Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 2 sobivat artiklit.
kuldama ‹kullata 48›
1. kullaga (v. seda meenutava metalliga) katma. Juveliir kuldas käekellaketi. Kullatud karikas, kroonlühter, pildiraam, lusikas. Kullatud äärega taldrikud ja tassid. Kaugele särasid katedraali värskelt kullatud kuplid. Pagariäri sissekäiku kaunistas suur kullatud kringel. || piltl kedagi eriliselt ülistama. *„Kas sa provotseerid mind, et ma hakkaksin nüüd sinu voorusi kuldama?” küsis Sokrates. L. Metsar (tlk).
2. kullavärviliseks tegema, kullana helkima panema. Loojuv päike kuldas pilveservi, merepinda, puude latvu, majade katuseid. Kevadel kuldavad kullerkupud jõeaasu. *.. kased kahel pool sõiduteed kuldasid oma lehtedega koltunud muru .. E. Maasik.
üle kuldama
1. kullaga (v. seda meenutava metalliga) pealt (üleni) katma. Ülekullatud kellakett, teelusikad. || piltl rikkalikult tasuma. *Kas me lüpsjale tohime hakata vähem maksma? Vastupidi – me peame nad üle kuldama ... V. Lattik.
2. kullavärviliseks tegema, kuldselt helkima panema. *.. sündis taevas äkki ime: kaks halli pilveseina taganesid ja hele päike esines kõike üle kullates. F. Tuglas. || piltl ilustama. Sa ülistad mind ja kuldad sõnadega üle. *Muinasjuttudes on elu sageli kaunistatud, üle kullatud.. E. Nirk.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |