[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

käima ‹käia imperf käisin, käis 40›

1. astudes, kõndides, sammudes liikuma.; ant. jooksma. a. (eeskätt liikumisviisi v. -võimet silmas pidades). Jala, jalgsi käima. Lapsi tuli käies ja joostes. Vehib, vantsib käia. Varvastel, kikivarvul käima. Käib kergel sammul, nõtkelt, hiilivalt. Haige käib omal jalal. Ta käib kepi najal, kepiga, karkudega, proteesiga. Hoiab käies paremat jalga. Taktis, ühte jalga, sammu käima. Minu järel käies – marss! Ära nii kiiresti käi! Küürus, kühmas, lookas käima. Soe, käi või särgiväel. Ta oli nii nälginud, otsa lõppenud, et ei jõudnud käiagi. Laps õpib käima. Ta ei saa käia, jalg on haige. Poiss oskas kätel käia. Hobune käib sammu. *Siledal jääl käivad nad [= pingviinid] püsti nagu inimesed. J. Smuul. b. (muudel juhtudel). Teed käima. Ema käib köögi ja toa vahet. Käib mööda tuba edasi-tagasi. Mees käis koorma kõrval, natuke maad meie ees. Käisime tükk aega kõrvuti. Poisid armastasid salgas käia. Keegi käis uksest. Käib jalad rakku. Jälgib aknast mööda käivaid inimesi. Tükk maad on juba käidud. Käib nagu kass ümber palava pudru. Koer käib peremehe kannul. Sälg ei ole veel vankri ees käinud.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema (pole alati seotud kõndimisega, jalgsi astumisega). Külas, võõrsil käima. Ta käis möödunud nädalal kodus, maal, onu pool. Isa käis tihti linnas. Poes, turul, laadal käima. Marjul, seenel, kalal, jahil, õngel, tulusel käima. Arsti juures, arstide vahet, ravil, polikliinikus, rätsepa, kingsepa juures käima. Isa käis veskil tangu tegemas. Teatris, kinos, kontserdil, tsirkuses, peol, kirikus, kiigel käima. Pole mitu aastat armulaual käinud. Käis jaamas isal vastas. Laupäevaõhtul käidi saunas. Ehal, naistes, kosjas käima. Haiget vaatamas käima. Siin on vargad käinud. Sind käidi küsimas, taga otsimas. Mardilaupäeva õhtul käidi (mardi)sandiks. Kas käite sageli kohvikus? Käis hobusega sepal. Tüdrukul käisid mitmed kosilased. Ma ei ole seal, siin käinud. Kellegi jutul, palvel käima. Käisin ujumas, jalutamas, päikest võtmas. Kus sa lõunal, söömas käid? Ta käib seltsi koosolekutel, kooris laulmas. Pulmas, katsikul, sünnipäeval, matustel käima. Ta käis naabritel abiks. Haige ei käi toast väljas. Ma käisin teda saatmas. Tüdruk käinud salaja noormehega kohtumas. Kus te eile käisite? Käisime puhkuse ajal Ungaris. Suvel käis palju külalisi, turiste. Käin iga õhtu vannis. Asjal, poti peal, väljas käima. Vallavaene käis külakorda. Mees käis vargil. Vanaisa on käinud Türgi sõjas. Käisime paadiga sõitmas. Kalurid käisid merel. Aeg-ajalt käivad etendusi andmas külalisteatrid. Sadamas käib sageli välismaa(de) laevu. Kari käib sügisel heinamaadel. Kass on linnupesa kallal käinud. Surnute hingi arvati kodus käivat. || (töötamise, õpingutega seoses jne.). Koolis, ülikoolis käima. Tütar käib tal juba viiendas klassis. Tööl, karjas käima. Vanasti käidi mõisas teol, viinavooris. Käisin kursustel, komandeeringus. Kas sa sõjaväes, kroonus oled juba käinud? Lapsed käivad lähedases lasteaias. || ‹ma-infinitiivis ka› külastama, koduseid vaatama. Lapsed tulid pühadeks koju käima. Sõdur lasti kaheks nädalaks koju käima. Kas sa oled nüüd päriselt kodus või tulid ainult käima? *„Ah, noorperemees ka kodumail käimas,” naeris ta sõbralikult. O. Tooming.
3. ‹hrl. imperatiivis› kõnek minema, kasima. Käi tee pealt eest! Käi minema! Käige magama! *Ja nüüd käi tööle! Mikumärdil villast ei venitata! H. Raudsepp. *Nüüd käite tagasi Laanekurru. Teid ma kaasa ei võta. K. A. Hindrey. || (vandevormelites nördimuse, tugeva pahameele vms. väljendamiseks millessegi eitava suhtumise korral). Käi(gu) seenele, potilaadale, põrgu, kuu peale. Käi(gu) kuradile, kus kurat, mina ei tea kogu asjast midagi.
