[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 sobivat artiklit.

karv1-a 23› ‹s

1.hrl. pl.loomade ja inimeste naha niitjas sarvainest moodustis (inimestel ihu-, juukse- v. habemekarv). Koera, jänese, kitse karvad. Kass ajas karvad turri. Käsivarsi, rinda katsid tumedad karvad. Tal on juustes, kõrva ääres juba mõned hallid karvad. Ihul oli karvadega sünnimärk. Mees oli karva(desse) kasvanud 'pikkade juustega ja habetunud'. Kael on karva(desse) kasvanud. Kratsib, sasib sõrmedega karvades. Kaklejad haarasid teineteisel karvust kinni. Ajab nii hinge täis, et kargaks talle kas või karvu kinni. Katkus endal meeleheites karvu. Pintsaku peal oli paar karva.
▷ Liitsõnad: alus|karv, kompe|karv, laka|karv, looma|karv, nurru|karv, pealis|karv, traat|karv, turjakarv; habeme|karv, häbeme|karv, ihu|karv, juukse|karv, kukla|karv, kulmu|karv, näo|karv, ripsme|karv, silma|karv, vurrukarv.
2.sg.karvkate, karvad (hrl. loomal). Pulstunud, tokerja, sassis karvaga kass. Kähara, lokkis karvaga puudel. Hobusel on lühike, sile karv. Hästi toidetud loomade karv läigib. Põdral on jõhvjas karv. Oraval on suviti pruun karv. Lehmadel oli veel vana karv tuustakutena seljas. Kasukal oli karv väljapoole. Nahad annavad, ajavad karva. Karva võtma 'tapetud seal karvu kõrvaldama'. Vesi nii tuline, et võta või karva. Hunt ajab küll karva, aga ei jäta ametit.
▷ Liitsõnad: alus|karv, okas|karv, pealis|karv, suve|karv, talve|karv, villkarv.
3. bot taime (ka seene) kattekoe niitjas (harunenud) väljakasve, trihhoom. Karvadega kaetud lehed, vars. Valge riisika servadel leiduvad pikad rippuvad karvad.
▷ Liitsõnad: haake|karv, juure|karv, katte|karv, kõrve|karv, näärme|karv, siid|karv, taime|karv, udekarv.
4. piltl hrv karvake, õige natuke. Mitte karva pole siin midagi head. *Noh, siin puudus veel poole karva võrra, et ... H. Sergo.

karvu katkuma
(kisklemise, kaklemise v, sõnadega kallalemineku kohta). *Selle nimegi pärast on karvu katkutud. Eks ühinemisel paku iga majand ikka oma nime ja oma esimeest. V. Saar.

karvu püsti ajama, karvad tõusevad püsti
suurt hirmu peale ajama; keegi tunneb suurt hirmu. Need jutud ajasid kuulajatel karvad püsti. *.. jutustab ta lugusid, mis temaga on tehtud, mida kuuldes meieaegsel inimesel juba karvad püsti tõusevad .. G. E. Luiga.

karvu turri ajama
kurjaks, pahaseks saama v. tegema. Ärge siis kohe karvu turri ajage, kuulake enne lõpuni! Niisugune uudis ajas mõnelgi karvad turri.

koos ~ kõige ~ kogu naha ja karvadega vt nahk

vastu karva käima
vastu hakkama, vastumeelt olema, vastukarva olema. *Ja Guido jutt hakkas mulle järjest rohkem vastu karva käima. E. Raud.

