[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jooksma ‹joosta, jooksen, jooksin, jooksis, jooksku, jooksev, jooksnud, joostakse, joostud 44›

1. (inimeste, loomade kohta:) jalgadel kiiresti edasi liikuma. Sörgib, lidub, lippab, punub, sibab, vudib joosta. Pistis, pani jooksma. Jookseb müdinal, padinal, vudinal. Jookseb kätega vehkides, jalgu pildudes. Hobune jookseb sörki, traavi, nelja. Linnud kulgevad maapinnal kõndides, joostes või hüpeldes. Poiss jooksis täiest jõust, kõigest väest, nii et hing kinni, nii kui jalad võtsid, ummisjalu. Jooksime suure hooga, hirmsa ajuga, kergejalgselt. Rebane jooksis üle heinamaa metsa poole. Jooksin nagu tuul, nagu välk koju. Jooksis tuppa, aeda, tänavale, üle tee. Koer jooksis keti otsas ringiratast. Ma ei jaksa kaua ega kiiresti joosta. Tüdruk jookseb nagu kits. Jooksis naha soojaks, oma kanna orgi otsa lõhki. Lapsed jooksid rüsinal õue, pidid mu pikali jooksma. Poiss jooksis õpetajale otse käte vahele, sülle, selga. Jooksin hingeldades, lõõtsutades kohale. Pakku, peitu, redusse jooksma. Koerad jooksid käratsedes jaole. Lehmad jooksid kiini, robinal lauta. Kärbes jookseb seinal. Lapsed jooksevad õues. Ihu kiheleb, nagu jookseksid sipelgad üle selja. Jooksime edasi jõe poole, tagasi koju. Ära jookse minust ette, mulle ette. Vello jooksis kõigist mööda, uksest sisse. Ehmusime ja jooksime laiali. Laps jooksis emale vastu. Jooksis trepist üles, alla. Olen end väsinuks, hingetuks jooksnud. Ants jooksis mind püüdma, tikke maast üles korjama. Jooksis kähku, tagasi vaatamata minema. Mees lähenes joostes. Jooksin Maiega võidu. Vello jooksis kilomeetri kahe ja poole minutiga, 400 meetrit hea ajaga. Maratoni, sadat meetrit jooksma. Jooksis 5000 meetris uue Eesti rekordi. Viimast paari, nukku jooksma 'teat. jooksumängu mängima'. Mardilaupäeva õhtul joosti marti 'käidi mardisandis'. || (rutates) minema v. käima. Jooksis kauplusse leiba tooma, leiva järele. Perenaine jooksis toa ja lauda vahet. Peeter jooksis asju ajades lausa jalad rakku. Mulle ei meeldi mööda poode joosta. Väike Mall jookseb igal pool õe sabas. Räägi julgesti, ei mina jookse seda küla peale kuulutama. | (halvustavalt). Noored muudkui jooksevad ühelt diskolt teisele. Nii suurel tüdrukul ei kõlba enam hõlpu joosta, peaks juba hakkama leiba teenima. Mis sa jooksed arstide vahet! Kas jooksed avanssi norima? Kes siis kohe kaebama jookseb! Kui ei taha meie juures elada, las jookseb. Jooksis ehituselt minema. Küllap jookseb siit paari kuu pärast jälle tasuvamale tööle. See mees jookseb iga seeliku järel(e) 'püüab iga naisega kurameerida'.
2. (hrl. vedeliku v. peeneteralise aine kohta:) voolama, valguma. Jõed jooksevad merre. Läbi heinamaa jookseb oja. Kivi alt jookseb väike allikas. Tiik on kuivaks jooksnud. Keerasin kraani jooksma, kraanist vee jooksma. Räästast jookseb vihma kaela. Pisarad jooksid üle põskede. Higi jooksis niredena mööda nägu. Haavast, ninast jookseb verd. Koera suust jookseb ila. Piim jooksis lüpsja sõrmede vahelt sorinal lüpsikusse. Muna on poolenisti tühjaks jooksnud. Haavatu jooksis verest kuivaks. Manna jooksis katkisest kotist põrandale. Vili jooksis sabinal salve. || (midagi) eritama v. endast eraldama, (midagi) voolata laskma. Silmad jooksevad sirinal vett. Isuäratav toit ajab suu vett jooksma. Kask jookseb mahla. Kõrv jooksis mäda. Nina hakkas verd jooksma. Nohune nina jookseb nagu mahlakask. Katuseräästad jooksevad ladinal. Paise on jooksma läinud. Kruus, vann, ämber, piimanõu jookseb 'laseb vedelikku läbi, ei pea'.
3. (kiiresti v. ühetasaselt) liikuma; libisema, liuglema. Laev jooksis madalikule, karile, miini otsa. Paat jooksis randa, kaldasse. Värskel lumel, värske lumega jookseb regi hästi. Suusanina jooksis mättasse. Rong jooksis rööbastelt. Auto parempoolsed rattad jooksid mööda teepeenart. Kuul jooksis maasse, seina sisse, läbi mütsi. Leegid jooksid mööda puutüvesid. Laugastel jooksevad virvatuled. Silme ees jooksid värvilised siksakid. Nobedasti jooksis sulg paberil. Ta sõrmed jooksid väledalt klaveriklahvidel, mööda klaveriklahve. Kleidi saba jooksis mööda maad. Köis jookseb vankri järel. Lõng, niit jookseb poolile. Paber jookseb rullist masinasse. Pani magnetofonilindi jooksma. Mis film tuleval nädalal kinos jookseb 'linastub'? Detailid jooksevad lindil koostetsehhi. Hammasrattal jookseb kett. Veski jooksis 'töötas' suure mürinaga. Õmblusmasin jookseb 'töötab' raskelt, kergelt. Kas auto jookseb 'sõidab' korralikult? Sukasilmad on üles jooksnud, jooksma 'hargnema' hakanud. Ta pilk jooksis korraks üle toa. Silmad jooksid ahnelt üle kirjaridade, ühelt esemelt teisele. Lained jooksid pahisedes kaldale, vastu kallast. Pilved jooksevad üle taeva. Tuisk jookseb üle lageda. Kerge tuulehoog, virvendus jooksis üle vee. Kuupaistel jooksid tumedad varjud üle lume. Üle näo jooksis puna, naeratus. || (silmaga mittemärgatavate liikumiste ja kulgemiste kohta). Külmajudinad jooksevad mööda selga, üle keha. Kuum juga jooksis läbi südame. Läbi saali jooksis lõbus kahin. Uudis, kumu jooksis suust suhu. Loendamatu hulk mõtteid jooksis kiiresti läbi pea. Mõte jookseb huupi, vabalt, kergelt, töölt kodustele asjadele. Täna mul mõte lihtsalt ei jookse. Elu on umbsõlme, sassi, umbe, ummikusse jooksnud. Tuulde jooksnud soovid. Tehke rutem, aeg jookseb! Minutid jooksevad, peame kiirustama. Tal jookseb sellel tööl juba viies aasta. Mu tööstaaž jookseb 1952. aastast. *Nende [= laskude] kauge kõma jookseb kiirelt üle vaikse vee.. R. Vaidlo. *Nüüd jooksid päevad jälle ühetooniliselt. A. Mälk.
4. kõnek edenema, sujuma, laabuma, ladusalt toimuma. Jutt tal muudkui jookseb. Praegu jookseb tal kõik libedasti. Peaasi, et töö jooksma saaks. Saab näha, kuidas ta elujärg uuel kohal jooksma hakkab. *Trahter jooksis imehästi ja Sahkerit peeti juba rikkaks meheks. M. Metsanurk. *Tere, külamees! Kuidas siis täna kaup ka jookseb? H. Sergo. || (tulu, saagi vms. ohtra, pideva saamise kohta). Kala, räim jookseb. Raha jookseb nagu raba. Palk, preemia jookseb. Vabrik töötab, toodang jookseb. Ei tahaks veel mängu lõpetada, mul täna kaart jookseb 'saan pidevalt head kaardid'.
5. pikana kulgema, suunduma, teatavas suunas minema. Kraavid jooksid mustade triipudena üle soo jõkke. Künnivaod jooksevad sirgelt üle põllu. Koridor jooksis läbi mõlema majatiiva. Põllusiil jooksis (pikalt, kaugele) heinamaa sisse. Maantee jooksis raudteega kõrvu, piki rannaäärt, loogeldes kaugusse. Tänav jookseb otsaga vastu parki. Üle põranda jookseb kirev kaltsuvaip. Vannitoa lae all jooksevad pesunöörid risti-rästi. Ümber samba jookseb ornamendivööt. Piki, põiki riiet jooksev kangakiri. Ta kirjaread kipuvad viltu, kõveriti, ülespidi jooksma. Sirge lahk jookseb läbi ta tihedate juuste. Pikad härmalõngad jooksid oksalt oksale. Akna kõrvalt jookseb pragu vundamendini. Üle poisi käe jooksis suur sinine vorp. *Kaalep mängib ajaviiteks uuriketiga, mis jookseb ühest vestitaskust teise.. A. Jakobson.

juhe jookseb kokku vt juhe

järele jooksma

1. kiiresti järgnema. Ants jooksis mulle trepile järele. Tahtis mulle linna järele joosta. Mees jooksis trollibussile järele.
2. kedagi (v. midagi) endale püüdma. *Näib tüdrukut armastavat, ega ta muidu talle järele jookseks. E. Vilde.

karile jooksma vt kari [kari]

kiili ~ kiini jooksma vt kiil [-i] vt kiin [1]

kinni jooksma

1. kiiresti liikudes millessegi v. millegi tõttu kinni v. seisu jääma. Puur, saag jooksis kinni. *Juba jookseb paadinina liiva kinni... E. Rannet.
2. kokku libisema. Sõlm, silmus on kõvasti kinni jooksnud.

kokku jooksma

1. joostes, kiirustades kuhugi koonduma, kokku tulema. Rahvas jooksis õnnetuspaigale kokku. *Naisi.. jooksis põllupeenraid ja aedu mööda igast küla servast kokku lammaste vastu.. R. Soar. || kokku põrkama. *..raksudes jooksevad pilved kokku ja veerevad siis kõmisedes laiali. V. Saar.
2. kokkupuutekohta suunduma (teede, jõgede jms. kohta). Kolm teed jooksid küla keskel(e) kokku. Selle kivi juurde jooksid kokku nelja valla piirid. *Meeste silm ulatub ka mõisa väljadeni, mis seal lõuna pool.. külapõldudega kokku jooksevad. E. Vilde. | piltl. Varas on leitud – kõik niidid jooksevad tema juurde kokku.
3. van kooskõlas olema. Tema sõnad ei jookse kokku tegudega.

kraavi jooksma vt kraav

kuivale jooksma vt kuiv

liiva ~ liivale jooksma vt liiv [-a]

läbi jooksma

1. (kiiresti) läbima v. läbistama. Jooksin küla vahelt kiiresti läbi. Jooksin ikka 10 km läbi. Kuul oli reiest läbi jooksnud. Talli tagant jookseb läbi jõgi. Peast jooksis üks mõte läbi.
2. kedagi v. mingit kohta kiiresti külastama. Enne ärasõitu jooksin veel sõbranna poolt, poest, näituselt läbi. Naine jooksis ruttu kõik kauplused, tuttavad läbi.
3. vihma läbi laskma. Katus jookseb läbi. Suure vihmaga hakkas telk läbi jooksma.