4. (teat. moel riietatud olemise, teat. riietuse kandmise kohta). Ta käib korralikult, kallilt, lihtsalt, näruselt riides. Poiss käis kulunud pintsakus. Ta käib ilma kübarata, paljapäi. Mulle meeldib hästi riides käia. Tüdruk käis nõelutud kleidiga. Loodusrahvad käisid alasti.
5. liikuma (mitte kõndimise kohta). Kiik käib kõrgele. Süstik käib edasi-tagasi. Kellapendel käib kindlas taktis. Sööjate lusikad käisid kausi ja suu vahet. Vasar käis üles-alla. Luud käib laias kaares. Pilved käivad madalalt. Päike hakkab kõrgemalt käima. Sooled käivad kubemes '(kellelgi) on song'. Käsi käis hellalt üle lapse juuste. Tal käis hea kaart (kaardimängus). Joobnu keel käis kangelt. Olen nii väsinud, et jalad käivad risti all. Mudisin sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Hobuste jalad käisid kui kedervarred. Linavästriku saba käis üles-alla. *".. Magusad söögilõhnad käivad üle küla,” seletas Simm. H. Laipaik. || (kiire töötamise puhul). Käed käivad kärmesti. Sukavardad, näpud käivad vilkalt. Laskis kirvel, rehal, nõelal käia. || sõitma, kurseerima; regulaarselt liikuma. Tallinna ja Tapa vahel käib palju ronge. Tuisu tõttu eile hommikul bussid ei käinud. Tallinnast Frankfurti käib lennuk. Laev käib plaani järgi üle päeva. On hilja, trammid ei käi enam. Kirjad käisid Tartu ja Viljandi vahet. Post käib aeglaselt. || (ukse, värava vms. avanemise ja sulgumise kohta). Jalgvärav käis ja siis oli kuulda kaugenevaid samme. Uks käis ja lävele ilmus võõras mees. Uks ei käi hästi. Aken, sahtel käib raskelt. || puhuma (tuule kohta). Kevad oli külm, tuuled käisid põhjast ja idast. Käisid esimesed tormihood. *Juba kase ladvalt lehed langvad, / kõle tuul käib üle kesamaa.. L. Koidula. || lainena, lainetusena liikuma; lainetama. Lained käivad kõrgelt, madalalt. Vesi käib üle paadi, parda. *Torm tuli. Peipsi kees ja käis. J. Sütiste. || paiskuma, lendama; hoovama. Sädemed käisid vastu taevast. Tulesammas, leek käis kõrgele. Pori ja vesi käib jooksmisel üle pea. Säuhti! käis kopsikutäis külma vett talle kaela. Šampanjapudeli kork käis vastu lage. Kuum leitsak käis vastu nägu. *Viina ja õlle lõhn käis tal suust ning ninast. E. Vilde. || kukkuma. Andis sellise hoobi, et teine käis pikali, uperkuuti, istuli, ninali. Käis plartsti! ülepeakaela vette. Poiss käis koos tooliga põrandale. || hooga millegi pihta minema (hrl. löögi kohta). Sõnade kinnituseks käis rusikahoop vastu lauda, vastasele otse pähe. Laks! käib käsi vastu kõrva. Piits käis siuh! ja piits käis säuh! Mats! käib hoop vastu turja. *„Tolvan!” käis laks soldatile vastu põske. R. Sirge. || järsku läbistama (tunde, aistingu, mõtte v. selle välise ilmingu kohta). Aeg-ajalt käivad valuhood. Haigel hakkasid krambid käima. Külmavärinad, kuumad hood käivad üle keha. Hirmujudin käib üle ihu, läbi keha. Kerge puna, naeruvine käis korraks üle näo. „Aga kui ma ei suuda!” käis mõte läbi pea. Haigutused käivad. *Marial käis magus valu läbi südame, kui ta don Alfredot nägi.. L. Promet. || liikvel olema, ringi liikuma, levima. Tema kohta käisid mitmesugused jutud. Käivad visad kuuldused, et.. Käib kumu, kõlakas, et ta olevat surnud. Uudis käis suust suhu. *Ta rääkis sellest oma tuttavatele edasi ja niiviisi läkski kuulujutt käima. E. Raud. || ühe valdusest, kasutusest teise valdusse, kasutusse minema. Õllekann, raamat, lendleht käib käest kätte. Raamat käis tunni ajal pingist pinki. Mõis käis korduvalt käest kätte. *Klaas käis suu pealt suu peale ja jutt hakkas ladusamalt jooksma. O. Tooming. || tellituna korrapäraselt saabuma. Talle käib kolm ajalehte ja mitu ajakirja. Kas sul „Eesti Loodus” käib? || piltl kulgema, liikuma; arenema. Loodus, elu käib oma rada. Sõda ja viletsus käivad käsikäes. Sõja kannul käisid nälg ja katk. Tema teed ja ettevõtmised käivad laialt. Õnnetused käivad ikka mööda inimesi. Needus käis nende kannul. Sõda käis kaks korda üle maa. Armastus käib kõhu kaudu. Tema mõtted käisid teisi radu. Aegamööda asjad käivad.