karv2hrl. partitiivis, adjektiivse v. genitiivse täiendiga› ‹-a 23› ‹s
värv(us), värvitoon. Ta juuksed olid musta karva. Tumepruuni, roostepunast karva ülikond. Pisut kollakat karva riie. Ebamäärast karva vedelik. Mis karva see rätik uuest peast oli? Sauna lagi oli nõgimust ja sedasama karva ka seinad. Tüdrukul olid küpse vilja karva kiharad. Linnumunad olid kruusakivikeste karva. Rauasisalduse tõttu oli vesi soiselt pruuni karva. Seal oli mitut karva hobuseid. Neiu palged vahetasid häbelikult karva. Iluga ei keedeta leent, karvaga kapsaid. *.. tähendati mu juuste ning silmade karv ametlikku raamatusse üles. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hiire|karva, hõbeda|karva, ihu|karva, kaarna|karva, kastani|karva, kohvi|karva, koidu|karva, kulla|karva, kulu|karva, liiva|karva, lina|karva, lubja|karva, mere|karva, merevaigu|karva, mulla|karva, nisu|karva, pigi|karva, ploomi|karva, pori|karva, pronksi|karva, purpuri|karva, pähkli|karva, pärlmutri|karva, rebase|karva, rebu|karva, rohu|karva, rooste|karva, rukkilille|karva, savi|karva, sireli|karva, suitsu|karva, sõstra|karva, šokolaadi|karva, taeva|karva, telliskivi|karva, terase|karva, tina|karva, tuha|karva, tuhkru|karva, tule|karva, vaha|karva, vase|karva, vee|karva, vere|karva, väävli|karva, õlekarva.

korv-i 21› ‹s

1. punutud, hrl. pealt lahtine ning enamasti sangaga nõu millegi kandmiseks v. säilitamiseks. Vitstest, laastudest, männijuurtest korv. Kaanega korv. Korvi punuma, tegema. Korv munadega, pähklitega. Marjad korjati, nopiti korvi. Õunad on korvis. Korv on täis, tühi. Korv käes, käe otsas. Kannab rasket korvi. Tõi korviga keldrist kartuleid. Korviga veinipudel. *Veab vabrikust müügikohtadele korve ja kaste õllepudelitega, karastava puuviljajoogiga. L. Kibuvits. || korvitäis (ka mõõduna). Korv õunu, porgandeid. Võtsin käsitsi kolm korvi kartuleid. Joodi ära korv õlut.
▷ Liitsõnad: kande|korv, kartuli|korv, käsitöö|korv, lille|korv, lõnga|korv, marja|korv, muna|korv, ostu|korv, pesu|korv, pudeli|korv, saia|korv, sibula|korv, toidu|korv, turu|korv, viina|korv, õlle|korv, õmbluskorv; juur|korv, laast(u)|korv, peerg|korv, peeru|korv, roog|korv, traat|korv, vits|korv, õlgkorv.
2. (eelmist meenutavate sõidukiosade kohta). Isa juhtis mootorratast, mina istusin korvis. Põhuveoks kinnitati vankrile peale pulkadest korv. *On ilus vanker, korv nikerdatud, et lust on vaadata. K. A. Hindrey. *Kõige kõrgemale mastile oli kinnitatud korv, kus istus madrus. H. Treimann (tlk).
▷ Liitsõnad: heina|korv, kana|korv, külg|korv, masti|korv, põhu|korv, ree|korv, vankri|korv, veokorv; paberi|korv, prügi|korv, rinna|korv, suukorv.
3. (korvpallis:) tagalaual asuv võrguga metallrõngas. Ta viskas palli puhtalt korvi. Pall tabas korvi. Mängijad kogunesid külaliste korvi alla. Mängis ennast korvi all vabaks. Mäng kulges vahelduvalt: ühe korvi alt teise alla. || punkte (v. punkti) toov vise selles mängus. Viskas, tegi mitu korvi järjest. Sai vabavisetest kaks korvi. || kõnek korvpall, korvpallimäng. Peeter mängib korvi. *Meie poisid on korvis ja võrgus .. üle linna koolide kõige kibedamad. S. Rannamaa.
▷ Liitsõnad: ava|korv, vastu|korv, võidukorv.
4. kõnek mingist ettepanekust äraütlemine, mingi ettepaneku tagasilükkamine. *Et Timo pidi olema Marina Narõškinal kosjas käinud ja korviga tagasi saadetud. J. Kross.

