[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 sobivat artiklit.

lahke1› ‹adj

1. (suhtlemises v. suhtumises:) sõbralik, südamlik, heasoovlik ning abivalmis; lahkust väljendav. Lahke inimene. Lahke ja helde käega perenaine. Ta on võõraste vastu väga lahke. Lahke naeratus, pilk, lahked silmad. Nägu läks palju lahkemaks. Ütlemata lahke oleku ning jutuga mees. Saime lahke vastuvõtu osaliseks. Võtan teie lahke pakkumise vastu. Tänan lahke nõuande, juhatuse eest. Teie lahkel loal 'kui lubate' võtan selle raamatu kaasa. Meid võeti lahkel meelel, lahkel käel 'lahkesti' vastu. Tööluusi peale ei vaadata kuskil lahke pilguga. Ta on lahke lubama, aga laisk lubadust täitma. || hrl van piltl armas, kena. Kevadiselt lahke taevas. Äiu, lahke lapsukene. Laksutame lahket laulu. *Siis jutustasid õitsilised jõekaldal jälle lahke tule paistusel sellest, mis vanasti oli .. C. R. Jakobson. *Mäeladvad lahke laane taga, / jõeluhad, jääge jumalaga! B. Alver (tlk).
▷ Liitsõnad: külalislahke.
2. hrl van lahe. Köhis kopsud, kurgu lahkemaks. *Nemad ei olnud ju karjas käinud, kus nemad oma hääle pidid lahkeks huiskama? A. Kitzberg. *.. lahkest elust ja heast põlvest ei teadnud ta midagi. L. Koidula. *.. nad aeti Suurelemaale, kus lahkem ruum. A. Schmuul.

ole lahke, olge lahke(d)

1. (viisakusväljendina:) palun. Ole lahke, vali, mis sulle meeldib! Olge lahked, astuge sisse! *„Olge nii lahke, härra Toots,” sunnib meister, „olge nii lahke, sööge!” O. Luts.
2. (imestuse, pettumuse, pahameele puhul). Ole lahke – täna ei makstagi palka! Aga tema, olge lahked, läheb ja lobiseb kõik välja!

lakelakke 18› ‹s

1. vedel söök lakkumiseks. Perenaine tegi koertele laket. Mida rohkem koeri koos, seda vedelam lake. Vähem koeri, paksem lake.
2. hlv vesine v. lahja toit v. jook, laga. Supp oli mingisugune maitsetu lake. Vanglatoit on igavene lake. Pole sel kohvil lõhna ega maitset – lihtsalt üks lake. Lausa laket ei kõlba talgulistele pakkuda. *Ma ei võta seda kuratlikku laket [viina] enam suu sissegi – ei nuusutagi .. I. Pau.
▷ Liitsõnad: koera|lake, vangilake; piima|lake, supi|lake, tee|lake, veini|lake, õllelake.

lekelekke 18› ‹s
lekkimine. Nafta-, gaasijuhtme leke avastati ning kõrvaldati.
▷ Liitsõnad: infoleke.

looke(ne)-se 5 või -se 4› ‹s
(< dem lugu). Kirjutab lastele väikseid lookesi. Räägib anekdoote ja tõestisündinud lookesi.

lõkelõkme 17› ‹s
hrl. pl.hrl. trapetsikujuline värviline ribake vormirõiva kraenurgal. Suurtükiväelase, lenduri lõkmed.

lõkelõkke 18› ‹s
(hrl. väljas) leegitsedes põlev suhteliselt väike kogus puid, hagu jm. põlevat materjali, (lõkke)tuli. Hubaselt praksuv, leegitsev, lõõmav lõke. Tegime, süütasime lõkke, istusime lõkke ääres, lõkke ümber. Lõkkel keedeti teed. Soojendati end lõkke paistel. Poisid heitsid lõkkesse kadakaoksi. Kohenda veidi lõket! Noored lähevad suurele jaanitulele, vanad teevad koduõues lõket. Metsas ei tohi kuival ajal lõket läita. Teen pliidi alla, koldesse, ahju natuke lõket. | piltl. Vabaduse lõke ei kustu ikestatute südameis. Ta silmis süttis kuri, tige lõke.
▷ Liitsõnad: laagri|lõke, signaal|lõke, tulelõke.

lõoke(ne)-se 5 või -se 4› ‹s
lennul kõlavalt laulev enamasti pruunikirju avamaastike lind. Lõokesed lõõritasid. *Kangesti rahulolev oma positsiooniga, lõõritas kui lõoke: palgast, tõusust ametiredelil .. E. Nirk.
▷ Liitsõnad: nõmme|lõoke(ne), põld|lõoke(ne), sarvik|lõoke(ne), tuttlõoke.

lükelükke 18› ‹s
(ühekordne) lükkamine. Uks prahvatas järsust lükkest lahti. Suusataja libiseb jõuliste lüketega edasi. *.. vabuaia poole, kust tuli sooja tuule lükkel niiskuse ja meremuda lõhnu. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: edasi|lüke, ette|lüke, lahti|lüke, rööp|lüke, vahele|lüke, üleslüke.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur