Eesti keele sõnaraamat 2019 (veebisõnaraamat). Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2019. //www.eki.ee/dict/eks/
Margit Langemets, Mai Tiits, Udo Uibo (etümoloogia), Tiia Valdre, Piret Voll
Katrin Kuusik, Külli Kuusk, Margit Langemets, Mai Tiits, Udo Uibo (etümoloogia), Tiia Valdre, Piret Voll
Eesti Keele Instituudi eesti keele morfoloogiline andmebaas 2019. Koostanud Ülle Viks, Indrek Hein, Katrin Tsepelina. Eesti Keele Instituut. Sõnaveeb 2019. https://sõnaveeb.ee (14.06.2019)
Veebiliidese on loonud Indrek Hein
Sõnaraamat on valminud Eesti Keele Instituudi sõnastikusüsteemis EELex
koostajad ja Eesti Keele Instituut, 2019
ISBN 978-9985-79-735-8
Elektrooniline väljaanne: ISBN 978-9985-79-735-8
Veebisõnaraamatus esitatud sõnale või väljendile palume viidata nii:
märksõna või väljend. Eesti keele sõnaraamat 2019 (veebisõnaraamat). Eesti Keele Instituut. http://www.eki.ee/dict/eks/ (14.06.2019)
Kommentaarid sõnaraamatu sisu kohta palume saata meiliaadressile dict.ekss@eki.ee.
Siinne sõnaraamat on Eesti Keele Instituudi keeleportaalis Sõnaveeb ilmunud „Eesti keele sõnaraamatu 2019“ eraldi veebiversioon Eesti Keele Instituudi kodulehel seisuga juuni 2019. Sõnaraamatu siinset veebiversiooni ei täiendata, see kajastab 2019. aasta juunikuu seisu. Täiendusi tehakse ja uusi sõnu ning tähendusi lisatakse Sõnaveebis. Sõnaveebi uus versioon luuakse ja arhiveeritakse kord aastas (versiooni märgib aastaarv). „Eesti keele sõnaraamat 2019“ ilmus Sõnaveebis Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul.
„Eesti keele sõnaraamatu 2019“ aluseks on värskeimad keelekorpused. Sõnaraamatu põhirõhk on üldkeelel. Siit leiab sõnad ja väljendid (sh pärisnimed ja lühendid), nende tähendused, kasutusnäited ning päritoluinfo, leidub entsüklopeedilist infot, valikuliselt esitatakse sünonüüme ja antonüüme. Esitatakse ka sõnaliik ning sõnamuutmisinfo. Sõnaraamat sisaldab umbes 120 000 märksõna, neist umbes on 17 000 uued sõnad. Uusi tähendusi on umbes 1300.
Märksõnad võivad olla ühe- või mitmesõnalised. Märksõnadena esitatakse valikuliselt ka pärisnimesid (Euroopa, Atlandi ookean, Püreneed), pärisnimelisi täiendsõnu (Grööni, Hiiu, Prantsuse), lühendeid (NATO, nov, vt) ning sõnaosi (liba-, nano-, lõpp-). Omaette sõnadena on esitatud iseseisva sõnatähenduse saanud tegusõna- ja nimisõnavorme, nt kadunud (‘hukkumisele või läbikukkumisele määratud’), kaelani (‘täiesti, üleni, läbinisti’).
Pärisnimed. Pärisnimesid on valikus umbes 1300. Enamasti on need riigi-, koha-, organisatsiooni-, sündmusenimed ja müütilised või kirjanduslikud isikunimed, näiteks Väinämöinen, Beneluxi maad, Checkpoint Charlie, Hendriksoni küür, Paks Margareeta, Sossi mägi, Stromka, Taliban, Tšornobõl ja Tšernobõl, Valhalla, Ämblikmees. Pärisnimesid kirjeldatakse samamoodi nagu mis tahes muid sõnu: tuuakse välja nende sisu, kirjakuju, muutmisviis, kasutuskontekst, paralleelvorm(id) jm keelekasutaja jaoks oluline info.
Pärisnimelised täiendsõnad. Pärisnimedest moodustatud erikujulised täiendsõnad esitatakse sõnaraamatus nii omaette artiklina kui pärisnimelise täiendsõna viitega: näidatakse, mis pärisnimest nad on moodustatud või millist täiendsõna saab otsitud pärisnimest moodustada. Nii on omavahel seotud pärisnimi Gröönimaa ja sellest saadud täiendsõna Grööni, Hiiumaa ja Hiiu, Saksamaa ja Saksa. Kõik täiendsõnad ja pärisnimed on kirjeldatud iseseisva sõnana.
Uued sõnad. „Eesti keele
sõnaraamat 2019“ sisaldab umbes 17 000 uut sõna. Uute sõnade
hulgas on uudiskeelendeid ehk neologisme, aga ka sõnu, mis on keeles
ammu olemas, ent pole varem üldkeele sõnaraamatuis seletuste ja
näidetega varustatuna esinenud.
Uudiskeelendeid ehk neologisme
on umbes 5000. Need on sõnad ja ühendid, mis on kasutusse tulnud
viimase paarikümne aasta jooksul ning mida keelekasutajad tajuvad
uuena. Nad tähistavad hiljaaegu meie ellu astunud nähtusi, asju,
omadusi või tegevusi, näiteks: erisoodustusmaks,
eelhääletus, eeslinnastumine, euroskeptitsism,
e-valimised, vastustaja, makroanalüütik,
asümmeetriline sõda, elektrooniline võru ja elektronvõru,
veebimajutus, manageerima, puuküürnik,
putinism, hapu laen, infoväli, islamimaailm,
islamiseeruma, islamofoobia; küüslauguvõi,
maitsesool, kabotša, flamm;
epiduraalanesteesia, kompuutertomograaf,
mammograafiabuss ja mammobuss, unearst,
hapnikuvõlg; maalilaager, kelguhoki, kendo,
enduuro, eeterkeha ja eeterlik keha, isekosmos,
energiaväli, üliteadvus, sekstiil.
Rohkesti on esitatud ka kõnekeelseid või normatiivses keelekasutuses
taunitud sõnu, mis esinevad tänapäeva eesti keeles, ent seletavas
üldkeele sõnaraamatus varem fikseeritud pole olnud,
näiteks eputrilla, tatsipau, alukad,
jummel, peika, pruta, sitsiprintsess, sasku,
munapiiks, glasnost, samizdat, stange.
Mitmesõnalised märksõnad.
Mitmesõnaliste märksõnadena (ühenditena) esitatakse sõnaühendid,
mis inimese mälus arvatavalt talletatakse tervikuna ning mis vajavad
arusaamiseks kas otsest või kasutuskontekstile osutavat seletust.
Need võivad olla nii fraasid kui terviklaused. Ühenditena on
esitatud ühendverbid (ette trügima, järele kontrollima),
ühendsidesõnad (nii et, niikaua kui), metafoorsed
ekspressiivsed väljendid (ajusid pesema, täispangale
minema), idiomaatilised noomeniühendid (kirju koer,
Ameerika mäed), väljendverbid (nägu tegema, pahaks
panema), idiomaatilised püsivõrdlused (nagu kulda, raha
nagu ratsahobuse sitta), terminiühendid ja terminilaadsed
ühendid (erakorraline meditsiin, helkivad ööpilved),
keelte nimetused (aramea keel), vaegomadussõnalise täiendiga
ühendid (katoliku kirik, luteri usk), mitmesõnalised
pärisnimed (Ameerika Ühendriigid, Liibüa kõrb),
isolaadi ehk ainukordse komponendi ja verbi ühendid (luuslanki
lööma, peksa saama), kaassõnalised ühendid (ookeani
taga, pöidla all), lauselised ütlused (vanajumal oli
lätlane), vormelid ja retoorilised hüüatused (tere
tulemast, tohoh tillae).
Suur hulk esitatud ühendeid
on sellised, mida varem pole iseseisvate üksustena käsitletud. Need
on üldtuntud ja „vanad“ ühendid, ent varem on nad ära toodud
kas näidete hulgas (koos seletusega või ilma) või jäänud
sõnaraamatust üldse välja. Sellised on näiteks: alkohoolne
jook, baaside leping, elu ja surma küsimus,
häälest ära, identsed kaksikud, klassikaline
filoloogia, löömaks minema.