korvi andma, korvi saama
abieluettepanekut v. tantsu- v. muud kutset tagasi lükkama; sellise ettepaneku v. kutse peale eitavat vastust saama. Neiu oli juba paarile kosilasele korvi andnud. Räägitakse, et Jaan käinud rikkal peretütrel kosjas, aga saanud korvi. Milla oli selle tantsu ajal juba mitmele korvi andnud. *.. ehk jätkub mõni tunnike minu jaoks, mille võiksime ühiselt veeta vast kohvikus. Eks ole? Ega te mulle korvi ei anna? B. Linask.

kurv-i 21› ‹s

1. (tee) käänukoht, käänak. Järsk, ohtlik kurv. Tee keeras terava kurviga vasakule. Tee teeb mäeküljel kurve. Jalgrattur võttis kurvis, kurvil hoogu maha. Mootorratas kaldus kurvis küljele. Auto võttis järsult kurvi, paiskus suure kiiruse tõttu kurvist välja. Hea, tubli sõit kurvides. *Sõitis [autojuht] kindlalt ja kiiresti, lõigates osavasti kurve. A. Rinne. | piltl. Jutt keeras äkilise kurviga ohtlikule teemale. *Ta pole harjunud järskude kurvidega inimese mõtetes .. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: kald|kurv, maanteekurv.
2. kõver, kõverjoon. Aparaadi kirjutusnõel veab lindile kurve. *Mustrid, mis alul olid sirgjoonelised, muutuvad ikka elavamaks ja mitmekesisemaks, valitsema pääsevad kurvid ning spiraalid .. V. Vaga.

kõrv-a pl. illat -adesse e. kõrvusse e. kõrvu 23› ‹s

1. inimeste jt. imetajate kuulmis- ning tasakaaluelund (sageli ka üksnes selle välise osa kohta). Suured, väikesed, peast eemale hoidvad kõrvad. Parem, vasak kõrv. Kõrvu liigutama. Kõrv valutab, jookseb verd. Ta on ühest kõrvast kurt, kuuleb ainult ühe kõrvaga. Halva kuulmisega inimesele tuleb kõrva sisse karjuda. Vanamehe kõrvad ei kuule enam hästi. Sosistas talle midagi kõrva. Kedagi kõrvast näpistama, tirima. Kellelegi vastu, mööda kõrvu andma, tõmbama, lööma, äigama. Kelleltki vastu, mööda kõrvu saama. Tüdrukul on ehted kõrvas 'kõrva küljes'. Pane rohtu, vatitropid kõrva. Müts teise kõrva peal. Mehed naersid, nii et suu kõrvuni. Mai läks kõrvuni punaseks, punastas kõrvuni. Kõrvad punetasid. Lõi, tõstis tervitamisel käe kõrva äärde. Pani paberossi kõrva taha. Poiss on kõrvuni teki all. Surus kõrva vastu lukuauku ja kuulas. Hobune, põder lingutas kõrvu, tõmbas kõrvad lingu. Koer ajas kõrvad kikki, kikitas kõrvu. Koeral olid kõrvad lidus. Lontis kõrvadega siga. Mis sa minu käest pärid, sul on endal kõrvad peas 'kuula ise'. See on tõsi mis tõsi, oma kõrvaga kuulsin. Lugu oli nii veider, et ma ei uskunud oma kõrvu. Kus su kõrvad küll olid, et sa ei kuulnud? Jutt ulatus, jõudis lõpuks ka asjaosaliste endi kõrvu. Kõrvu kostis vaikne jutukõmin, kauge huige. Pauk võttis kõrvad kurdiks, pani kõrvad lukku. Kisa lõikas ebameeldivalt kõrvu. Ütle, kumb kõrv mul pilli ajab! Veri kohiseb kõrvus. Muusika helises ikka veel kõrvus. Lärm oli nii vali, et mõned hoidsid kätega kõrvu kinni. Tuul vuhises kõrvus. Lärm võttis kõrvad huugama. See jutt pole sinu kõrvade jaoks 'seda sa ei tohi v. seda sul ei sobi kuulata'. Võimumehe kõrvad jäid palvetele kurdiks 'ta ei võtnud palveid kuulda'. Ära veel kõrvu lonti, longu lase! 'ära lase tujul langeda'. Majal, seintel, metsal on kõrvad 'keegi kuulab majas, metsas salaja pealt'. *..jälle hakkas tal kõrvus kumisema isa manitsev hääl: ole ettevaatlik, Tõives.. E. Kippel. || kuulmine, kuulmisvõime, -meel; eriline tajumisvõime kuulmisel. Tal on hea(d), terav(ad) kõrv(ad). Räägiti nii tasa, et tuli kõrva, kõrvu pingutada. Miili teritas kõrvu, et jutust ükski sõna kaduma ei läheks. Väljas oli keegi – tema kõrv(ad) ei petnud. Kõrva haavav keeleviga. Sinu inglise keel on kõrvale valus kuulda. Tal ei ole muusikalist kõrva. *Astuti veskiuksest sisse. Heinol mattis müra kõrvad.. J. Parijõgi. || (inimese kohta, kes midagi kuuleb v. kuulab). Piirivalvurid on silmad ja kõrvad piiril. Taipas peagi, et räägib kurtidele kõrvadele 'et tema juttu ei võeta kuulda'. *..Laming oli ju kõik need kaheksa aastat valitsuse kõrv meie majas. J. Kross.
▷ Liitsõnad: inim|kõrv, kesk|kõrv, sise|kõrv, väliskõrv; itu|kõrv, kikk-|kõrv, lont|kõrv, pikk-kõrv; hiirekõrv.
2. kõrva (1. täh.) meenutav eseme osa, hrl. sang, käepide. Poti, nõu kõrvad. Vana kõrvata toop. Murdunud kõrvaga savikruus. Nikerdatud kõrvaga kann. Tassil on kõrv küljest ära. Kandepuu pisteti toobri kõrvadest läbi.
3. kõrva (1. täh.) kattev peakatte (väljaulatuv) osa. Laskis läkiläki kõrvad alla. Tõstis suusamütsi kõrvad üles. Peas oli üleskeeratud kõrvadega karvamüts.
▷ Liitsõnad: läki|kõrv, mütsikõrv.
vrd kõrvuni

