[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 sobivat artiklit.

milgi
vt. miski (2.a. täh.)

mingi1› ‹pron
umbmäärane adjektiivselt kasutatav asesõnaselline, mis v. kes on lähemalt määratlemata, täpsemalt teadmata vms., mingisugune. a.jaatavas lauses›. Mingi suur elukas. Mingi orava moodi loom. Mingi mürgine taim see oli. Arvutuses on ilmselt mingi viga. Tal olevat tööl mingi pahandus, arusaamatus olnud. Poiss on vist mingi tembuga hakkama saanud. Elavad mingis kasarmu moodi majas. Lehitsesin mingeid ajakirju. Saalis on mingi nõupidamine. Mingi lootus peab ikka olema. Otsib mingit tööd ja teenistust, ükskõik millist. Kirjutab mingit aruannet. Temas on mingi muutus toimunud. Mingil moel peab siit ikkagi välja pääsema. Mingil määral ma teda ju tunnen. See oli nagu mingi ime, et ma kohale juhtusin. *Istume sõiduautosse mingite meeste vahele, kelle nägusid ma ei näe. M. Unt. *Tuba oli täis mingit kummalist rahu, puhtust ja valgust .. L. Promet. b.eitavas lauses(teeb hrl. eituse kategoorilisemaks). Mehel polnud kaasas mingit isikut tõendavat dokumenti. Tal pole sellest mingit aimu. Selles pole mingit kahtlust. Ta ei nõustu (mitte) mingil juhul, tingimusel. Polnud mingit mõtet vastu puigelda. Läheb elus omal jõul edasi, ilma mingi eestkosteta. Ta ei püüdnud end mingil moel, mingil kombel välja vabandada. Ähvardused ei avaldanud talle mingit mõju. *.. mingu parem kohvivabrikusse, seal on head palgad ja muret ei mingit. T. Vint.

(mitte) mingi hinna eest vt hind

Mulgi indekl, mulgi indekl
Mulgimaale v. mulkidele omane. Mulgi murre. Mulgi kapsad 'hautatud hapukapsad sealiha ja tangudega'. Mulgi puder 'kartulipuder tangudega'. Mulgi korbid 'soolaka kattega korbid'. Mulgi rätt etn mütsitaoliselt ümber pea seotud valgest riidest rätt. Oh seda mulgi jonni!

mägimäe, mäge 28› ‹s

1. geogr hrl. ümara v. ovaalse põhijoonisega kõrgendik, mille suhteline kõrgus on üle 200 m (Eestis ka kõrgendiku kohta, mille suhteline kõrgus on üle 50 m); (üldkeeles:) igasugune ümbritsevast alast kõrgem pinnamoodustis. Meie mäed on künkad Kaukaasia mägede kõrval. Mägede hambulised harjad. Järskude, laugjate nõlvadega, rusukalletega, koonusja tipuga, lumemütsiga mägi. Mäest (alla) laskumine pole kergem kui mäkke ronimine, tõusmine. Mäest alla, mäest üles. Tee viib, tõuseb spiraalina mäkke. Mäelt avaneb kaunis vaade ümbrusele. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim mägi. Pole korralikku mäge, kus lapsed kelgutada saaksid. *.. siin [välja]mägi, seal mägi.. Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo .. A. H. Tammsaare. || hunnik, kuhjatis, suur kogus. Killustikku, kruusa on mägedena kokku veetud. Voodi peal pehmete patjade mägi. Ladudes on kaupa mägede viisi, mägedena. Sel teemal on terve mägi raamatuid (kokku) kirjutatud. Mees kui mägi 'suur ja tugev'.
▷ Liitsõnad: aheraine|mägi, hiie|mägi, hüppe|mägi, jää|mägi, kalju|mägi, kantsi|mägi, kelgu|mägi, kiige|mägi, kiriku|mägi, kuppel|mägi, kõrg|mägi, laine|mägi, linna|mägi, liu|mägi, lossi|mägi, lume|mägi, ohvri|mägi, prügi|mägi, pudru|mägi, suusahüppe|mägi, suusa|mägi, tehis|mägi, tuha|mägi, tule|mägi, viina|mägi, võlla|mägi, väljamägi.
2.väliskohakäänetesmurd. a. talu (vastandina popsimajale); elumaja (vastandina saunale, laudale vm.). Popsieit läks mäele perenaist aitama, oli mäel loomi talitamas, tuli mäelt leiba laenamast. *Iga ivakese aja pärast aga lippan [sauna kütmast] mäele, see on tare juurde .. O. Luts. b. rand. *.. räägime siis, kui teie kõik jälle laevast mäele astute. J. V. Jannsen. *.. meie sõidame rannameeste poolt juhatatud kohal mäele, s. o. randa. G. Vilbaste.
3.kohakäänetespiltl (majanduslikult) soodus, kindel seisund. Ta on lühikese ajaga oma talu mäkke viinud. Nende elu hakkas mäkke minema 'edenema'. Isa raha aitas pojad mäele. Mis temal viga, tema on nüüd omadega mäele saanud, mäel. Eks vaatame, kes mäele jääb, kes allamäge läheb. Äri, õppimine on hakanud tal mäest alla, allamäge minema. Ära karda, minuga koos oled ikka mäel. Viljakoristusega jõuti, saadi tänavu varakult mäele 'valmis, toime'. Ega ta väitekirjaga veel mäel 'valmis' ole. *Iga ameti otsas võib mäkke tõusta ja võib sohu vajuda. E. Tennov.

mägede taga
kaugel. Kevad pole enam mägede taga. Raha on otsas, palgapäev alles mägede taga. *.. Priidu õigus paistab alles mägede taga olevat. A. Hint.

mägesid (paigast) liigutama ~ nihutama ~ tõstma
midagi uskumatult, üliinimlikult suurt korda saatma. Usk, järjekindel tegutsemine, püsivus võib mägesid nihutada, tõsta. *Pidasin sind tõepoolest inimeseks, kes suudab mägesid liigutada. P. Kuusberg.

mügi11› ‹s
geol kruusaterade jämedune ümardumata purdmaterjal. Mügiks murenenud graniit.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur