Mis see on?
See on sõnakogu, mis koondab ja teeb kättesaadavaks valiku eesti keele sõnu koos seostega, mis neil sõnadel eesti keele kõnelejate tavateadvuses tüüpiliselt tekivad. Selliseid seoseid nimetatakse sõna-assotsiatsioonideks. Näiteks sõna “või” puhul tekib tõenäoliselt assotsiatsioon sõnaga “leib” ning sõna “kukk” puhul võiks üks assotsiatsioone olla kindlasti “kana”.
Kuna assotsiatsioon on inimese mälust spontaanselt esile kutsutud vastus, siis on olemas küll tüüpilisemad ning tõenäolisemad assotsiatsioonid, kuid pole olemas „ainuõigeid“. Eri inimeste elukogemus ja parajasti aktuaalsed teemad mõnevõrra varieeruvad, seetõttu on loomulik ka eri laadi seoste esiletulek. On tavaline, et sama sõnaga võib tekkida palju erinevaid seoseid, kuid enamasti tõuseb üks neist esile kui juhtiv ehk primaarne assotsiatsioon.
Mida see sisaldab?
“Eesti keele assotsiatsioonisõnastik” sisaldab 1296 märksõna ehk stiimulit. Märksõnad on valitud nii, et kaetud oleks kõik igapäevaelu kesksemad tähendusväljad ning lisatud on hulk sõnu, mis on olulised eesti kultuuri ja eestlaste meelelaadi mõistmiseks. Märksõnastik sisaldab ka mõningaid pärisnimesid (nt Tartu, Tallinn, Narva, Arvo Pärt, Anton Hansen Tammsaare) ja sõnaühendeid (nt oma maa, eesti keel).
Sõnaartiklites esitatakse esikohal märksõnaga seostuv primaarne assotsiatsioon ning sellele järgnevad kahanevas järjekorras ülejäänud. Vastuseid ehk assotsiatsioone sisaldab sõnastik kokku 37602. Kui vastuste hulgas on selliseid, mis sisalduvad ka märksõnastikus, on need tehtud aktiivseteks linkideks, mida saab kohe avada ja liikuda edasi selle sõna assotsiatsioonide juurde.
Sõnastiku omapära seisneb selles, et esitatavad seosed on kogutud testimise teel tavalistelt keelekasutajatelt. Testide läbiviimise periood oli sügistalv 2016—2017, lisaandmete kogumine toimus jaanuaris 2018. Testimises osales üle neljasaja vabatahtliku kodanikuteaduse püsipartneri ning lisaks vähemalt samapalju anonüümsust eelistavaid osalejaid.
Testimise olemus seisnes spontaanse vastuse andmises järjest esitatud sõnalistele stiimulitele. Iga märksõna (stiimuli) kohta on kogutud keskmiselt 308 vastust ehk assotsiatsiooni.
Kogutud vastuseid on redigeeritud ja vormiliselt ühtlustatud. Näiteks on mitmuses antud vastus üldjuhul asendatud ainsuslikuga (nt sõnale auto antud tugevaim seos ratas võtab kokku nii vastused ratas kui ka rattad). Erandiks on vastused, mis kujutavad endast mitmuslikke sõnu (püksid, teksad, juuksed, jõulud, vastlad, lihavõtted jne). Mitmuses on ka mõningad märksõnad, need on enamasti sellised sõnad, mida on testide põhjal peetud Eestit ja eestlasi iseloomustavateks (nt männid, kuused, kivid, kadakad, järved, saared, rukkililled, rahvariided, aeglased, täpitähed, käänded jne). Vastused, mis on tsitaatsõnad (võõrkeelsed sõnad vastuseks eestikeelsele stiimulile), on märgitud kursiivis.
Sõnastik esitab ainult need seosed, mis tulid esile korduvalt, st samasugune stiimuli ja vastuse paar tekkis vähemalt kahel vastajal. Ainukordsed vastused (iga stiimuli kohta keskmiselt umbes 50) on sõnastikust välja jäetud.
Millest see info räägib?
Suurelt hulgalt inimestelt kogutud primaarsed assotsiatsioonid reedavad kergemini aktiveeruvaid (stereotüüpseid) ühendusi sõnade vahel tavalise haritud eesti keele kasutaja peas.