6. töötama, talitlema. a. (masinate, seadmete vms. kohta). Mootor, masin ei lähe käima. Ei saa masinat käima. Pani, lõi tsikli, propelleri, masina, mootori käima. Mootor prahvatas, kargas käima. Laskis, pani veski käima. Kell käib täpselt. Kell loksus, täksis käia. Käib nagu kellavärk. Magnetofon käib. Loosirattad pandi käima. Elektriga käiv marjapress. Raha paneb rattad käima. b. ‹muudel juhtudel, hrl. ma-infinitiivis› tegutsema, toimima. Ettevõtet, töökoda, restorani, kohvikut, kõrtsi käima panema. Elektrijaam peab aasta lõpuks käima minema. Oli tegemist, enne kui ajakirja käima saime. Sõjasügisel ei saadud koole õigel ajal käima. *Ma räägin härra Kihule – temal on suured ärid käimas. M. Metsanurk. *Ma panen vahepeal kohvivee käima [= tulele]... L. Metsar.
7. toimuma. Töö käib hommikust õhtuni. Streik käib juba teist nädalat. Käis sõda, lahing, tulevahetus, võitlus elu ja surma peale. Käis äge kaklus. Lauas käis elav vestlus, üsna tavaline jutt. Vaidlus käib uue romaani ümber. Laupäeviti käis pesemine ja puhastamine. Kõrvaltoas käib mürgel ja möll. Käib igavene kauplemine ja tingimine. Läbirääkimised on käimas. Saalis käib koosolek. Siin on midagi kahtlast käimas. Linnas käisid vahistamised. Mis pidu teil siin käimas on? Kultuurimajas käib tants. Kinos käis esimene seanss. Käimas on ettevalmistused pulmadeks. Saalis käib näidendi proov. Maal käib sügiskünd, kibe ehitamine. Juurdlus käib edasi. Meil käib remont. Tartus on käimas korvpalliturniir. Ajakirja veergudel käis äge diskussioon. Kuidas see mäng käib? Ta rääkis, kuidas elu laagris käib. Sinu käes käib see lihtsalt. Ah nii see teil siis käibki. Kõik käib kindlate reeglite järgi. Õppetöö koolides käib emakeeles. Töö käis käsitsi, masinatega, täie hooga. Jutt käis mõistu, mitmes keeles. Vestlus käis sõbralikus toonis. Kella ei olnud, ajaarvamine käis umbkaudu. Nõnda on see käinud põlvest põlve.
8. käiku sooritama. a. (males, kabes). Etturiga, lipuga, kuningaga käima. Valge käis e2 – e4. Must oda käib f7. Valge, musta kord on käia. Tamm käis mööda diagonaali. b. (kaardimängus). Ta käis ruutut, trumpi, kolm korda järjest ristimasti. Käib ässaga, kümnega, emandaga.
9. kurameerima, kurameerivalt kellegagi sõbrustama. Käis kogu üliõpilaspõlve ühe blondi tütarlapsega. Liikusid jutud, et Ivar käivat Edaga. Ema ei lubanud, et tütar poistega käib. Nad käisid enne abiellumist mitu aastat. Sa ehk ei tahagi abielluda, tahad niisama käia.
10. kulgema, suunduma, ulatuma. Tee käis vinka-vonka. Talveteed käivad silmalt üle soode ja rabade linna. Oja käis loogeldes ja kaareldes läbi heinamaa. Voored käivad loodest kagusse. Ühest seinast teise käisid tahmunud parred. Ka üksikusse metsatallu käib elektriliin. Piir käinud vanasti tükk maad lõuna poolt. Üle jõe käib rippsild. Mööda rästiku selga käib siksakiline joon. Üle selja käis sinine vorp. *Alustassi veert mööda käib kannikeste pärg ja ääre ümber käib kuldne vööt.. K. A. Hindrey.
11. kõlbama, (tarvitamis)kõlblik olema, sobima; vastu pidama. Käib kah! Pole uut vaja osta, vana käib veel mõne aja. Need saapad käivad selle talve veel. Esialgu käib see töö, tuba küll, eks pärastpoole või paremat otsida. Kui kohvi ei ole, käib tee ka. Kui paremat paberit pole, käib ka see asja ette 'kõlbab kuidagi ka'. *Passi peal on Eduard Hallik, aga töö juures käib Eedi küll. H. Lumet. || midagi v. kedagi edukalt asendama, millegi, kellegi ülesannetega toime tulema. Rulli keeratud kampsun käib tal padja ette. Tuhatoosi eest käib mõranenud taldrik. *Uus radist aga käis täie eest ja tundis asja. H. Sergo. *Ma tundsin end müügileti taga mehe ette käivat.. H. Raudsepp.
