‹s› 1suur tihedalt asustatud ja hrl kompaktse hoonestusega asula, mis on ümbruskonna majandus- ja kultuurielu keskus ■ seal elavad inimesed ▫ Kogu linn oli leinarongis. ■ linnavalitsus ▫ Linn osales elurajooni rajamisel maaga. ■ kesklinn, eriti vastandatuna äärelinnale, kodule, töökohale ▫ Päeval käime linna peal, õhtul vaatame telerit. 2vananenudmaalinn, linnus; kindlus, kants, loss ▫ Üks kindel linn ja varjupaik. ◊ põlissõnaläänemeresoome: soomelinna 'linnus, kindlus; loss', vepsal´idn 'linn', vadjalidna 'linn'