[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kesine ‹-se 4› ‹adj›

1. hrv kestane, kesi sisaldav. Kaerajahud on kesised. *.. kui ta mõõtis tema osa vilja välja, valis ta ikka kõige jämedamad terad, kuna enesele jättis kesisemad ja kergemad .. A. H. Tammsaare.
2. vilets, kehv, nigel; napp, vähene. Saak, töötasu oli kesine. Minu sissetulekud on tema omadest kesisemad. Kesine toit, ninaesine. Üpris kesine söömaaeg, toidulaud. Võistluste tulemused jäid kesiseks. Õpilase teadmised osutusid kesiseks. Tema võõrkeelte oskus on kesine. Kesine repertuaar, eeskava. Kesised tõlked, värsid. Üldmulje näitusest jäi kesine. Lootused õnnestumisele olid kesised. Osavõtt koosolekust oli kesine.