[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

laps ‹lapse, last, lapsesse, laste, lapsi, lastesse e. lapsisse 35› ‹s›

1. inimene sündimisest sugulise küpsemise alguseni. Vastsündinud laps. Ilus, priske, terve laps. Hea, paha, jonnakas, vallatu laps. Kodutud, vanemateta lapsed. Laps roomab, õpib käima, rääkima. Lapsed käivad lasteaias, koolis. 1. septembril lähevad lapsed kooli. I klassi lapsed. Väiksemad, nooremad, suuremad, vanemad lapsed. Ta on alles laps. Lapsed mängivad, hullavad, kisavad. Seal sai lapsest peast, lapsena joostud ja mängitud. Ta on lapsest saadik, lapsest peale väga hoolas. Seda taipab iga lapski. Lapsel ikka lapse aru. Lapse asi, muud ei ole kui aina mäng. Selles asjas olen süütu kui sündinud laps. Heal lapsel mitu nime. Laps noor, jalg kerge. || piltl (naiivse, lapse mõtte- ja hingelaadiga inimese kohta). Eluvõõras inimene on suur laps. Vanainimene muutub tihti lausa lapseks. Ära ole nii laps, et teda usud! *Võõramaa pinnal on meist igaüks laps, – küsib ka seda, mis polegi sünnis .. A. Kaal. *Sinu põlvkond on palju sallivam, vabam ja lapsem, kui meie olime. A. Biin. || (meelitus- v. kõnetlussõnana täiskasvanud inimese kohta). *„Kuhu siis .. mu kallis laps?” päris vana parun .. „Linna, linna!” nuttis proua .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: aia|laps, heit|laps, hälli|laps, ime|laps, inimese|laps, inim|laps, jõulu|laps, karja|laps, kodu|laps, kooli|laps, kosti|laps, lasteaia|laps, lastekodu|laps, laulu|laps, leeri|laps, leid|laps, linna|laps, maa|laps, mure|laps, pai|laps, poeg|laps, poiss|laps, päikese|laps, pühapäeva|laps, rinna|laps, sõime|laps, süle|laps, sünnipäeva|laps, tüdruk|laps, tütar|laps, valu|laps, väikelaps.
2. kellegi järglane, poeg v. tütar (oma vanemate suhtes). Noorik ootab, kannab last 'on rase'. Tal sündis laps. Sünnitas, sai lapse. Tõi priske lapse ilmale. Mari sai Jaaniga, Jaanilt lapse, Maril oli Jaaniga laps. Jaan oli Marile lapse teinud. Aga kui meil laps tuleb 'sünnib'? Ema imetab last, annab lapsele rinda, toidab last rinnaga. Neil, perekonnas on kolm last. Vanemate ainuke laps. Lasteta abielupaar. Ta ei saa lapsi. Nad ei tahagi lapsi muretseda. Poeg on nende lihane laps, tütar kasulaps. Isa hülgas oma naise ja lapsed. Neil on lapsed juba suureks kasvatatud, neil on juba täisealised lapsed. Lapsed on vanemate seadusjärgsed pärijad. Lapsega tüdruk 'vallasema'. Rikkal leiba, vaesel lapsi. Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel. Lapsel valutab sõrm, emal süda. || hrl lastek (linnu- ja loomapoegade kohta). *Lapsi on [karul] kaks-kolm ja sündides kaaluvad nad ainult pool kilo. F. Jüssi. *.. ütles, et sellel emakotkal on lapsed .. H. Sepamaa (tlk). || piltl teat. ajajärgule tüüpilise vaimu- ja mõttelaadiga inimene; teat. ajajärgule tüüpiline nähtus. Kõik me oleme nii või teisiti oma aja lapsed. *.. [Eesti ajakirjandus on] sündiva kapitalismi ning feodalismi kriisi laps. J. Peegel. || piltl teat. rahvusest, paikkonnast v. keskkonnast pärit inimene. Andide asukad on kõrgmägede lapsed. Karm põhjala pole oma lapsi hellitanud. Iisraeli lapsed '(Vanas Testamendis Jaakobi poegadest põlvnevate hõimude kohta)'. *.. ja väikse mehe väike mure / mind vaevab, oma rahva last. A. Sang. || piltl hrv (millegi millestki tuleneva v. tekkiva kohta). *Need on sügislilled, udude ja raske kaste lapsed .. K. Põldmaa. *.. taevasta / pilvede lapsed, / kanged sügisevihmad / kurvanäolise oja / lainte pääle maha on / tuleman .. K. J. Peterson. || piltl (millegi omaks v. meelevalda sattumise kohta). *Kes meisse puutub, on surma laps. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: esik|laps, kasu|laps, lapse|laps, poja|laps, päris|laps, risti|laps, sohi|laps, tüdruku|laps, tütre|laps, vaene|laps, vaes|laps, vallas|laps, venna|laps, võõras|laps, õelaps; ilma|laps, jumala|laps, loodus|laps, maailmalaps; surma|laps, õnnelaps.

laps ‹-u 21› ‹s›
hrv laks, löök

last koos pesuveega välja viskama
koos tarbetu v. vastuvõetamatuga ka midagi vajalikku v. väärtuslikku kõrvale heitma

vanapagana last ~ lapsi kiigutama vt vanapagan