[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

käpp ‹käpa 22 või kõnek käpu 21› ‹s›

1. ka zool looma jala kõige alumine (küünistega) osa. Esimesed, tagumised käpad. Rebase, ilvese, hundi käpp. Putuka, mesilase käpp. Koer pani pea käppadele, lakkus käppa, tõusis tagumistele käppadele. Kass pesi käpaga silmi, katsus käpaga ust. Muri oskab käppa anda. Tema esiisa suri karu käppade vahel. Kutsikas keeras enese selili ja ajas käpad püsti.
▷ Liitsõnad: esi|käpp, tagakäpp; mesikäpp.
2. kõnek ka hlv käsi; pihk. Mehel käpp nagu labidas. Siin mu käpp, lepime ära! Võta, too käpaga, käpuga laaste! Tere, anna käppa ka! (Korista) käpad! (keelavalt käperdama kippujale). Ähvardas püssiga: „Noh, vennikesed, ajage nüüd käpad püsti!” Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga. *Pingil, endisel kohal küürutas Sass, pea kahe raske ja mühkliku käpa vahel.. R. Sirge. *Aga kui sa siin üksi omatahtsi vaatad, siis kisub käpud kihelema – et mis uus, see oma.. A. Mälk. || käpas selge, käes (5. täh.) *Mul viis valmis, aga riimid ei tule välja. Sinul see asi käpas? E. Tegova.
▷ Liitsõnad: karu|käpp, koba|käpp, raudkäpp.
3. tööriista v. masina tööosa konksjas v. laiem ots; vastav tööriist v. masinaosa. Kultivaatori, ankru käpad. Taimlas kobestati pinnast kõplaga või käpaga.
▷ Liitsõnad: hanijalg|käpp, kobestus|käpp, vedrukäpp.
4. bot lõhestumata juuremugulate ja varre alumisse otsa koondunud lehtedega rohttaim (Orchis). Tõmmu, hall, kahkjaspunane, ahtalehine käpp. || ‹liitsõna järelosana› ka muudes taimenimetustes, näit. jänesekäpp
▷ Liitsõnad: jumala|käpp, kuradikäpp; jänese|käpp, kassikäpp.

[kellegi] käpa alla, [kellegi] käpa alt, [kellegi] käpa all
(kellegi) meelevalda, ülemvõimu v. mõju alla; (kellegi) ülemvõimu, kontrolli, meelevalla v. mõju all; (kellegi) ülemvõimu, kontrolli, meelevalla v. mõju alt. Püüdis kogu küla oma käpa alla saada. Temast pole vastuhakkajat, ta on täiesti peremehe käpa all. Ta oli mõjukas poiss – hoidis kogu poistekampa oma käpa all. *Laske jalga, jookske minema ta käpa alt. R. Saluri.

käpaga ~ käpuga katsuda olema

1. väga lähedal olema, peagi kätte jõudma. Nekrutipoistel oli teenima minek käpaga katsuda.
2. ilmne, päevselge olema, kahtluseks alust mitte olema. *.. see olla ju käpuga katsuda, et asi õige ei ole. J. V. Jannsen.

käppa imema
vaesuses, puuduses v. poolnäljas elama. Kui suvel teenistus väike, tuleb talvel käppa imeda.

käppa peale panema
endale, enda kätte krahmama; oma valdusse v. võimusesse haarama. Talu oli võlgades ja pank pani käpa peale. *.. [Javhim] püüdis Hannale uuesti käppa peale panna, teda tagasi võita. O. Jõgi (tlk).

käppi külge ajama
käsitsi, kätega kallale tulema; käperdama, kätega kobama. „Ära aja käppi külge!” vihastas Leo. Huligaanid kippusid tüdrukutele käppi külge ajama.

käppi pea alla panema vt pea