12. käärima (hrl. õlle kohta). Õlu käib, hakkas käima. *.. veel hilja öösel kuuleb Lea läbi oma neitsiune, kuis surutis tõrres käib ja viin sorinal astjasse jookseb. F. Tuglas.
13. (kahjustavalt) mõjuma; (kahjustavat) mõju avaldama. See töö käib tervisele, närvidele, närvide peale. Terav valgus käib silmadele, silmade peale. Kitsad kingad käivad varvaste peale. See müra käib kõrvadele. *Selle adraga ei tahtnud sulanegi künda, sest see käivat käte peale kui kurivaim. M. Mõtslane.
14. kellegagi, millegagi seotud olema, kedagi, midagi puudutama; maksev olema, kehtima. See korraldus meie kohta ei käi. Kelle kohta see märkus käib? Ta ei eitanud tema kohta käivaid kuuldusi. See nimetus käib eeskätt nooruki kohta. Teema kohta käiv kirjandus on hoolikalt läbi töötatud. *Iga tasane sosin ja naeruturtsatus näis käivat tema pihta. V. Gross. *Ketserite kohta käib seadus, et nad avalikult põletatakse. A. Hint.
15. kuuluma. a. (millegi juurde, hulka, sisse, alla). Aunimetuse juurde käis veel preemia. See käib tema ametikohustuste hulka. See käib seaduse, paragrahvi alla. Tema aastakäik ei käi enam mobilisatsiooni alla. *Taari vald oli kroonu oma ja käis vanasti Uuemõisa alla. E. Särgava. b. mingiks otstarbeks sobima v. ette nähtud olema. Moosipurkide peale käib tsellofaanpaber. Kuhu see mutter, kruvi käib? Niisuguse kübara juurde käib sulg. *Liiati arvas onu Juhan teadvat, et kalasupi juurde käib ilmtingimata valge viin.. H. Väli. *Harilikku filmilinti, mis fotoaparaadis käib, teadsid kõik. H. Pukk.
16. kõlama. a. kuuldav olema, kostma. Tema bassihääl käib üle koori. Elaguhüüded, heakskiiduhüüded käivad üle saali. „Tuld!” käis käsklus. Jutt käis valjult. Vanatädil käis iga asja peale „oh issand!”. Läbi oru käis sarvehüüd. Käis väike sulps. Käisid mõned paugud. Käis ilmatu kõmakas, kärgatus, raksatus, praks, hele plaks. Eemal käis paar tumedat mütsatust, tasane naksatus. Sammud käisid matsudes. Käis vabrikuvile, märgukell. *Ikka veel õites käib sumin... P. Haavaoks. b. sõnastatud olema. See laul käis umbes sedamoodi. Sõna-sõnalt käis ütlus nii. Ei mäleta enam, kuidas see salm täpselt käis.
17. ajaliselt edenema teat. ajalõigu sees. Käivad mängu viimased minutid. Suurem poiss oli viieaastane; väiksem käis kolmandat. Ta on kaheksateist täis ning käib üheksateistkümnendat. Taat käib üheksandat aastakümmet. Suvi käis esimest nädalat. *Kell käib keskhommikut.. H. Kiik. *Noh, Mirdi, millal sa siis lüpsma tuled? Õhviti käid esimest poega. M. Nurme.
18. (ihade, himude, tahtmiste jms. intensiivse esinemise kohta). Poisil käivad neelud õunte järele. Tüdruku himu käis ehete järele. Ei, sinnapoole ta iha ei käinud. *Sest vähema kui professoriameti järele ei käinud Karli plaanid. P. Viiding.
19. teat. viisil suletav olema. Uks käib lukku, haaki, konksu, riivi. Mantel käis eest haakidega kinni.
20. van mingis suunas asetsema. *Opman Rosenbergil oli .. kaks ruumikat tuba elukorteriks, mille aknad osalt õue, osalt aia poole käisid. E. Vilde. *Ta [= tuba] oli õhtu pool küljes ja aknad käisid rohuaeda. J. Mändmets.
21. olema. See käib minu põhimõtete, vaadete vastu. See töö käib mul üle jõu, üle mõistuse. *Väga tore värv: miski ei käi üle kastanpruuni. G. Meri (tlk).
22. kõnek toimima, talitama. Ta käiski selle soovituse järgi. Tuleb põhikirja järgi käia. Ma katsusin isa õpetust mööda käia. *.. küünlapäevasel peakoosolekul käisime oma vana põhikirja ja määruste järgi.. A. Hint.

