EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Lauselühendid

Kesksõnalühendeist

1. Täiendilised v- ja tav-lühendid märgivad harilikult põhitegevusega samaaegset tegevust, nt Kaugelt kostev öise linna mühin sumises veel veidi aega Peetri kõrvus. Eestis toodetavate kaupade kvaliteet on hea.

Täiendilised nud- ja tud-lühendid märgivad põhitegevusele eelnevat, kuid oma tulemusega olevikku ulatuvat tegevust, nt Tunnustusest julgustatud ning elu esimese reaalse honorariga kindlustatud noormees koostas tegevuskava ja asus seda otsustavalt ellu viima.

Toimunut edastavates uudistes (mis enamasti on info vahendamine) kasutatakse oleviku kesksõna asemel sageli mineviku kesksõna, nt Saaremaal ründas põder kartuleid korjavaid ~ korjanud inimesi. Politseipatrull pidas kinni kolm pampe kandvat ~ kandnud meest. Eelistada võiks siiski oleviku kesksõna kui sündmuse samaaegsuse selgemat väljendajat.

nud- ja tud-kesksõna on sageli kaotanud oma minevikutähenduse ning väljendab lihtsalt omadust. Pöördumistes ei pea tingimata ütlema lugupeetavad külalised või austatav juubilar, sama sisu on ka väljenditel lugupeetud külalised ja austatud juubilar.

2. Tihti kiputakse liialdama öeldistäitelise v- või tav-lühendi kasutamisega. Pole mingit vajadust tarvitada seesugust lühendit siis, kui pöördeline verbivorm või da-tegevusnimi annab edasi sedasama sisu. Nt A on B-ga kokkulangev – parem: A langeb B-ga kokku. See asi on kõige murettekitavam – parem: See asi teeb kõige rohkem muret. Väited on raskesti mõistetavad – parem: Väiteid on raske mõista.