Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Lauselühendid

Osalause on üks sündmust väljendava moodustaja tüüpe. Teine, lühem ja ajalooliselt vanem, on lauselühend. Lauselühend on aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõnaks on käändeline verbivorm, nt Seda kuuldes läks ta tuju paremaks. Jõudnud koju, otsustasin natuke puhata. Nii nagu lause võib erijuhul koosneda ainult öeldisest, võib ka lauselühendiks olla ilma laienditeta käändeline verbivorm, nt Süües kasvab isu. Käändeline verbivorm lauselühendi peasõnana (või lauselühendi endana) näitab ise moodustaja süntaktilist funktsiooni, vajamata selleks vaste ja sidendi abi.

Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest, nt Poiss läks, kepp käes / vile huulil / seljakott üle õla / süda kerge / pea püsti / jalad puhanud / juuksed kammitud / hõlmad lehvimas.

Nii nagu osalaused võivad ka lauselühendid esineda aluse, sihitise, öeldistäite, määruse ja täiendina.

Lühendi liik

Peasõna vorm

Näide

aluslühend

da-tegevusnimi

Vaikida tähendab nõus olla.

sihitislühend

da-tegevusnimi

vat-vorm

Jaan kavatses kinno minna.

Kuulsin õues karjutavat.

öeldistäidelühend


da-tegevusnimi

v-kesksõna

tav-kesksõna

nud-kesksõna

tud-kesksõna

mata-vorm

Tema soov oli karjääri teha.

Reklaam peab olema lööv.

See puuvili on söödav.

Isa on tööst väsinud.

Mees oli juhtunust ärritatud.

Ta on söömata.

määruslühend






















da-tegevusnimi

vat-vorm

ma-tegevusnime vormid:

ma-vorm

mas-vorm

mast-vorm

maks-vorm


mata-vorm


des-vorm

nud-kesksõna




tud-kesksõna



v-kesksõna

tav-kesksõna

verbita lühend

Tigu kõlbab süüa.

Nägin teda venda ootavat.


Aino läks baari kohvi jooma.

Aino käis baaris kohvi joomas.

Aino tuli baarist kohvi joomast.

Ants tahtis tõusta, rõhutamaks

sellega, et ta lahkub.

Jätsin avaldusele alla kirjutamata.

Kära tekitamata ronisid mehed narile.

Seda nähes läksid tal jalad nõrgaks.

Kõrge mäe otsa jõudnud, vaatame huviga ringi.

Siin veetis ta seltskonnast kõrvale tõmbununa siiski sisukaid päevi.

Üksi koju jäetud, oli poiss algul kurb.

Kaaslastest mahajäetuna kõmpis

poiss nukralt kodu poole.

Daam näib kergesti ärrituvana.

Daam tundub kergesti haavatavana.

Mees läks metsa, kirves käes.

Täiendlühend

Omadussõnaline
täiend


v-kesksõna

tav-kesksõna

nud-kesksõna


tud-kesksõna


mata-vorm

Põgenev loom tormas metsa poole.

Tagaaetav loom tormas metsa poole.

Hirmust hullunud loom tormas

metsa poole.

Koertest ehmatatud loom tormas

metsa poole.

Poisi pesemata käed pahandasid õpetajat.

määrus- või

sihitistäiend

mis tahes käändeline verbivorm


Lootus karjääri teha ei täitunud.

Meid ootab ees matkama minek.

Sõber oli tulnud minu söömas oleku ajal.

Selgitamast keeldumine tähendab mahasalgamist.

Lamades lugemine rikub silmi.