Võõramate nimede, lühendite ja teistest keeltest tulnud sõnade puhul on sõnadele lisatud hääldus: Ali Baba [alii babaa], alma mater [alma maater], cappuccino [kaputšiino], KGB [kaa-gee-bee], TalTech [tal-tehh, tal-tek].
Sõnamuutmise info on pärit Eesti Keele Instituudi eesti keele morfoloogilisest andmebaasist 2019.
Üldjuhul on antud märksõna sõnaliik:
aade ‹s›, avalik ‹adj›, ammu ‹adv›,
lahti võtma ‹v›. Kui sõna on seotud mitme sõnaliigiga,
on sõnaliik osutatud tähendusüksuse juures (nt hull).
Märksõnale järgneb ikoon, mis toob nähtavale sõna morfoloogilise
info:
Ilma sõnamuutmise infota jäävad reeglina väljendid (aia taha minema, veri keeb, ühe raksuga), lühendid (cm, sen), esiosad (mikro-, kesk-) ja tsitaatsõnad (adagio).
Osa märksõnu on esialgu veel ilma muutevormideta, see osa täieneb veebis edaspidi.
Eesti keelele on omased määrsõnadest või sõnaühenditest moodustuvad sarjad, mis mõnikord on kolmikud, mõnikord paarid: kohal : kohale : kohalt; uppis : uppi; otsa ees : otsa ette : otsa eest, mulla all : mulla alla. Sõnaraamatus on sellised sarjad seotud sarjaviitega („seotud sõnaga”). Kui otsida sõna kohal, saab teada, et samas sarjas esinevad ka sõnad kohale ja kohalt. Sarjasõnana esinevad kõige sagedamini seisundit või kohta tähistavad määrsõnad või sõnaühendid. Kõik sarjasõnad on kirjeldatud iseseisva sõnana.
Tähendusjaotuse tasandeid on kaks: põhitähendus ja alltähendus. Alltähendused on teataval viisil põhitähendusega seotud, sellest tuletatud, tavaliselt kas veidi kitsamad või laiemad kui põhitähendus. Üldjuhul on nad põhitähendusega tihedamini seotud kui teine põhitähendus. Põhitähendused on loetletud numbritega: 1, 2, 3 jne. Alltähendused on põhitähenduste alljaotised ja need on esitatud musta kastikese taga. Nii põhitähendus kui ka alltähendus võib sisaldada semikooloniga eraldatud väga lähedast, muul viisil raskesti eristatavat osa.
Võrreldes „Eesti keele seletava sõnaraamatuga” (2009, veebis aadressil http://www.eki.ee/dict/ekss/) on uues eesti keele sõnaraamatus tähenduse seletusi oluliselt lihtsustatud, samuti on vähendatud tähenduste arvu. Kui varem oli sõnal käima 22 tähendust, siis nüüd on „kõigest“ 7 tähendust. Ka sõnal tõmbama oli varem 22 tähendust, aga nüüd on 9. Tähenduste üldistamine on aidanud sõnatähendusi kokku võtta.
Sõnu, mis lauses võivad esineda mitme sõnaliigi, näiteks määrsõna ja kaassõna (peale) või määrsõna ja nimisõna (natuke) positsioonis, on käsitletud ühe sõnana. Selliste sõnade kirjeldamiseks sobib pigem polüseemia, kuna tähendused oma põhiosas ei erine. Erineb vaid süntaks. Varem olid sellised sõnad grammatilise põhimõtte tõttu lahutatud eraldiseisvateks sõnadeks: näiteks sõna peale oli jagatud kolmeks (!) eri sõnaks, millel kokku oli koguni 39 (!) põhitähendust (postpositsioonina 21, prepositsioonina 4 ja adverbina 14 tähendust). Uues sõnaraamatus on sõna peale tähendused koondatud 10 põhitähenduse alla.
Tähendused on üldjuhul järjestatud sageduse järgi: esikohal on keeles kõige sagedamini ettetulev tähendus. Alati pole seda põhimõtet rakendatud: mõnd sõna on olnud parem seletada, arvestades ajaloolist järgnevust või otsese-ülekantud tähenduste suhet: enne varasem tähendus, siis hilisem; enne otsene tähendus, siis ülekantud tähendus (selgroog).
Uued tähendused. „Eesti keele sõnaraamat 2019“ sisaldab umbes 1300 uut tähendust. Uute lisandunud tähenduste puhul on hakatud olemasolevat sõna kasutama uues tähenduses harilikult mingi sarnasuse alusel või on võõrsõna tähendus teise keele mõjul avardunud. Näiteks sõna lõim on omandanud tähenduse ‘programmi haru, mis võimaldab mitut tegevust täita samaaegselt või vaheldumisi’, sõna kodakondne tähenduse ‘mingi riigi kodanik’ ja sõna opereerima tähenduse ‘mingit tehnilist või ettevõtete süsteemi (või seadet) juhtima, vastavaid töid teostama ja korraldama’.
Lisainfo. Tähenduste juures on antud mitmesugust lisainfot, eeskätt entsüklopeedilist infot või nõuandeid sõnakasutuse kohta. See on info, mida on hea teada. Näiteks väljendi ladina kool juures saab teada, et „ladina koolid panid aluse gümnaasiumide tekkele“. Sõna pealuu juures on täpsustatud, et „anatoomiatermin on kolju“. Sõna neitsiõli juures on märkus, et „keelenõu soovitab kasutada kas külmpressitud oliiviõli või külmpress-oliiviõli“. Sõna laplane juures on kirjas, et „sõna laplane võib mõjuda tänapäeva keelekasutuses vananenult. Neutraalne on nende omanimetus saam.“
Rektsioon näitab, millist grammatilist vormi nõuab mingi sõna teistelt temaga koos esinevatelt sõnadelt ja seda kirjeldatakse mitmesuguste küsimuste abil: põhinema – millel; tahtel – kelle/mille; kade – kelle peale, kelle/mille pärast; aasima – kelle kallal, keda jne. Rektsiooni kasutamist keeles näitab näitelause.
Sõnaraamatus on esitatud valik sõna tähendussuhteid muude sõnadega: sünonüümid, antonüümid, kaashüponüümid ja sarnassõnad (ehk paronüümid).
Sünonüümid. Need on tähenduse poolest sarnased, ent kujult üksteisest erinevad sõnad. Sõnaraamatus on nad näidatud tähenduse juures võrdusmärgi (=) taga: burleskne = jämekoomiline; hingetoit = vaimutoit.
Antonüümid. Need on teatava tähendusliku tunnusjoone poolest vastandlikud sõnad, kusjuures nende muu tähendussisu langeb kokku. Sõnaraamatus on nad näidatud tähenduse järel märgi ⇔ järel: absoluutne ⇔ suhteline; reesuspositiivne ⇔ reesusnegatiivne.
Kaashüponüümid. Need on sõnad, mis on ühesuguses suhtes oma ülemmõistega, olles ülemmõiste suhtes samaväärsed alammõisted. Nad on kõrvutatavate eristustunnustega sõnad. Sõnaraamatus on nad näidatud tähenduse juures selgituse „võrdle“ abil: peamõis võrdle abimõis; riigimets võrdle eramets.
Näidete valikul on toetutud „Eesti keele ühendkorpuse 2013“, hiljem „Eesti keele ühendkorpuse 2017“ andmetele. Näitelause toetab seletust ja aitab tähendust paremini mõista. Näitelaused on valitud võimalikult loomulikud, mõnel määral on näitelauseid sõnaraamatu jaoks kohandatud.
Seotud sõnadena esitatakse sõnaraamatus otsitava sõnaga sõnamoodustuse poolest kokku kuuluvaid sõnu, mille tähendused kattuvad vastava märksõna tähendustega, nt artiklis Tallinn on seotud sõnadena esitatud tallinlane ja tallinlanna, artiklis pallimäng aga pallimängija.
Sõnaraamatus esitatakse infot sõnade ja vahel ka väljendite päritolu kohta. Vastav teave esitatakse sõnaartikli lõpus rombi taga. Sõna päritolu on kirjeldatud umbes 20 000 sõna juures. Päritoluinfo on koostanud Udo Uibo.
Sõnade päritolu selgitus võib olla erinev. Kõigepealt on esile toodud päritolu liik: põlissõna, laensõna, kõlasõna, nimi, tootenimi, tõlkelaen, pooltõlkelaen, kirjakeele sõna või tehissõna. Seejärel on vajaduse järgi esitatud muud infot: vasted teistes keeltes, levik sugulaskeeltes, tehissõna autor ja loomise aeg.
Põlissõna. Need on vanemad sõnad, mille kohta pole teada, et nad oleksid laenatud, aga ka sellised eesti sõnavara ürgseimasse kihti kuuluvad sõnad, millel on küll selge vaste mõnes teises keelkonnas (näiteks mesi, muna, tooma, vask, vesi), kuid mille laenulisus pole ikkagi ühemõtteliselt kindel. Põlissõnade puhul on näidatud nende levik sugulaskeeltes ja esitatud maksimaalselt kolm näidet. Leviku iseloomustamisel on kasutatud järgmisi kategooriaid (kursiivis on esitatud näiteks olevad sõnad):
Laensõna. Need on sõnad, mis on laenatud teistest keeltest. Märgitud on laenuallikas või laenuallikad, uuemate laenude puhul enamasti konkreetne keel (nt alamsaksa, saksa, vene, soome), vanemate puhul keelerühm (nt aarja, balti, germaani). Kui lähtekeele sõna on omakorda laenatud, on võimaluse korral püütud esitada kogu teekond, kuidas ta on mitmeid keeli läbides eesti keelde jõudnud: näiteks koma < saksa Komma 'koma' < ladina comma 'lõige, lõik, tsesuur' < kreeka komma'löök, lõige, lõik'.
Kõlasõna. Need on niihästi otsesed kõlajäljendused (onomatopoeetilised sõnad) kui ka nende ülekandelised kasutamisjuhud (nn onomatopoeetilis-deskriptiivsed sõnad). Kui võimalik, on kõlasõnade puhul esitatud sugulaskeelte vasteid, näiteks sõnadel helisema, huikama, inisema, kaagutama. Alati pole aga selge, kas sugulaskeeltes on tegemist ühe ja sama iidse sõna vastetega või hiljem eri keeltes iseseisvalt tekkinud sõnadega. Niisugustel segastel juhtudel on piirdutud lihtsalt märgendiga kõlasõna, näiteks karsumm, hõkk, hops, joba, jonks, hubisema.
Nimi ja tootenimi. Kui sõna on pärit pärisnimest või tootenimest, siis osutavad seda märgendid nimi ja tootenimi: näiteks kutt pärineb mehenime Gustav familiaarsest lühikujust Kutt, kets Ameerika firma US Rubber Company kummitallaga spordijalatsite tootemargist Keds, barbi tootenimest Barbie.
Tõlkelaen ja pooltõlkelaen. Tõlkelaenud on niisugused liitsõnad ja väljendid, mis on eesti keeles loodud mõne teise keele liitsõna või väljendi tõlkena: inglise chain smoker > eesti ahelsuitsetaja, inglise Internet of things > eesti asjade internet. Pooltõlkelaenude puhul on sõna või väljendi üks osa laenatud, teine tõlgitud: saksa Bubikragen > eesti bubikrae, vrd saksa Bubi ‘poiss, poisu, poisike’ ja Kragen ‘krae’.
Kirjakeele sõna ja tehisõnad. Päritolu käsitlus ei ole sõnaraamatus pelgalt tüvekeskne (nagu „Eesti etümoloogiasõnaraamatus“), vaid võimalust mööda on kaasa haaratud ka tuletisi, liitsõnu ja väljendeid. Suur osa selliseid keelendeid on eesti keeles üpris uued, kirjakeele arendamiseks teadlikult loodud. Tuletiste ja väliseeskujuta liitsõnade puhul katab niisuguseid juhtumeid märgend kirjakeele sõna: adrik, aheraine. Võimaluse korral on esile toodud ka sõna autor ja loomisaeg: lõigend – Harald Põld 1910, aimekirjandus – Harry Õiglane 1974. Sadakonna kunstlikult loodud tüvisõna puhul on kasutatud märgendit tehissõna. Nende puhul on autor ja loomisaeg enamasti teada ja ka esitatud: lünk – Johannes Aavik 1917/1921, etlema – Ain Kaalep 1969.