[kellelegi] kirpu kõrva panema ~ pistma vt kirp

kõrvad liiguvad ~ hakkavad liikuma
keegi tunneb ennast millestki väga meelitatud olevat. Poisil hakkasid kõrvad liikuma, et teine temast nii hästi arvab.

[kelle(le)gi] kõrva kandma
van kellelegi midagi ette kandma, ära rääkima. *.. ta ei tulnud enam isadele kaebama. Kandis asja saksa kõrva. P. Krusten.

[kellelegi] kõrva puhuma
kellelegi midagi ette kandma, kellestki laimavalt, pealekaebavalt v. ässitavalt rääkima. Usub kõike, mida talle kõrva puhutakse. *Ah sina oledki see häbemata vanatüdruk, see võllaroog, see külakrapp, kes Hindreku mu juurest ära meelitas, kes talle kõrva puhus, et mina talle küllalt hea ei ole. E. Vilde.

kõrva taha panema ~ kirjutama
meelde jätma, mällu tallele panema. Panin kuuldud aadressi, nimed igaks juhuks kõrva taha. Pani kõik, mis ta kasulikku nägi ja kuulis, hoolikalt kõrva taha. Lapsed nii ei räägi, kirjuta see endale kõrva taha!

kõrvu kikki ajama ~ kikitama, kõrvad lähevad kikki, kõrv(ad) kikkis ~ kikkis kõrvul ~ kikkis kõrvadega (kuulama), kõrvu kikkis hoidma
(teraselt, väga tähelepanelikult kuulama jäämise v. kuulamise, väga tähelepanelikuks muutumise kohta). Ta ajas iga krabina peale kõrvad kikki. Tüdrukud kikitasid uudishimulikult kõrvu. Juku kuulas ukse taga, kõrv kikkis. Kõik jäid kikkis kõrvul kuulama. *Ainult siis läksid meeste kõrvad uuesti kikki, kui ta hakkas rääkima isamaa-armastusest .. A. H. Tammsaare.