alla käima
kvaliteedilt, tasemelt viletsaks, madalaks muutuma. Majand, tööstus, kaubandus käis alla. Selts, ajakiri, kultuur, kunst on alla käimas. Koorilaulu tase, sport käis alla. Tema viimase aja looming käib kunstiliselt alla. *„Portselan hakkab neil siiski alla käima,” arvas proua Taras.. J. Semper. || moraalselt laostuma, kõlbeliselt alaväärtuslikuks muutuma, põhja käima. Mees hakkas jooma ja käis alla. Kaarel käis joomisega alla. Nii alla käinud ta veel ei ole, et vargile läheks. Allakäinud inimene, tüüp!

ette käima

1. normaalsest, ettenähtust kiirema käiguga olema. Kell käib ette.
2. kellelegi löömiseks kaarti välja käima. Käis ruutu emanda ette. Käin sulle trumbi ette.
3. kõnek parem, etem olema. *.. ja ta teadis seda ka, et tubakasuitsu maik ja lõhn humala omadest igapidi ette käib. J. Mändmets.

hinge peale ~ hingele ~ hinge pihta käima vt hing [1]

[kellegi] jälgedes käima vt jälg

järel käima

1. kannul, taga käima, järgnema. Ta käis meil kogu tee nagu vari järel. Koer käib peremehel järel. Riina oli ilus tüdruk, eks tal käinud neid poisse järel küll.
2. kedagi otsimas, kutsumas, toomas jne. käima. Ma käisin tal kodus järel.

kaasas käima

1. kellegagi koos kõndima, liikuma v. kulgema. Ta käis minuga igal pool kaasas. Ma käisin nendega niisama, ajaviiteks kaasas. | piltl. Kõikjal käis nendega, neil ebaõnn kaasas. Püüdsime ajaga, moega kaasas käia.
2. millegagi koos esinema, kaasnema. Põletikuga käib kaasas naha punetus. *Ent nüüd ei käinud selle nutuga enam kaasas sääraseid kannatusi, nagu varem. A. Jakobson.

kaela peale käima vt kael

[kellelegi] kanna peale ~ kannale ~ kandadele käima vt kand

keelel ~ keelt käia laskma, [kelle(l)gi] keel käib vt keel

kerest läbi käima vt kere

kinni käima
sulguma; suletav olema. Uks käis paukudes kinni. Aken ei käi hästi kinni. Dress käib eest tõmblukuga kinni.

kodu(s) ~ koju käima vt kodu

(koht,) kus keiser jala käib vt keiser

kohut käima vt kohus [kohtu]

kokku käima

1. vastamisi, teineteise vastu liikuma. *.. ta [= kala] tugevad lõuad käisid kokku nagu tangid. J. Selg.
2. kokku puutuma, vastamisi, kokkupuutes olema. Meie põllud käisid naabertalu põldudega kokku. Talude piirid käivad omavahel kokku.
3. kooskõlas, vastavuses olema, ühte langema; (kokku) sobima. See ei käi minu vaadetega, seisukohtadega, arvamusega kokku. Meie huvid käisid kokku. *Praeguse ülikonnaga käiks muidugi kõige rohkem kokku must kõva kübar ehk „oktoober”.. O. Luts.
4. hrv koos käima (2. täh.) *Mu vanasse suletud silmadega koolimajja käis kunagi kokku pillikoor. O. Anton.

koos käima

1. koos kõndima, liikuma v. kulgema. Tüdrukud käisid alati mitmekesi koos. Nad käisid tükk teed koos. | piltl. Pahandused käivad sageli koos.
2. korduvalt, kindlaks määratud aegadel millekski kogunema, millekski kokku tulema. Kultuurimajas käib koos palju inimesi. Koos käidi ühe koolivenna juures. Näitering käib koos kaks korda kuus.