Meeles peab pidama, et esitatud seosed tulid esile olukorras, kus stiimulsõnad esinesid üksikult, st kontekstivabalt. Seega ei saa sõnastikku pidada tekstides kasutatud sõnade seoste avajaks. See, kuidas suhestuvad omavahel tekstides sageli koos esinevad sõnad (kollokatsioonid) ja inimeste peades koos esinevad sõnad (assotsiatsioonid), vajab alles uurimist.
Mõningaid kokkuvõtteid ja üldistusi saab uurida lisast „Huvipakkuvaid tähelepanekuid“
Kellele see on mõeldud?
Sõnastikku saavad ja võivad kasutada kõik, kellel on huvi tavalise eesti keele kasutaja peas leiduvate seoste vastu, milles kajastub argiteadmiste peamine struktuur. Sõnastik pakub ainest enesereflektsiooniks emakeele kõnelejale ning aitab eesti keelt teise keelena õppijal Eesti argist mõtteruumi paremini mõista.
Lisaks uudishimu rahuldamisele on andmed kasutatavad ka leksikograafias ning keeleõppe- ja eripedagoogika materjalide koostamisel. Uurimisainest leidub siin kultuurilise antropoloogia uurijatele, psühholingvistidele, semiootikutele jne. Praktilise väärtusega sisendit pakub see loodetavasti keeletehnoloogiliste ja meelelahutuslike rakenduste loojatele, aga, miks mitte, ka turunduse ja mainekujunduse ala asjatundjatele.
Ekraanikujundus
Sõnastiku kasutajaliidese ekraanikujundus jaguneb päringuväljaks ja tulemuste kuvamise väljaks.
Päringuväli
Beež päringuväli (ülal) sisaldab tühja lahtrit, kuhu saab sisestada otsitava sõna. Kui olete juba sisestanud esitähe või paar, hakatakse rippmenüüs teile näitama valikut sellise algusega sõnadest. Rippmenüü loend pole ammendav, vaid on mõeldud pigem inspiratsiooniks, kui te ei tea veel täpselt, mida te vaadata tahaksite. Täieliku loendi sõnastiku märksõnadest leiate lisast „Märksõnade alfabeetiline loend“.
Parempoolses lahtris saab määrata, kas otsitavat sõna soovitakse otsida märksõnade (ehk testis esinenud stiimulite) hulgast või siis vastuste hulgast, mis erinevatele stiimulitele anti. Võimalik on teha päringut ka igalt poolt (st nii märksõnade kui vastuste hulgast korraga). Päringu käivitab klahv “Otsi ja näita”.
Päringuvälja osa on ka seadistamise ala, mis avaneb, kui vajutada rohelisele kastikesele vasakul. Seal saab teha valikuid, kui soovitakse kuvatavaid vastuseid piirata vastavalt soole, haridusele ja vanusegrupile. NB! Kuna vastused koguti vabatahtlikelt, siis ei saa eeldada, et kitsendatud päringud oleksid täiesti esinduslikud. Mõnes kitsendatud grupis (eriti mitme piiraja korral) on lihtsalt liiga vähe vastajaid.
Seadistamise ala paremas allnurgas on kastike, kus saab märkida, kas tulemusi soovitakse kuvada absoluutarvudes või protsendina vastajate arvust antud testis. Vaikimisi pakub sõnastik absoluutarve. Protsent on usaldusväärem näitaja, kui on soov eri märksõnade assotsiatsioonide tugevusi omavahel võrrelda (seda põhjusel, et kõikidele sõnadele ei ole vastanud täpselt sama arv inimesi).
Päringuvälja ülaservas on link sõnastiku lähema tutvustuse juurde.
Tulemuste kuvamise väli
Päringuväljast allapoole jääb värvitu väli tulemuste kuvamiseks, kus olenemata päringu liigist kuvatakse vasakus servas kõigepealt tulemuste arv. Näiteks märksõna päringuga “lill” ilmub kiri “Leitud 1 artikkel”, kuid päringuga “keel” ilmub “Leitud kaks artiklit” (märksõnad “keel” ja “eesti keel”). Kui otsida päringuga “lill” hoopiski vastuste hulgas, ilmub kiri “Leitud 52 artiklit”.
Olenevalt sellest, millise päringu olete teinud, kuvatakse tulemused mõnevõrra erinevalt.
Päringute tegemine
Üksiku märksõna päringu puhul kuvatakse kõigepealt suurtähelisena otsitud märksõna, mis on esile tõstetud kollasega (nt SUU). Märksõnast vasakul on nooleke, kust saab vastuste üksikasjad sulgeda ja taas avada.
Märksõna alla ilmub kiri, mis ütleb, kui palju vastajaid sellele märksõnale assotsiatsioone on andnud (nt vastajaid 281)
Arvu näitava teksti all ilmuvad üksteise all vastused (assotsiatsionid) sageduse kahanevas järjekorras. Sagedusnumber ilmub vasakus veerus; kui aga olete valinud kuvamise protsendina, siis ilmub sinna protsendinäit. Vastuste arvulist proportsiooni markeerib ka erkrohelise kastikese laius sagedusnumbri ja vastuse vahel.
Sagedasemad vastused paiknevad eraldi ridadel. Viimasel trellidega (#) tähistatud real on loetelu vastustest, mis esinesid küll korduvalt, ent väga madala sagedusega, enamasti vaid paar korda). Eri vastused on seal eraldatud komadega.
NB! Kuvatud vastustest osa on mustas kirjas ja osa sinises. Sinisega on esitatud vastused, mis on ise samuti samas sõnastikus märksõnadeks. Sinised vastused on aktiivsed lingid, millele klõpsates avaneb vastav märksõna samal kujul nagu ta ilmuks päringuväljalt päringut tehes.
Märksõnade osalise loendi kuvamine. Märksõnade loendit on võimalik esile kutsuda mingi endale meelepärase piiranguga, tippides päringuväljale kombinatsioone tähtedest ja tärnist (*). Näiteks kõik l-tähega algavad märksõnad kutsub välja päring “l*” ja kõik l-tähega lõppevad päring “*l” (NB! jutumärgid pole sisestamisel vajalikud). Katsetada võib ka silpide ja pikemate sõnaosadega.
Üksiku sõna otsimine vastuste hulgast.
Kui märkisite päringuväljal, et soovite otsida “vastuste hulgast”, siis ilmub vastuste kuvamise väljal üksteise alla loend märksõnadest, millele antud vastuste hulgas otsitav sõna esineb. Märksõnad on reastatud päritud vastuse esinemise sageduse alusel.
Näiteks kui otsite sõna “silm” vastuste hulgast, siis kuvatakse üksteise all märksõnad KULM, NÄGU, PRILLID, SUU jne, kokku 44 märksõna. Märksõnade ees on rohelises kastis nooleke, kust saab vastava märksõna kõiki vastuseid vaadata. Otsitav sõna on esile tõstetud kollase värviga.
Kui olete sattunud märksõna peale, mis seostub temaatiliselt eesti kultuuri ja elu-oluga, siis ilmub tulemuste kuvamise välja paremasse äärde „Eesti 100“ logo. Logo all paiknevad nooled vasakule ja paremale, mille kaudu saab liikuda eesti-teemaliste märksõnade seas tähestikuliselt.
Sõnastiku lisade hulgas leidub ka vastuste alfabeetiline loend (välja on jäetud ainukordsed ning mittesõnalised, nt numbrilised vastused)
Sõnastik ei oleks saanud valmida ilma sadade vabatahtlike keelekasutajate panuseta. Koostaja tänab nii neid, kes osalesid testides vaid korra ja/või anonüümselt, kui ka neid, kes registreerisid end kodanikuteaduse püsipartneritena ning panustasid oma aega sõnaseoste genereerimisele korduvalt. Teie kõigi panus on hindamatu.
