[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kogu ‹indekl. pron›
‹ainsuses oleva substantiivi laiend› näitab, et kõnesolevat eset, kohta, nähtust, isikute rühma vm. käsitletakse täies ulatuses, tervikuna. a. põhisõnaks on eset, ainet, kohta, organismi v. selle osa, üksikisikute hulka vms. märkiv sõna. Kogu maja oli meie päralt. Lugesin kogu teksti uuesti läbi. Jõin kogu piima ära. Siin on kogu mu vara. Kogu põld künti üles. Kogu järv polnud jõudnud veel jäätuda. Kogu raha ta ära ei kulutanud. Kogu raamatus polnud ühtegi huvitavat kohta. Läksime kogu tee jala. Algas pealetung kogu rindel. Torm levis üle kogu Saaremaa. Kogu õhtupoolne taevas tõmbus pilve. Laps värises kogu kehast. Algul ilmus nähtavale pea, siis juba kogu mees. Kogu perekond, meeskond, brigaad, rahvas, inimkond. Heinale mindi kogu perega. Kogu kümnes klass läks ekskursioonile. Kogu küla, linn oli uudist kuulnud. b. põhisõnaks on üldisemat v. abstraktsemat laadi sõna. Olin kogu päeva, õhtu kodus. Kogu öö sadas. Kogu suvi oli kuiv. Kogu aasta jooksul ei juhtunud midagi. Poisil oli kogu aeg tegemist. Ta oli kogu selle aja vait. Kogu mu töö ja vaev oli asjata. Nad olid kogu mängu kestel ülekaalus. Millega kogu see lugu lõpeb? Sikutas kogu jõust. Kogu häda seisis alles ees. Valas kogu oma viha kaaslaste peale. Kogu küsimus seisab selles, kas .. *Kogu väsimus ja suur kurbus olid korraga läinud .. L. Promet.

kogu ‹11› ‹s›

1. kellegi (hrl. inimese) v. millegi kõige üldisem väliskuju (pikkuses, laiuses, kasvus vms.). Tüdruku sihvakas, sale kogu. Mehe pikk, suur, raske kogu hoidus pisut vimma. Enn ei anna oma kõhetu koguga veel mehe mõõtu välja. Tundsin tulija ta kühmus kogust ära. Varjas oma võimsa, tüseda koguga teiste eest ära kogu vaatevälja. Mehel oli lausa hiiglase kogu. Kogu oli mehel vägevasti. Tädipoeg oli aastatega kogus tugevasti juurde võtnud. Poisid olid näolt ja kogult sarnased. *Minnakse vaatama. Tuttavat nägu ja kogu naine. I. Sikemäe. *.. ta [= peamasin] ulatub läbi mitme korruse ja on kogult ainult veidi väiksem majast, kus Nõmmel elan. L. Meri. || (ebaselgelt, ähmaselt v. üldistes kontuurides nähtavana). Tumedad kogud hiilisid puude tagant lähemale. Märkasin aida juures mingit kahtlast kogu. Põõsast volksas välja hall kogu: koer! Põõsad paistsid hommikuhämaruses ebamääraste kogudena.
▷ Liitsõnad: hiigla|kogu, inim|kogu, mehe|kogu, naisekogu.
2. kindla eesmärgiga kogutud ning süstematiseeritud esemete v. ainestiku hulk. Kujutava kunsti, gravüüride, eksliibriste kogud. Linnumunade, topiste, liblikate kogu. Tal on üsna suur kogu heliplaate, vanu postkaarte ja fotosid. Vanasõnade kogu. Muuseumi kogusid täiendatakse pidevalt. || kõnek raamatukogu. Tõin kogust paar raamatut. *Siis tulid lugemisjanu ajad – [lugesin] kõik läbi, mis vallakooli kogus leidus. M. Raud.
▷ Liitsõnad: aine|kogu, arheoloogia|kogu, folkloori|kogu, foto|kogu, graafika|kogu, heliplaadi|kogu, kivimi|kogu, kunsti|kogu, liblika|kogu, mardika|kogu, margi|kogu, materjali|kogu, murde|kogu, mündi|kogu, noodi|kogu, pildi|kogu, putuka|kogu, rahvaluule|kogu, sedel(i)|kogu, sõna(vara)|kogu, taime|kogu, vanavarakogu; era|kogu, haru|kogu, kooli|kogu, küla|kogu, laenu|kogu, raamatukogu.
3. iseseisvaid kirjandustooteid, mitmesuguseid ülesandeid, seadustekste vms. sisaldav koondteos, kogumik. Artiklite, jutustuste, följetonide, miniatuuride, esseede kogu. Koidula luuletused ilmusid kogudes „Vainulilled” ja „Emajõe ööbik”. Kirjaniku teoste täielik kogu. Käsikirjaline kogu. Ülesannete, harjutuste, etteütluste kogu. Koodeksid on õigusnormide kogud.
▷ Liitsõnad: esik|kogu, jutu|kogu, laulu|kogu, luuletus|kogu, muinasjutu|kogu, novelli|kogu, teksti|kogu, valik|kogu, värsi|kogu, ülesandekogu.
4. paljudest liikmetest koosnev esindus- v. juhtimisorgan. Asutav kogu. Seadusandlik kogu.
▷ Liitsõnad: esindus|kogu, hoole|kogu, kiriku|kogu, kohtunike|kogu, nõu|kogu, rahvus|kogu, riigi|kogu, täis|kogu, vanemate|kogu, voli|kogu, üldkogu; rahukogu.
5. teat. ebamäärane hulk inimesi, esemeid, nähtusi vms. ühtse rühmana. *Polk läks lahingusse ilusa kirju koguna. Ja vist mitte ainult väliselt ja varustuse poolest. J. Peegel. *.. ta [= kunstniku] tööd on tegelikult üksteise kõrvale asetatud huvitavate üksikasjade kogu. V. Vaga.
▷ Liitsõnad: tähe|kogu, udu|kogu, veekogu.

kogu hingest vt hing [1]

kogu naha ja karvadega vt nahk

kogu südamest vt süda

kogu täiega vt täis