[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

iidam ‹-a, -at 2› ‹s›
(ainult ühendites)

iidamast ja aadamast, aadamast ja iidamast, iidamast-aadamast
(alates, saadik, peale vms.)
1. väga ammustest aegadest; pikalt ja laialt, kaugelt alustades. Ta on mulle iidamast-aadamast sugulanegi. *.. kahekesi nad muudkui arutasid ja jagasid sealjuures mitte ainult noorpaari, vaid kõigi sugulaste ja naabrite asju iidamast ja aadamast saadik. J. Kross.
2. paljudest väga erinevatest asjadest, siit ja sealt (läbisegi). *Paks kõrtsiemand latras külalisega ligi tunni aega iidamast ja aadamast .. E. Vilde.