Olgu siinkohal ära toodud nende kodanikuteaduse partnerite nimed, kes soovisid oma nime avaldamist ja keda saab seetõttu nimeliselt tänada: Aliis Aalmann, Marju Algvere, Katrin Aller, Mai Allik, Sirje Annik, Inge Annom, Anne Arold, Eve Aus, Raiko Ausmees, Piret Baumann, Jürgen Dengo, Alla Eenma, Sandra Eiche, Neidi Hansen, Raimu Hanson, Aigi Heero, Marika Hütt, Eeva Ijavoinen, Kristi Ilves, Mirjam Iro, Eva Jaanson, Maris Jakobson, Eeva Jeletsky, Piret Jõul, Anu Jänes, Iris Järv, Gaila Järvsalu, Merle Jürison, Sandra Kaas, Mairi Kaasik, Mari Kaisel, Jane Kaldma, Doris Kaljuste, Airi Kapanen, Mai Karjus, Silja Karu, Marie Karus, Kätlin Kask, Kalev Kasuk, Helen Kaufmann, Ilme-Ly Keerberg, Tuuli Keerberg, Kertu Kekk, Ruth Keskpaik, Saale Kibin, Sandra Kingisepp, Meelis Kippasto, Liis Kivirand, Margit Kivitoa, Kaie Klettenberg, Anne Kokk, Kenn Konstabel, Kristina Koppel, Kadri Korp, Rando Kosk, Kati Krass, Kunnar Kukk, Elina Kuristik, Tiiu Kuusik, Külli Kuusk, Helen Kõrgesaar, Jaak Känd, Heli Laanekask, Anu Laidinen, Margit Langemets, Mart Laugis, Pirje Lehtmaa, Gerly Lehtmets, Ilona Leib, Karina Leinuste, Reesi Lepa, Anu Lepik, Marko Lepik, Margus Liiv, Suliko Liiv, Marju Lina, Siret Linnas, Oudekki Loone, Maris Loos, Terje Lusik, Liia Lõhmus, Maarja Lääts, Marit Maaker, Siiri Malsroos, Anu Mee, Anneli Meekler, Tiina Meos, Jana Merisalu, Leelo Muru, Pille Mäerand, Laura Mägi, Viivika Nagel, Pille Niin, Aime Nikopensius, Kadri Nurmoja, Kristi Näpping, Valdis Oja, Krista Ojasaar, Eve Onno, Madli Oras, Elise Orav, Heili Orav, Evelyn P., Tiina Paet, Ene Pajula, Annika Pant, Piret Pappel, Sirli Peepson, Kristjan Peik, Piret Peiker, Anu Petermann, Owe Petersell, Reet Piik, Ilona Piirimägi, Mare Pikkel, Astra Pintson-Käo, Riina Pohlak, Reet Pool, Helin Puksand, Tarmo Pungas, Katrin Puusepp, Marge Pärnits, Kadri Pärtel, Margit Raias, Mare Raidma, Kaia Raig, Liina Rajaveer, Anu Rankla, Maria Ratassepp, Kati Rebane, Anna Liisa Regensperger, Aune Rehema, Meeli Rjabova, Rauni Rohuniit, Margit Ross, Ingrid Rummo, Reelika Rätsep, Anni Rääts, Kadi Saar, Reet Saar, Sirgi Saar, Tiiu Saar, Marika Saks, Margus Sanglepp, Kaisa Sein, Aarne Seppel, Minna Sild, Piret Simmer, Kerli Sirk, Liia Sizask, Sigrid Solnik, Anne Somelar, Piret Spitsõn, Ave Suija, Kadi Sutter, Ailen Suurtee, Tiina Särg, Merily Šmidt, Merje Taan, Reet Taekema, Indrek Tart, Riina Telling, Riho Teras, Kerti Tergem, Anne-Li Tilk, Marili Tomingas, Mariliis Tomingas, Maren Toom, Meelis Toom, Triin Toome-Hosman, Kaia Tooming, Sirje Toomla, Kristin Tuisk, Lauri-Indrek Tummeleht, Ella Tust, Mai Tõnisoo, Triinu Tänavsuu, Eve Uiboupin, Liis Uiboupin, Elle-Riin Ulfsak, Hingi Uue, Triinu Vaab, Kärt Vaarmari, Marja Vaba, Ardi Vaher, Tiiu Vaher, Liina Vainumetsa, Liina Valt, Iris-Maria Valtmann-Valdson, Pille Varmann, Margit Veskimäe, Kadri Vider, Ülle Vili, Anu Viltrop, Eva Vipper, Dagmar Vlassov, Piret Voll, Valli Voor, Kaisa Väärtnõu, Marju Õunpuu.
Koostaja tänab ka Eesti Keele Instituudi võrguhaldurit Indrek Heina abi ja koostöö eest veebiliidese valmimisel.
Sõnastiku koostamine sai võimalikuks osaliselt tänu Eesti Keele Instituudi püsirahastusele ja osaliselt tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimisele.
Vainik,
Ene (2018). Compiling the Dictionary of Word Associations in
Estonian: from scratch to the database. Eesti Rakenduslingvistika
Ühingu aastaraamat, 14, 229−245.ERYa.1736-2563.
Vainik, Ene (2018). Keel kui mänguasi (Keelekool). Postimees. Arvamus ja Kultuur, 453, 6.
Vainik, Ene (2017). Mis meelel, see keelel: eesti unistus (Keelekool). Postimees. Arvamus ja Kultuur, 429, 7.