SISSEJUHATUS ORTOGRAAFIA MORFOLOOGIA SÕNAMOODUSTUS SÜNTAKS LEKSIKOLOOGIA
- Leksikoloogia mõiste
- Sõnaõpetuse mõisteid
- SÕNAVARA
- Sissejuhatus
L 4 - Sõnavara rikastumise teed
L 5 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 6 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 7 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 8 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 9 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 10 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 11 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 12 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 13 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 14 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 15 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 16 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 17 - Oma- ja võõrsõnad
L 18 - Oma- ja võõrsõnad
L 19 - Oma- ja võõrsõnad
L 20 - Oma- ja võõrsõnad
L 21 - Põhi-, üld- ja oskussõnavara
L 22 - Neologismid, historismid ja arhaismid
L 23 - Murdesõnavara. Slängisõnavara
L 24 - Murdesõnavara. Slängisõnavara
L 25 - Murdesõnavara. Slängisõnavara
L 26 - Harvad ja juhusõnad
L 27 - Hinnangusõnad
L 28 - Sõnavara stiililine jagunemine
L 29 - Sõnavara stiililine jagunemine
L 30
- LEKSIKAALSED SUHTED
- LEKSIKOLOOGIA HARUD
- Kirjandust leksikoloogia kohta
| LEKSIKOLOOGIASÕNAVARASõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnadPäritolu poolest eristatakse eesti keele sõnavaras põlis-, laen- ja tehistüvesid. Huno Rätsep on 1976. a „Õigekeelsussõnaraamatust” leidnud 5464–5539 lihttüve (145 on kaheldavad: kas on tegemist lihttüve või tuletisega). See eesti kirjakeele tüvevara jaguneb järgmiselt: põlistüvesid 2585–3375, laentüvesid 2242–2698, tehistüvesid 52–56. (H. Rätsepal on põlistüve asemel termin omatüvi. Esimene arv osutab tüvede hulka, mille päritolu on keeleteaduse praeguste andmete järgi kindel, teises arvus on juures ka kaheldava etümoloogiaga tüved.) Tuleb aga arvestada, et H. Rätsep on loendamisel kõrvale jätnud rahvusvahelise sõnavara, mille suuremalt jaolt vanakreeka- ja ladinalähtene aines on eesti laensõnavara ammusi osi. Niisiis on selle väljajätu tõttu tublisti väiksem nii kirjakeele lihttüvede koguarv kui ka laentüvede arv ning just see väljajätt kallutab vaekausi põlistüvede kasuks.
|