kuidas käbarad käivad?, [kellegi] käbarad käivad [kuidagi] vt käbarad

kuidas käsi käib?, [kellegi] käsi käib [kuidagi] vt käsi

(kõiki) rattaid käima panema vt ratas

käia laskma
märgib mingi tegevuse, toimingu hoogsat alustust v. selle täie hooga toimumist (hrl. imperatiivis). Jutustajat õhutati: „Ärge häbenege midagi, laske aga käia!” Kui sa selle kaubaga nõus oled, siis las käia! *Lase nüüd käia, sõber voorimees, niipalju kui su valge [= hobune] iganes võtab! O. Luts.

kätel ~ käsi käia laskma, [kelle(l)gi] käed käivad vt käsi

lahti käima
avanema; avatav olema. Aken käib lahti sissepoole. Kuidas see karp lahti käib? Kampsun käib õla pealt lahti.

lipsul käima vt lips [-u] [3]

luust ja lihast ~ lihast ja luust ~ luust ja üdist läbi käima vt luu vt liha

läbi käima

1. läbi kõndima v. sõitma; järjest teat. kohtades v. teat. isikute juures käima. Järjest käidi läbi ait, laut ja kuur. Käisin kogu turu läbi. Käisime sündmuspaiga samm-sammult läbi. Käis läbi kõik pered, korterid, toad, näitusesaalid. Tal on Eesti, pool ilma risti ja põiki läbi käidud. Arst käis kõik haiged korrast läbi. Linnas olles käisin kõik oma tuttavad ükshaaval läbi. | piltl. Kirjandus on läbi käinud pika arengutee.
2. kusagilt, millestki läbi minema, millegi v. kellegi kaudu kulgema. Metsatukast, heinamaanurgast käiakse läbi. Siit käib iga päev palju rahvast läbi. Käin korraks raamatukogust, pangast, kodunt läbi. Soe vesi käib torudest läbi. Pehkinud seintest käis tuul läbi. Detail käis mitme töölise käest läbi. Uurija käest käivad läbi kümned toimikud. Värin käib puust läbi. Sumin, kahin käib saalist läbi. Kõht käib läbi 'magu ja sooled töötavad (seedimisel)'. Need on sõjatulest läbi käinud, karastatud mehed. *Kui kokku võtta kõik need tüdrukud, kes on läbi käinud tema käte vahelt, saaks ikka päris pikk rida. J. Kärner.
3. (lühiajalise aistingu, tundmuse, mõtte vms. kohta). Seljast käis valujuga läbi. Südame alt käib kõhe tunne, külm tuul läbi. Värin käis kehast läbi – pääsemine tuli üle noatera. Poisist käis rõõmuvärin, ärevushoog läbi. Äkiline helluseviirg käis südamest, hingest läbi. See lärm käib pealuust läbi. Ei tea, mis mõtted tal peast läbi käisid.
4. millestki läbi suunduma v. ulatuma, käima (10. täh.) Kuusikust käis väike jalgrada läbi. Külast käib läbi suur maantee. Särgipalistusest käis läbi krookpael. || piltl läbiva joonena mitmes kohas esinema. See motiiv käib läbi mitmest jutustusest. Teosest käib punase joonena läbi rahva ühtsuse idee. *See tendents käis noore mõisniku kõnest, kogu ta mõttekäigust läbi.. E. Vilde.
5. suhtlema. Ta on täiesti erak, ei käi kellegagi läbi. Nad läksid tülli ega käi enam läbi. Me puutume kokku ja käime läbi, kuid erilist sõprust meie vahel ei ole. *Sattusin halba seltskonda, hakkasin kaarte mängima, jooma ja langenud naisterahvastega läbi käima.. A. Alas (tlk).
6. van (kooli, klassi) läbi tegema. *Näe, seal oli Miku Anna, pandi linna kooli, käis kooli läbi, kõik keeled olid suus.. M. Metsanurk.

maha käima

1. (teed, vahemaad) ära käima. Kümme kilomeetrit, versta on maha käidud. Käisime pika tee, kogu selle maa jalgsi maha.
2. (talitlemiseks, töötamiseks vajaliku energia lõppemise kohta). Kell, kellavedru on maha käinud. | piltl. *Kui Aadu juba „aktiivi” kallale asub, siis enne oota, kuni tal vedru maha käib. H. Väli.
3. van alla käima. *.. aga nagu ma kuulen, on see õnnetu inimene täiesti maha käinud; ta joovat otse halastamatult. O. Luts.

mööda käima

1. mööda kõndima, sõitma, liikuma vms. Ta käib minu majast, meilt mitu korda päevas mööda. Ta käib sellest kohast suures, kauges kaares mööda. Käib minust mööda, nagu oleksin ma õhk. Siit ei käi ühtegi autot mööda. | piltl. Ajakirjandus, kriitika ei saa puudustest vaikides mööda käia.
2. mööda kulgema, suunduma vms. Suur maantee käib meilt mööda. Siit ei käi ühtegi bussiliini mööda.

