätik kuklasse sõlme seotud, sitskleit seljas nagu mullu ja muistegi. V. Luik.