[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

liiv ‹-a 23› ‹s›
kvartsi jm. kivimite murendist tekkiv peeneteraline purdsete. Peen, jäme, valge, hall liiv. Kuiv, märg liiv. Lapsed mängivad liivaga, liiva sees. Puhta liivaga rand. Tuul keerutab liiva. Suud ja silmad liiva täis. Liiv krigiseb hammaste all. Metsaalune on liivale tallatud 'kamar purustatud, nii et liiv nähtaval'. Liiva alla mattunud varemed. Liikuvad liivad 'tuiskliiv'. Rahvast oli nagu liiva mere ääres 'väga palju, musttuhat'. || ‹hrl. pl.› liivaala, liivik, liivane maa. Karavanid liiguvad üle, läbi Sahara ääretute liivade. Hakati metsastama mereäärseid lagedaid liivu. Teil hea mullamaa, aga katsu liiva peal aeda rajada.
▷ Liitsõnad: aju|liiv, ehitus|liiv, glaukoniit|liiv, jõe|liiv, kalda|liiv, klaasi|liiv, koralli|liiv, kulla|liiv, kvarts|liiv, kõrbe|liiv, lend|liiv, luite|liiv, mere|liiv, nõmme|liiv, ranna|liiv, rebase|liiv, ränd|liiv, räni|liiv, savi|liiv, sette|liiv, tuhk|liiv, tuisk|liiv, uht|liiv, vesi|liiv, vormiliiv; neeruliiv; uneliiv.

liiv1 ‹-i 21› ‹s›
(endisaegne) prismataoliselt puuraamile tõmmatud võrkpüünis kalapüügiks madalas vees

liiv2 ‹-i 21› ‹s›, liivid pl
liivlased. *Alobrand: Ja siinseid liive ja lätte ei või me usaldada. J. Sütiste.

liivale ~ liiva peale jääma
hrl van hätta, kimpu jääma. *Kui teist [mootorit] pole võtta, jääme liivale. O. Kool. *Ta jutustas Mihklile, kuis ta oma eluga koguni „liiva peale” on jäänud .. J. Sandra.

[midagi] liivale ~ liiva peale rajama
(midagi) ebakindlale alusele rajama. Tühjad, liivale rajatud lootused. Sa oled oma plaanid liivale rajanud, ehitanud.

liiva ~ liivale jooksma
ebaõnnestuma, nurjuma, tühja jooksma. Ilus algatus, üritus jooksis liiva(le). Nende plaan jooksis liiva(le). Mõttetu, liiva(le) jooksnud elu.

pead liivasse peitma ~ pistma vt pea