[kelle(l)gi] kõrvu kuumaks ~ tuliseks tegema ~ kütma
(kellelegi) vastu kõrvu andma. Ähvardas norijatel kõrvad tuliseks teha. *Kui sa veel üksainus kord Kunot solvad, kütan su kõrvad nii tuliseks, et nad sul eluaeg pilli löövad. O. Tooming.

kõrvu pea alla panema vt pea

[kellelgi] kõrvu pihku võtma
tuupi tegema, läbi võtma. *.. harjumused ning hirmud elavad. Tuleb vanameestel tõsiselt kõrvad pihku võtta. R. Kaugver.

kõrvu ~ silmi ja kõrvu ~ silmi-kõrvu lahti hoidma ~ pidama
väga tähelepanelikult kuulama, tähelepanelikult kuulama ja jälgima. Hoidke hoolega silmad ja kõrvad lahti ja teatage kohe, niipea kui midagi kahtlast märkate! *Pidage kõrvad lahti. Võib-olla kuulete, et tullakse metsa läbi otsima. Siis lipake kohe ütlema. H. Pukk.

kõrvust mööda laskma, kõrvust mööda minema ~ libisema
mitte tähele panema, tähele panemata jääma v. kuuldule mitte reageerima. Laskis mõned küsimused, märkused, soovitused kõrvust mööda. Ta oli väsinud ja nii läks suurem osa kõne sisust kõrvust mööda. Teeb näo, nagu oleks küsimus kõrvust mööda libisenud.

kõrvust tõstma, (nagu ~ otsekui) kõrvust tõstetud olema
suurt heameelt tundma, väga meelitatud olema. *Niisugune kiitus tõstis mind kõrvust, lükkas jutuluugi veelgi enam valla. H. Sergo. *Õpetaja Roodas pidas mind meeles! Olin otsekui kõrvust tõstetud ja otsustasin minna. H. Pukk.

[kellelgi] kõrvu üles lööma
(kellelegi) vastu kõrvu andma. *Kas tead, Paun, sul oleks kõige selle eest vaja kõrvad üles lüüa. O. Luts.

nahka üle kõrvade tõmbama ~ vedama

1. (rängalt karistamise ähvardusena). Kui välja lobised, tõmmatakse sul nahk üle kõrvade!
2. petma, tüssama. Nii peenike ärimees, et tõmbab igaühel naha üle kõrvade. Võhikul võidakse auto ostmisel nahk üle kõrvade tõmmata. Peteti, kavaldati, tõmmati kasvõi lihasel vennal nahk üle kõrvade. Selles asjus oled sa meil naha üle kõrvade vedanud.

poole ~ ühe ~ teise kõrvaga kuulama, poole ~ ühe ~ teise kõrvaga kuulma
ilma erilise tähelepanuta, möödaminnes, muuseas, vaevu v. kõrvalt kuulama; juhuslikult, juhtumisi, muuseas, kõrvalseisjana, asjast mittehuvitatud isikuna kuulma. Ta oli kogu aeg ühe, teise kõrvaga kuulanud naaberlaua mehi. Kõnelejat kuulati viisakusest, poole kõrvaga. Ma olin sellest ühe kõrvaga juba varemalt kuulnud. Tahaksin poole kõrvagagi kuulda, mida nad otsustavad.

(ühest) kõrvast sisse ja teisest välja laskma, (ühest) kõrvast sisse ja teisest välja minema
tähele panemata jätma, kohe ununeda laskma; mällu mitte püsima jääma, kohe ununema. Laskis teiste õpetused ja soovitused ühest kõrvast sisse ja teisest välja. *Koduste hurjutustega on pojapoeg juba harjunud, lähevad kõrvast sisse, teisest välja .. A. Tigane. *Tühi lora, kõrvast sisse, teisest välja. A. Hint.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur