[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kramp1 ‹krambi 21› ‹s›

1. ukse, luugi, värava vms. rauast sulgemisvahend, mille üks ots on kinnitatud ukse (v. kastikaane) külge, teine suletakse aga piidale (v. kastile) kinnitatud aasast läbikäiva pulga v. ripplukuga. Krambi aas, obadus. Uks käis kinni vanaaegse krambiga. Pani krambi pulka. | ‹sisekohakäänetes› olukorda tähistavana. Pani ukse, värava, laeka krampi. Aidauks on krambis 'krambiga suletud'. Tegi värava, luugi, kastikaane krambist lahti.
▷ Liitsõnad: uksekramp.
2. riiv. Lükkas krambi ukse eest. *Seda oli varemgi juhtunud, et pimedal ajal ema ammu enne öörahu krambi ette lükkas. V. Ilus.

kramp2 ‹krambi 21› ‹s›

1. ka med lihaste tahtetu (valuline) kokkutõmbumine, tõmblev liigutus v. suurenenud pingus. Paiksed, üldised krambid. Käe, jalgade, põselihaste kramp. Kramp sääremarjas, lõuapäras. Surmaeelne kramp. Haige vaevleb, väänleb krampides (maas). Kramp kiskus näo viltu, kõveraks. Kramp lõi jalga, sääremarja. Krambid tulevad peale, käisid peal. Maimuke sai krambid ja suri. Kerge kramp kõverdas suud. Nagu mingi kramp nööris kõri.
▷ Liitsõnad: kirjutus|kramp, lihase|kramp, naeru|kramp, nutu|kramp, surmakramp.
2. piltl tugev pingulolek; ebaloomulik sunnitud olek. Mängijad, näitlejad olid algul täiesti krambis. Nende suhtlemist piiras eelarvamuste kramp. Mõte on nagu krambis. *Võib-olla ahistab asjaomaseid spetsialiste absoluutse, täiuslikkuse taotlemise kramp, hirm vigu teha .. P. Rummo.
▷ Liitsõnad: lavakramp.