nagu kass palava pudru ümber ~ ümber palava pudru käima vt kass

[kellelegi] naha peale käima vt nahk

peale käima

1. (massiga, jõuga) ründama, peale vajuma vms. Neeme varjus ei käinud laine enam nii tugevasti peale. Poksija käis vastasele ägedalt peale. *Aga kui ruun tundis, et vanker hakkab peale käima, pingutas ta äkki oma liikmeid ja lõi vankri hea nõksakuga mööda munakive tagasi. A. H. Tammsaare. || piltl kellelegi millegagi raskusi põhjustama, kedagi ahistama. Peremees käib teenijatele tööga peale. Vallamajast käidi maksudega peale. Naine käis pärimistega, küsimustega peale.
2. kedagi visalt, järelejätmatult, sageli tüütavalt midagi tegema veenma. Käis kogu õhtu peale, et ma midagi laulaksin. „Söö, söö,” käis vanaema peale nagu uni. Ma käisin isale niikaua peale, kuni ta nõusse jäi. „Räägi ometi, mis sul viga on!” käivad kaaslased peale. Peale käima ma ei hakka, otsustage ise!
3. peale puhuma. Pane aken kinni, tuul käib lapsele peale! *„Sa tule siia, minu varju, siis ei käi tuul peale,” õpetas Arno.. O. Luts.
4. peal käima. Poisile hakkasid luksud peale käima. *Noored veel olime ja igasugu himud käisid peale.. O. Anton.
5. millegi külge, peale kuuluma. Karbile käib kaas peale. *„Sellel [= kleidil] on ju valge pitskrae ka veel, mis siia peale käib,” seletas Mari-Ann.. A. Taar.

peal käima
aeg-ajalt, hoogudena esinema. Mehel käib langetõbi peal. Lapsel käisid krambid peal. Haigel käisid märatsemishood peal. Mehel käivad kõvad viinaneelud peal. Mis tuurid sul peal käivad?

pinda käima vt pind [pinna]

[kellelegi] pinna peale käima vt pind [pinna]

põhja käima vt põhi [2]

ringi käima

1. pöörlema, tiirlema; keerlema, tiirutama. Ratas, värten, propeller käib ringi. Karussell käib ringi. Tal oli paha, tuba, maailm käis silmade ees ringi. Isu ei olnud, toit käis suus ringi. || pööritama (pea kohta). Pea käib ringi, hakkab ringi käima. Vein pani pea ringi käima. Pea käis õllest, väsimusest, nõrkusest ringi.
2. ühest kohast teise, siia-sinna liikuma, kulgema vms. Patrull käib ringi. Käib majas, korteris, tuba mööda ringi. Tüdruk käis kogu päeva pahurana, nutetud silmadega ringi. Tema silmad käisid toas uudishimulikult ringi. Laseb silmadel, pilgul toas ringi käia. Selle kohta käivad igasugused jutud ringi. *.. ta märkab, et mõtted ringi käivad, nagu eksija metsas. A. H. Tammsaare. || ringiga käest kätte, ühe isiku käest teise kätte liikuma. Õllekapad, -kruusid, mõdukannud käisid ringi. Veiniklaas, viinapudel käib ringi. Laskis suitsupakil meesterühmas ringi käia. Panin korjanduslehe ringi käima.
3. ‹komitatiiviga› kohtlema, ümber käima; toimima. Maalapsed oskavad loomadega ringi käia. Pahasti on nad sinuga ringi käinud. *.. arhivaar käis rahaga ringi nagu pillaja suurte pühade eel. E. Krusten. *Avamerelt pealeveerev lainejõmm hakkas meie paadikesega üsnagi kurjalt ringi käima. R. Vaidlo.

sammu käima vt samm

sisse käima

1. (korduvalt) kuhugi sisse astuma, sisse minema. Rahvast käis uksest sisse ja välja. *.. tunnistajaid mul kah pole, aga sinu majja ta sisse käib. L. Hainsalu.
2. kõnek kellegi teise suhtes midagi süüdistavalt, pealekaebavalt väitma. Ta on kange mees teistele sisse käima.
3. kõnek mugavaks kandma. Kingad tahavad veel sisse käia.

suu käib nagu ~ kui tatraveski vt suu

tasku peale ~ pihta käima vt tasku

vastu karva käima vt karv [1]

vastu käima
vastupidine olema; mitte kokku sobima, vastuolus olema. See käib vastu minu põhimõtetele. Need on üksteisele risti vastu käivad seletused, arvamused. *.. Postipapa leplikud kirjutised käisid enamasti risti vastu Jakobsoni seisukohtadele.. R. Põldmäe. || vastumeelt olema, vastu hakkama. *.. aga mina ei taha kunagi kusagil esimene olla, see käib kohe minule vastu. A. Liives.

