Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA

SÕNAVARA

Oma- ja võõrsõnad

Hulk leksikoloogias kasutatavaid -isme on saanud nime selle järgi, mis keelest pärit elemendi või joonega, s.o sõnaga, vormiga, tarindiga, on mingis muus keeles tegemist. Lähtekeele pitser on neil veel selgesti küljes. Eesti keele seisukohalt on olulisemad:

    amerikanism – Ameerika inglise keele pärasus mingis muus keeles, nt O.K., ragtime, cool pro tore, oivaline, yep ~ jepp pro jah, fantastiline pro suurepärane, tore, häälitsus vau eesti kõnekeeles;

    anglitsism – inglispärasus, nt comeback, grand old man;

    fennism – soomepärasus, nt nägemiin pro nägemiseni, koormaauto pro veoauto, nabatants pro kõhutants, rahasedelid pro paberraha, kesakuu pro suvekuu, paketiauto pro pakiauto, üritaja pro ettevõtja, mikrouuni pro mikrolaineahi, masin toimib pro töötab, meie suusataja jõudis liidri rinnale pro kõrvale, suhtkoht pro suhteliselt, anna minna pro las käia;

    germanism – saksapärasus, nt lahingud Iskeli ruumis pro piirkonnas, leitmotiiv pro juhtmotiiv, vunderkind pro imelaps, klubi stammkunde pro püsiklient;

    russitsism ehk russism – venepärasus, nt propusk, juhataja on oma juures pro oma kabinetis, nahaalne pro häbematu, jultunud, adminkorpus pro haldushoone, on sattunud tupikusse pro ummikusse, reeglina pro üldjuhul, ikka, enamasti, stardini on jäänud loetud sekundid pro mõned sekundid.

Eesti keel omakorda võib anda estitsisme, s.o eestipärasusi mingis muus keeles, nt kohalikus vene keeles: дигитальный (Venemaal цифровой), акцептировать (Venemaal ei kasutata), slängis максовать (ee maksma), келлики (kell).

Selliseid võõrkeelepärasusi (häälduskujusid, sõnu, vorme, tarindeid) meie keeles, mis on enamikule keeletarvitajaile vastuvõetamatud, nimetatakse barbarismideks. Sõnavaras on selliseid toorlaene näiteks vene gastroll, grafaa, narjaad, natšalnik, pagasnik, pakaa, sprafka, inglise laenud briifing, displei, nou-hau, fiiling, snäks, slõugan. Barbarisme tuleks vältida, mis polegi raske, sest meil on sobivamad sõnad olemas. Eelmiste näidete eesti vasted on külalis- või võõrusetendus, lahter, toimkond, ülemus või juhataja, (auto) pakiruum, nägemiseni, tõend või õiend; infotund, kuvar, oskusteave, tunne või meeleolu, näksid, tunnuslause (või reklaamlause, moto, loosung jm).

Teist laadi on eksotismid – sõnad või väljendid, mis tähistavad tihedasti ühe kindla rahvaga seotud mõisteid. Nt gusli (vn), dombra (kasahhi), joig (saami), kadrill (pr), borš (vn), guljašš (ung), sarafan (vn), kokošnik (vn), jatagan (türgi), harakiri (jaapani), haiku (jaapani), sabat (juudi). Nende mõistete jaoks eesti keeles teisi sõnu ei ole ning neid pole tarviski: eksotismid annavad edasi lokaalset koloriiti, nt pille, tantse, laule, toite jms.