maha jooksma

1. teat. teeosa, vahemaad ära jooksma. Jooksin kolm kilomeetrit maha. Laev jooksis selle ajaga maha mitu miili. Sukasilm on maha jooksnud 'üles hargnenud'.
2. jooksuga pikali, maha paiskama. Pidite mu trepil maha jooksma. Jooksin mehe jalust maha.
3. liikumisel, jooksul mingilt aluselt eemalduma. Rong jooksis rööbastelt maha. Nöör jookseb spinningurullilt maha. Rihm jooksis rattalt maha.
4. maha valguma. Õlu jooksis vaadist maha. Higi jookseb mööda selga maha.
5. asjatult (lõpuni) kuluma v. kulutama. Aeg jooksis kasutult maha. Lauljate vaev ei tohi niisama maha joosta. Keegi ei tantsi, pillilugu jookseb tühjalt maha. Seda võimalust ei võinud lasta maha joosta. *Päevad jooksevad maha nagu selge kuld, töö aga seisab.. A. Jakobson.

must kass on [kellegi] vahelt läbi jooksnud vt kass

mööda külge ~ külgi maha jooksma vt külg

peaga tulle jooksma vt pea

peaga vastu seina ~ müüri jooksma vt sein vt müür

piima ja mett jooksma vt piim [-a]

rappa jooksma vt raba [2]

ringi jooksma
mitmel pool kiiresti käima v. liikuma, mitmel pool jooksma. Naine jooksis terve päeva linnas ringi. Jooksid eile palja jalu mööda õue ringi. Koer jooksis sadamas ringi. Lasksin silmadel toas ringi joosta. *Lusikas jooksis ringi koogitaignas. A. Mälk.

sarvi maha jooksma vt sarv

silmi (kinni) jooksma vt silm [-a]

silmile jooksma vt silm [-a]

[kellelegi] suhu jooksma vt suu

süda jookseb verd vt süda

tormi jooksma vt torm

tühja jooksma vt tühi

välja jooksma

1. kiiresti liikudes väljuma. Jooksin toast välja. Jänes jooksis metsast välja. Kuul jookseb vintrauast välja.
2. välja valguma, välja kulgema. Üks silm oli välja jooksnud. Vili jooksis kotist välja. Järvest jookseb välja väike jõgi.
3. aluselt ära liikuma. Rong jooksis rööpaist välja.
4. millenigi suunduma (hrl. lõpp-punkti fikseerides). Siht jooksis välja kenale aasale. Tee jooksis välja jõe äärde. Kuhu see tänav välja jookseb?

ära jooksma

1. lõpuni jooksma; lõpuni voolama. Jooksime ära oma 1000 meetrit. Kevadised veed olid juba ära jooksnud. *Noh, jooksid oma jooksud ära.. A. Liives.
2. pagema, omavoliliselt lahkuma, kedagi v. midagi maha jätma; ära voolama. Poiss oli salaja kodunt ära jooksnud. Ants jooksis minu eest ära. Naine jooksis mehe juurest ära. Jooksin korraks töölt ära. Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb. Kaevati kraavi, mille kaudu vesi pidi ära jooksma.

üle jooksma

1. vastaspoolele põgenema v. üle minema. Sõdur jooksis vaenlase poolele üle.
2. üle voolama (anuma kohta). Astja, toober, vihmaveenõu jookseb üle.
3. kiiresti üle libisema v. kulgema. Ta liikumatust näost jooksis üle naeratus. *Kui kerge hommikutuul küpsest viljast üle jooksis, lainetas põld õlgkollase merena. H. Kross.

ümber jooksma

1. ümber hulkuma, ringi jooksma, kiiresti siin-seal käima v. askeldama. *Teie olete hulgus, sest jooksete ümber.. A. H. Tammsaare. *Töötad, töötad ja jooksed ümber nagu narr ja ühel heal päeval on sul ishias jalas.. O. Luts.
2. pikali jooksma. Äärepealt oleks ta mind eeskojas ümber jooksnud.