välja käima

1. kusagilt välja astuma, välja minema. Rahvast käis uksest sisse ja välja. Käige välja mu toast! *Aga sängist te mul välja käite kohe! A. Kalmus.
2. välja paiskuma v. hoovama. Tulekeeled käisid katusest välja. Vanamehel käib kange puskarihais suust välja. *Tundi poolteist vingutati ja aurutati, nii et kadakasuits käis uksest ja aknast välja... A. Kaal.
3. käiku sooritama, käima (kaardimängus). Käis välja ruutu kuninga, ärtumasti(st). Sinu kord on välja käia. | piltl. Käis enda meelest kõige kangema trumbi välja vastuväiteks.

ära käima

1. teat. vahemaad kõndides läbima, maha käima. Olime juba tükk maad ära käinud. Kümme kilomeetrit ära käidud, jalad päris väsinud. *.. kui selgus, et rongi niipea ei tule, otsustasid ühe jaamavahe jala ära käia.. J. Smuul.
2. (ära rõhutab tegevuse lõpetatust:) käima (2. täh.) Linnas, poes, postkontoris ära käima. Käi seal homme ära! Oota, ma käin pisut ära! *Enne kui sõidad Pariisi, käi ära Nuustakul! U. Laht. *Rukis oli lõigatud ja rehepeksumasingi ära käinud. P. Viiding.
3. otsast, küljest, pealt ära tulema, kinnituskohast lahti tulema. Kirves käib varre otsast ära. Kuidas see kaas, kapsel, vutlar ära käib?

ühte jalga käima vt jalg

ühte käima
hrv kokku käima (3. täh.), kokku sobima. *Mis ta kuulis, käis sellega ühte, mida ta oli aimanud, tähele pannud ja korjanud. E. Vilde.

üle käima

1. üle liikuma. a. üle kõndima. Talvel sai soost otse üle käia. Murust ei tohi üle käia. b. (töötades) teat. tervikpinnast üle liikuma. Toimetaja käis artikli pliiatsiga üle. Vaja põrand korraks märja lapiga üle käia. *Nõmmepealne oli risu ja oksteta, nagu oleks siit rehaga üle käidud. O. Tooming. *Arnold käib lauad pealt höövliga üle, koolmeister lööb kokku. M. Traat. c. hrl piltl (muud kasutused). Kodulinnast oli sõda üle käinud. Tänavad olid tühjad, nagu oleks katk üle käinud. Lasksin silmad kiiresti üle ajalehe käia. Näost käis üle rõõmuläige. *.. maast käinud üle rängad, külmad sajud. G. Suits.
2. üle kulgema, suunduma vms. Ojast käib üle purre. Nõlvakust käivad üle kahed suusajäljed.
3. kangem, vägevam, suurem olema, millegi poolest ületama, üle olema. Tema hääl käis teistest üle. Minu jõud käib, ei käi temast üle. See käis minu mõistusest üle. *Lootus käib hirmust alati üle.. R. Sirge.

ümber käima
kõnek
1. ‹komitatiiviga› kohtlema; kellegagi, millegagi käituma, ringi käima (3. täh.). a. (inimeste vm. elusolendite puhul). Ta oskab inimestega aupaklikult, viisakalt ümber käia. Haigega tuleb hellalt ja taktitundeliselt ümber käia. Vangidega käidi halvasti, toorelt ümber. Kes siis oma lapsega niimoodi ümber käib! Linnalaps ei oska hobustega ümber käia. b. (asjade vm. puhul). Kas niimoodi käiakse raamatutega ümber! Õnnetus tuli sellest, et käidi tulega hooletult ümber. Rahva varaga ei tohi nii hoolimatult, pillavalt ümber käia. See mees oskab rahaga ümber käia. Pead oma tervisega paremini ümber käima. Käib oma ajaga oskamatult ümber.
2. ‹komitatiiviga› käsitsema. Ta oskab põllutöömasinatega ümber käia. Noormehi õpetatakse relvaga ümber käima. Kas sa oskad fotoaparaadiga ümber käia? *Niidi ja nõelaga käisime varsti oskuslikult ümber.. S. Kadari (tlk).
3. ringi käima (1., 2. täh.) Jürnas käis päev läbi pahuralt ümber. Pea käib ümber. *Ta laskis oma silmad nende seas ümber käia.. A. Saal. *Leivapala käib suus ümber, aga alla ei lähe. J. Parijõgi.